Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Annika Kraav (avaldaja) esitas 14.08.2013 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 05.08.2013 otsus täiteasjas nr 084/2013/2168. Kaebuse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 28.11.2011 määrusega AS SEB Pank ja avaldaja vahelise kompromissi tsiviilasjas nr 2-11-1704, mille järgi kohustus avaldaja tasuma pangale 285,74-eurose võla osamaksetena vastavalt kokkulepitud graafikule. Tartu Maakohus kinnitas 30.11.2011 määrusega veel teisegi AS SEB Pank ja avaldaja vahelise kompromissi, tsiviilasjas nr 2-11-1705, mille p 1 kohaselt tunnistas avaldaja panga ees kohustusi summas 1721,51 eurot. Selle kompromissi p-s 3 leppisid pooled kokku, et AS SEB Pank sõlmib avaldajaga uue väikelaenu lepingu võlgnevuse 1721,51 euro ulatuses, kui avaldaja on täitnud tsiviilasjas nr 2-11-1704 tehtud kompromissi. Avaldaja on täitnud tsiviilasjas nr 2-11-1704 kinnitatud kompromissi. Samas ei ole pank sõlminud avaldajaga väikelaenu lepingut. Pank esitas 30.11.2011 kohtumääruse täitmiseks Tartu kohtutäitur O. Kutšmeile, kes algatas täitemenetluse. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevusele kaebuse, leides, et 30.11.2011 kohtumäärus ei ole sundtäidetav. Kohtutäitur jättis 05.08.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja leidis, et 30.11.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-11-1705 tulenev sissenõudja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Poolte soov ja tahe oli suunatud sellele, et avaldaja tunnistaks panga nõuet, kuid täidaks kõigepealt varasemas kohtuasjas (2-11-1704) võetud kohustused, misjärel võimaldab pank avaldajale laenu, tasumaks määruses tunnistatud nõude. Sisuliselt oli tegemist kohustuste refinantseerimise kokkuleppega, avaldaja pidi hakkama oma kohustust tasuma sõlmitava väikelaenu lepingu järgi, mitte jõustunud määruse p 1 järgi. Väikelaenu leping on sõlmimata pangast tulenevatest asjaoludest. Pank esitas allkirjastamiseks laenulepingu, milles oli fikseeritud intress kõrgeima võimaliku määraga, samuti tekitasid küsitavusi muud laenutingimused. Panga kohustus laenuleping sõlmida ei saa tähendada seda, et avaldaja peaks sõlmima lepingu mistahes panga ettekirjutatud tingimustel.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Ükski kompromissi tingimus ei lükka edasi selle p-s 1 sätestatud avaldaja kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kompromissist ei tulene, et kompromissi p-s 1 märgitud kohustuse täitmine saab toimuda üksnes läbi selle refinantseerimise. Tõlgendus, mille kohaselt kohustuse täitmine peaks toimuma üksnes läbi refinantseerimise ka juhul, kui võlgnik ei ole nõus võlausaldaja pakutud refinantseerimise tingimustega, rikub ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi ja on vastuolus kompromissi täidetavuse põhimõttega. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei ole kohtutäitur pädev hindama sissenõudja ja võlgniku vahelisi erimeelsusi, mis on seotud nende arusaamadega poolte soovist ja tahtest kompromissi sõlmimisel. Sellise vaidluse lahendamine on võimalik üksnes võlgniku ja sissenõudja vahelises hagimenetluses.
