Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-53287
Tsiviilasi
Kalev Ehamäe Kukepuu talu kaebus kohtutäituri Rannar Liitmaa otsuste peale
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.12.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Ehamäe Kukepuu talu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik Kalev Ehamäe Kukepuu talu (registrikood 10419250, asukoht Kukepuu talu, Änari küla, Türi vald, Järvamaa), seaduslik esindaja Kalev Ehamäe Puudutatud isik I kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II/sissenõudja AS Baltic Agro (registrikood 10344249, asukoht Peterburi tee 44 Tallinn), lepinguline esindaja Mario Rink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 04.12.2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.11.11.2013 esitas Kalev Ehamäe Kukepuu talu (avaldaja, võlgnik) Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa (puudutatud isik I, kohtutäitur) otsuste peale täiteasjades nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367.
2.Avaldaja ja puudutatud isiku AS Baltic Agro (puudutatud isik II, sissenõudja) vahel olid pikaajalised lepingulised suhted alates 2006. Aastast. Avaldaja tegeles teravilja kasvatamisega, mille realiseeris puudutatud isikule II, kes tasus selle eest avaldajale. Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel on sõlmitud 17.11.2010 võla tunnistamise kokkulepe, mille punkti 1 järgi oli avaldaja võlgnevus põhivõlana seisuga 17.11.2010 394 730.94 krooni. Võla tunnistamise kokkuleppe allkirjastamist põhjendas puudutatud isiku II esindaja asjaoluga, et raamatupidamise bilanss vajab korrastamist. Kuna võlgnevus sel hetkel ka reaalselt oli, allkirjastas avaldaja kokkuleppe. Samas jäi tal tähelepanuta, et võla tunnistamise kokkuleppes oli ka punkt 2, mille järgi võlgnes avaldaja tagastatud teravilja eest veel 1 079 525 krooni.
3.2012. aasta novembris hakkas puudutatud isik II nõudma, et hüpoteegiga seatud tagatistest ei piisa ning on vajalik sõlmida veel täiendav kokkulepe, mille kohaselt avaldaja müüb oma ettevõtluses kasutatava talutehnika puudutatud isikule II kokku väärtuses 37 000 eurot (t lk 8-9). Avaldaja sellega ei nõustunud, nõudes täiendavat selgitust. Seejärel viitas puudutatud isik II 17.11.2010 sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppe punktile 2. Kuna avaldajale jäi see arusaamatuks, tegi ta järelepärimisi sissenõudjale, kuid sisulist vastust ei saanud. 18.03.2013 teabenõude kohaselt soovis avaldaja saada vastust, millal toimus sissenõudja poolt väidetav teravilja tagastamine ning millise tehingu alusel see toimus. Vastamiseks andis ta puudutatud isikule II nädal aega. Samuti hoiatas ta, et ettenähtud tähtajaks vastuse mittesaamist tõlgendab avaldaja sissenõudja tahteavaldusena, et sellist tehingut ei ole toimunud ning lepingu punkt 2 on tühine. 25.03.2013 puudutatud isik II vastas, kuid sisulist vastust ei esitanud.
4.Avaldaja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõikele 1 ja § 84 lõikele 1, leides, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 98 lõige 1, kuna avaldaja on teinud tehingu tühistamise avalduse. Sissenõudja ei ole avaldajale esitanud nõutud dokumente, seega on pooltevaheline 17.11.2010 sõlmitud võla tunnistamise kokkulepe punkti 2 osas tühine ning seda ei pea täitma.
5.Avaldaja sai puudutatud isikult I 02.10.2013 kaks täitmisteadet: täitmisteate nr 175/2013/2366, milles täitedokumendiks on märgitud Tallinna notar Evelyn Roots 29.05.2009 notariaaldokument nr 1736, ja täitmisteate nr 175/2013/2367, milles on märgitud täitedokumendiks Paide notar Ene Nuka 29.05.2009 notariaaldokument nr 1736. Mõlemas täitmisteates paluti nõue pöörata sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõike 1 punkti 19 alusel. Täitmisavaldustest nähtub, et puudutatud isik II on mõlema täitmisavalduse puhul tuginenud 17.11.2010 võla tunnistamise kokkuleppele.
6.11.10.2013 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, paludes lõpetada täitemenetlused nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367, kuna puudutatud isiku II poolt esitatud tagatiskokkulepe, millele viimane oma nõudes tugineb, on kaebuse esitaja poolt selles osas tühistatud. Täiendavalt on avaldaja palunud täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lõike 1 punkti 8 alusel. Kohtutäitur jättis kaebuse 04.11.2013 otsusega rahuldamata.