3.Sissenõudja, AS SEB Pank, nõustus kohtutäituri seisukohtadega ning märkis, et pank edastas avaldajale allkirjastamiseks laenulepingu vastavalt kohtumääruse p-le 3, kus määratleti nõude suurus. Ülejäänud lepingutingimusi määrus ette ei näe. Avaldaja teatas, et ei nõustu lepingutingimustega. Pank teatas, et ei muuda lepingutingimusi, ja määras lepingu allkirjastamise kuupäevaks 10.09.2012. Nimetatud kuupäevaks avaldaja kirjale ei reageerinud. Avaldajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi, leidmaks vahendeid, et täita tunnistatud nõue mõistliku aja jooksul.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2013 määrusega A. Kraavi kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 5. augusti 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/2168 rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel A. Kraavi kanda. Määruse kohaselt on praegusel juhul täitedokumendiks Tartu Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-1705, millega kohus kinnitas avaldaja ja AS SEB Pank kompromissi. Samuti on AS SEB Pank ja avaldaja vahel kinnitatud kompromiss 28.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-1704, milles pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumises osamaksetena. 30.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-1705 kinnitatud kompromissi p 5 kohaselt tsiviilasjas nr 2-11-1704 sõlmitud kompromissist tulenevate maksete mittetähtaegsel või maksegraafikus kokkulepitud väiksemas osas tasumisel on AS-l SEB Pank õigus esitada käesolevas asjas avaldus täitemenetluse algatamiseks A. Kraavi vastu tasumata jäänud võlgnevuse täies ulatuses viivitamatuks sissenõudmiseks. Seega nimetatud punkt rakendub olukorras, kus avaldaja ei tasu 28.11.2011 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevaid nõudeid. Avaldaja täitis 28.11.2011 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevad kohustused. Samas ei ole pooled leppinud kokku õiguslikku tagajärge juhuks, kui 30.11.2011 määrusega kinnitatud kompromissi p-s 3 nimetatud laenuleping jääb sõlmimata. Kohtutäitur lähtus formaliseerituse printsiibist, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. Täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud, kuna 30.11.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-1705 on jõustunud kohtumäärus ja sissenõudja esitas täitmisavalduse. Määruse täitmisest keeldumiseks puudusid alused. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saanud kohtutäitur hinnata seda, kas pooled on sõlminud kompromissi p-s 3 nimetatud lepingu või mitte. Kuna kompromissis puudus kokkulepe juhuks, kui p-s 3 nimetatud laenuleping jääb sõlmimata, siis pidid pooled eelduslikult pidama läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks ja jõudma kohtuväliselt kokkuleppele, millistel tingimustel leping sõlmitakse. Seega asjaolu, et läbirääkimised laenulepingu sõlmimiseks ebaõnnestusid, ei takistanud määruse täitmist. Kohtutäituril puudus pädevus hinnata, milline oli poolte tahe kompromissi sõlmimisel. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seega ei ole kohtul käesolevas menetluses võimalik hinnata poolte tegelikku tahet kompromissi sõlmimisel. 30.11.2013 määruse täidetavuse kõrvaldamiseks tuleks avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ülaltoodust tulenevalt on kohtutäituri 05.08.2013 otsus täiteasjas nr 084/2013/2168 seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Kraav esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega A. Kraavi kaebus rahuldada. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustajate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) ei ole sissenõudja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja on kompromissi p-s 1 tunnistanud panga nõuet, kuid vahet tuleb teha nõude olemasolul ja selle sissenõutavaks muutumisel. Kohtutäituril on kohustus kontrollida, kas täitedokumendist tulenev nõue on selge ja sissenõutav. Täitedokumendi resolutsioon koosneb viiest punktist. Kohtutäitur on vaadanud vaid kompromissi p 1, jättes tähelepanuta muud kompromissi tingimused. Kohus on õigustamatult kitsendanud kohtutäituri rolli täitedokumendi täidetavuse hindamisel; 2) on poolte soov ja tahe määrusest nähtuvalt suunatud sellele, et avaldaja tunnistaks panga nõuet, kuid täidaks kõigepealt varasemas kohtuasjas (2-11-1704) võetud kohustused, misjärel võimaldab pank avaldajale laenu, tasumaks määruses tunnistatud nõude, kuid seda juba sõlmitava laenulepingu järgi. Tegemist on kohustuste refinantseerimise kokkuleppega, avaldaja pidi hakkama oma kohustust tasuma sõlmitava väikelaenu lepingu järgi (määruse p 3), mitte aga määruse p 1 järgi. Selline refinantseerimiskokkulepe oli ajendiks, miks avaldaja nõustus kompromissi sõlmima. Kompromissist on selgelt tuvastatav, et avaldaja tunnistab oma võlgnevust, kuid selle tasumine (täitmine) on lepitud kokku sõlmitava väikelaenu lepingu kaudu. Kompromissi p-s 1 on võlgnik tunnistanud oma kohustust, kuid see ei ole summade n.