7.Avaldaja sellega ei nõustunud, leides, et kohtutäitur on jätnud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, sest ei ole otsuses õiguslikult põhjendanud, miks avaldaja poolt 17.11.2010 võla tunnistamise kokkuleppe osaline tühistamine ei oma õiguslikke tagajärgi. Viidates TsÜS § 90 lõikele 1 ja Riigikohtu lahenditele, leidis avaldaja, et eraldi hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitada ei ole vaja. Eeltoodust lähtudes taotles avaldaja puudutatud isiku I otsuse tühistamist ning täitemenetluste lõpetamist. Puudutatud isiku I seisukoht
8.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtutäitur on leidnud, et sissenõudja poolt esitatud andmed olid piisavad täitedokumendi täitmisele võtmiseks ning kohtutäitur ei pidanud asuma hindama täitedokumendi sisulist poolt. Kuna TMS § 2 lõike 2 punkti 19 alusel kuulub täitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe ning seda on notarite koostatud notariaaldokumendid, on täitemenetluse algatamine avaldaja suhtes olnud õiguspärane. Puudutatud isiku II seisukoht
9.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja esitab oma kaebuses valikuliselt ja poolikult tõendeid, esitades näiteks kaebuse lisana 1 võla tunnitamise kokkuleppe, kuid jättes esitamata selle lahutamatu lisa, milleks on poolte allkirjastatud tasumata arvete loetelu, mille sissenõudja koos vastusega kohtule esitas. Esitatud lisast tuleneb, et võlgniku koguvõlgnevus seisuga 17.11.2010 moodustas 1 778 327.43 krooni. Nimetatud summa kattub kokkuleppe punktides 1 ja 2 toodud summadega, millele lisandub viivis. Tasumata arvete loetelust nähtub, et seal on kajastatud arved nr 321220, nr 321203, nr 321208 ja nr 304679, mille kogusumma on 1 079 525 krooni ehk täpselt kokkuleppe punktis 2 toodud summa. Nimetatud arved esitas puudutatud isik II avaldajale koos 25.03.2013 kirjaga, teatades, et kui avaldaja soovib neid vaidlustada, peab ta tõendama, et arvetel märgitud teraviljakogused on sissenõudjale üle antud. Paraku ei ole avaldaja reageerinud sissenõudja kirjale ega teravilja üleandmist tõendanud. Ka ei ole avaldaja reageerinud sissenõudja 25.04.2013 nõudekirjale ja kompromissettepanekule ning 07.06.2013 esitatud tarnitud vilja saatelehtede ja andmebaasi väljavõtetele koos üksikasjaliku teravilja üleandmata jätmisest tuleneva nõude arvestusega. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et TsÜS § 90 lõike 1 kolmandast lausest tulenevalt peab tühistamisavaldus olema nii formaalsetele tingimustele vastav kui ka materiaalselt õigustatud. Ka avaldaja poolt viidatud kohtulahenditest ei tulene, et kohtutäituril oleks pädevus ning kohustus asuda hindama tühistamisavalduse formaalset ja materaalset põhjendatust.
Esimese astme kohtu määrus
10.Pärnu Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri otsuste peale rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 kohaselt avaldaja kanda.
11.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur alustas 25.09.2009 täitemenetlusi nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367 (t lk 23-24) nõuetes, mis tulenevad TMS § 2 lõike 1 punktis 19 sätestatud täitedokumentidest, see on notariaalselt tõestatud kokkulepetest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (notariaaldokumendid nr 1736 ja nr 497). Täitemenetlused algatati sissenõudja täitmisavalduste alusel kokku 67 151.40 euro nõudes, see on arvestades hüpoteegi suurust (t lk 16-19). Vaidlust ei ole selles, et notarite poolt on sõlmitud hüpoteegi ja ühishüpoteegi seadmise leping. Eespool nimetatud 29.05.2009 hüpoteegi seadmise lepingu nr 1736 punktides 2.2.1 ja 2.2.2 leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded avaldaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest, see tähendab kõik nõuded omaniku ja/või omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, omaniku ja/või omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. 27.04.2011 ühishüpoteegi seadmise lepingu nr 497 punktis 6.1 lepiti kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded avaldaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest põllumajandustarvikute ostu-müügi, teravilja ostu-müügi, rapsi ostu-müügi ja muudest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded. Nimetatud võlaõiguslikuks nõudeks ongi puudutatud isiku II ja avaldaja vahel 17.11.2010 sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest (kokkuleppe punktist 2) tulenev nõue (t lk 7). Seega on täitemenetluse algatamine avaldaja suhtes olnud õiguspärane.
12.Kohtutäitur on õigesti tuginenud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile. Nimelt on Riigikohus oma lahendites (nt nr 3-2-1-119-02, nr 3-2-1-157-04, nr 3-2-1-52-07 jne) selgitanud, et formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Seega lähtub täitur täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide kaitse.
13.Avaldaja on leidnud, et sissenõudjal puudub nõue tema vastu, mida saab täitemenetluses maksma panna käesolevate täitedokumentide alusel, kuna puudub üks täitemenetluse algatamise eeldusi, see on võlgnevus. Avaldaja on esitanud tema ja sissenõudja vahelise kirjavahetuse, millist ta tõlgendab sissenõudjapoolse tahteavaldusena 17.11.2010 sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppe punkti 2 tühistamiseks (t lk 10-13). Samas on sissenõudja oma 25.03.2013 vastuses leidnud, et kokkuleppe punkti 2 tühistamiseks puuduvad materiaalsed alused ning eeldused tehingu tühistamiseks (t lk 14-15). Seega on tegemist sisulise vaidlusega, mille lahendamiseks täitemenetluses kohtutäituril pädevus puudub ning kohtutäitur on sellele ka vaidlustatavas otsuses osundanud. Kohtutäituri pädevusse ei kuulu asjaolude tuvastamine. Kui avaldaja leiab, et tal ei ole sissenõudja vastu kohustust või see on muul põhjusel ära langenud, saab selliseid vastuväiteid esitada mitte täitemenetluses, vaid hagimenetluses. Avaldaja väide, et kohtutäitur oleks pidanud hindama, kas tema poolt tehtud tühistamise avaldus tõi endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, ei ole asjakohane ning avaldaja väidet ei toeta ka tema poolt viidatud Riigikohtu lahendid.
14.TMS § 48 on ammendavalt loetlenud täitemenetluse lõpetamise alused, mida antud tsiviilasjas ei ole tuvastatud. Eeltoodud põhjendustel puudub õiguslik alus täitemenetluste nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367 lõpetamiseks, mistõttu tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks jätta rahuldamata. Määruskaebus
15.Määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Samuti esitas avaldaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367 kuni kaebuse lahendamiseni, kuna juba 09.01.2014 toimub tema kinnisasjade enampakkumine.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõigusnormi, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Avaldaja jäi oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et täitemenetluste algatamise aluseks oleva notariaalselt tõestatud lepingu juurde lisatud 17.11.2010 sõlmitud võla tunnistamise kokkulepe on osaliselt tühine, kuna sissenõudja ei ole avaldajale edastanud nõutud dokumente. Seega puudub asjas täitedokument. Tehingu tühistamine on toimunud 25.03.2013, see on kuus kuud enne täitemenetluse algatamist TsÜS § 90 lõike 1 alusel. Tehingu tühistamisele vastuväidet ei ole sissenõudja esitanud. Eraldi hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitada vaja ei ole. Kohtutäituri juures asja arutamisel märkis viimane, et juhul kui talle oleks esitatud kohtulahend, millest nähtuks, et 17.11.2010 võla tunnistamise kokkulepe on osaliselt tühistatud, siis oleks ta täitemenetluse lõpetanud. Seega tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lõike 1 punkti 8 alusel, sest tehingu tühistamine avaldaja poolt on loonud olukorra, kus sissenõudja esitatud täitedokumenti ei ole olemas. Vastustajate seisukohad
17.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätte selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 04.12.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
20.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse peale (tulenevalt TMS § 217 lõikest 1) on õiguskaitsevahend, millega saab vaidlustada kohtutäituri tegevuse õiguspärasust täitemenetluse läbiviimisel, see tähendab täitemenetluse n-ö menetluslikku kulgu. Seega on nii kohtutäitur kui maakohus avaldaja kaebuse lahendamisel viidanud õigesti täitemenetluse formaliseerituse printsiibile. Kohtutäitur on kontrollinud täitedokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ja leidnud asjakohaselt, et selle alusel tuleb algatada täitemenetlus. Vastupidiselt avaldaja poolt määruskaebuses märgitule on sissenõudja vaielnud 17.11.2010 võla tunnistamise kokkuleppe punkti 2
tühistamisele vastu (t lk 14). Kohtutäituri pädevusse täitemenetluse algatamisel ei kuulu asjaolude tuvastamine, sealhulgas hinnangu andmine, kas avaldaja poolt täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi suhtes tehtud tühistamise avaldus tõi endaga kaasa õiguslikke tagajärgi või mitte. Eeltoodust järeldub, et antud juhul on tegemist sisulise vaidlusega täitemenetluse algatamise aluseks oleva nõude üle, mis tuleb lahendada hagimenetluses TMS § 221 kohaselt hagi esitamise kaudu.
21.Kuivõrd maakohus on jätnud koos määruskaebusega esitatud taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused nr 175/2013/2366 ja nr 175/2013/2367 lahendamata, tuleb nimetatu lahendada ringkonnakohtul. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
22.Määruskaebuse menetlusega seotud kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.