ö väljamõistmise tingimus, mis tähendab seda, et sissenõudja ei saanud koheselt sellega täituri poole pöörduda; 3) on määruse p-s 3 nimetatud väikelaenu leping siiani sõlmimata sissenõudjast tulenevatest asjaoludest. Määruse kohaselt on pangal kohustus sõlmida laenuleping teatud summa osas, muid laenutingimusi määrus ette ei näe. Pank esitas allkirjastamiseks laenulepingu, milles oli fikseeritud intress kõrgeima võimaliku määraga, samuti tekitasid küsitavusi mitmed muud laenutingimused. Määruse p-s 3 sätestatud panga kohustus laenuleping sõlmida ei saa tähendada seda, et avaldaja peaks sõlmima lepingu mistahes panga ettekirjutatud tingimustel. Avaldaja on nõus sõlmima laenulepingu mõistlikel ja määruses sätestatud tingimustel.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kompromissist ei tulene, et p-s 1 märgitud avaldaja kohustuse sissenõutavaks muutmine sõltub p-s 3 nimetatud laenulepingu sõlmimisest. Sisuliselt on kompromissi p-des 2–4 kokku lepitud teises kohtuasjas (2-11-1704) tehtud lahendist tulenevate avaldaja kohustuste täitmise ja/või täitmata jätmise ja/või mittenõuetekohase täitmise tagajärjed. Väide, et avaldaja pidi hakkama oma kohustust tasuma sõlmitava väikelaenu lepingu järgi, mitte aga määruse p 1 järgi, ei põhine kompromissi tekstil. Kompromissist ei tulene, et p-s 1 nimetatud kohustuse täitmine saab toimuda üksnes refinantseerimise kaudu. Samas puudub kompromissis kokkulepe juhuks, kui p-s 3 nimetatud laenuleping jääb sõlmimata. Võlausaldaja huvides on saada oma nõue rahuldatud võimalikult kiiresti ja võimalikult suures ulatuses. Tõlgendus, mille kohaselt täitedokumendis dokumenteeritud kohustuse täitmine peaks toimuma üksnes läbi kohustuse refinantseerimise ka juhul, kui võlgnik ei ole nõus võlausaldaja pakutud refinantseerimise tingimustega, rikub ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi ning on vastuolus kompromissi täidetavuse põhimõttega (TsMS § 430 lg 3). Lisaks olukorras, kus sissenõudja ja avaldaja ei suutnud saavutada kokkulepet kompromissi p-s 3 nimetatud laenulepingu tingimuste üle, võib sissenõudjal olla huvi kompromissist taganeda. Sissenõudja poolne kompromissist taganemine saab aga TsMS § 430 lg 8 kohaselt toimuda üksnes võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames; 2) on sissenõudja ja võlgniku vahel erimeelsused, mis puudutavad kompromissis dokumenteeritud kohustuste täitmise korda ja sissenõutavaks muutmist. Kohaseks
õiguskaitsevahendiks avaldaja õiguste kaitseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (3-2-1-42-08, p 16). Arvestades kohtuliku kompromissi lepingulist iseloomu (3-2-1-80-06, p 14), tuleb selle tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (võlaõigusseaduse § 29 lg 1). Iseäranis kohtuliku kompromissi täitmise käigus tekkivate vaidluste lahendamisel on oluline, et olemuslikult sissenõudja ja võlgniku vahelisi vaidlusi täitedokumendi täidetavuse üle lahendaks kohus pooltevahelises hagimenetluses. Täitemenetluses kehtiva formaliseeritusse printsiibist tulenevalt puudub kohtutäituril pädevus anda hinnanguid võlgniku ja sissenõudja oletavale tahtele kompromissi sõlmimisel.
7.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda käesolevas määruses kõiki maakohtu põhjendusi.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli vaidlusaluses asjas täitedokumendiks Tartu Maakohtu 30.11.2011 jõustunud määrus tsiviilasjas nr 2-11-1705 ning sissenõudja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 28.06.2013. Määruskaebuse esitaja tunnistab maakohtu 30.11.2011 määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud nõuet, kuid leiab, et see ei olnud sissenõutav, kuna sõlmimata oli määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud väikelaenu leping tema ja sissenõudja vahel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja nimetatud seisukoht on ebaõige. Maakohtu 30.11.2011 määruse resolutsioonist ei tulene, et resolutsiooni p-s 1 võlgniku poolt tunnistatud nõude sissenõutavus oleks sõltuvuses resolutsiooni p-s 3 märgitud väikelaenu lepingu sõlmimisest. Määruskaebuse esitaja seisukohast tulenevalt oleks maakohtu 30.11.2011 määruse resolutsiooni p-s 1 tunnistatud nõude täitmine sõltunud üksnes võlgnikust ning kui võlgnik ei oleks mistahes põhjustel laenulepingut sõlminud, ei saaks sissenõudja täitmist nõuda. Selline seisukoht on ilmselgelt ebaõige ega ole kooskõlas poolte tahtega kompromissi sõlmimisel. Määruskaebuse esitajal oli teada, et laenuleping jäi tema ja sissenõudja vahel sõlmimata ning ta ei saanud arvestada võimalusega, et sissenõudja temalt täitmist ei nõuagi. Ringkonnakohus rõhutab, et kompromiss kinnitati maakohtu määrusega 30.11.2011 ning täitmisavalduse esitas sissenõudja kohtutäiturile alles 28.06.2013. Kuna maakohtu 30.11.2011 määrus täitmisavalduses märgitud nõude kohta oli täidetav, siis jättis maakohus põhjendatult kaebuse kohtutäituri 05.08.2013 otsuse peale rahuldamata.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.