Kohtulahend

Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas 31.07.2013 määrusega kostja avalduse osaliselt, mõistes hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 9955 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jättis avalduse rahuldamata summas 7860,97 eurot. Lähtudes menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest, vastuväidetest, tsiviilasja toimiku materjalidest ja arvestades, et kostjat esindas kõrgel professionaalsel tasemel vandeadvokaat, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Taotlusest nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal esimesel korral maakohtus asja arutamisel kulunud 14.09.2009 asja materjalidega tutvumiseks 6,25 tundi ning 16.09.2009 asja

perspektiivikuse hindamiseks ja kliendiga nõupidamiseks 3,5 tundi, kokku 9,75 tundi. Hageja on esitanud vastuväite, et perspektiivikuse hindamine ei oma seost õigusabi osutamisega antud tsiviilasjas. Kostja selgitas, et esindaja hindas vaidluse perspektiivikust, pidas kliendiga nõu ja selgitas kliendile asja sisu, eduväljavaateid, ohte jms ning see on advokaadi kui menetluspoole lepingulise esindaja kohustus. Kohus nõustub kostjaga, et asja perspektiivikuse hindamine ja nõustamine edasiste tegevuste osas on vajalik toiming, seda enam, et maakohtu 01.09.2009 määrusega kohustati menetlusosalisi teatama, kas asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Põhjendatud ei ole aga nendele toimingutele kulunud aeg 9,75 tundi, mõistlikuks ajaks on 7 tundi. 21.09.2009 on kostja lepingulisel esindajal kulunud hagile vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 6 tundi. Kõnesoleva vastuse sisuline osa on 3,5 lehekülge ja arvestades, et materjalidega oli esindaja eelnevalt tutvunud, on põhjendatud ajakuluks 3 tundi. 06.11.2009 on kostja lepinguline esindaja tutvunud hageja 05.11.2009 seisukoha ja taotlusega 2 tundi ning 22.02.2010 on kostja täiendava vastuse koostamisele kulutanud 3,5 tundi, kokku 5,5 tundi. Mõistlikuks ajakuluks on kokku 1,25 tundi. 16.04.2010 kostja vastuse koostamiseks hagiavalduse täpsustusele mõistlikuks ajaks on vastuse mahtu ja lakoonilist sisu arvestades (samuti arvestades eelnevalt kulutatud aega hagi täpsustusega tutvumiseks ja analüüsiks) 1,75 tundi. Kostja taotluse kohaselt on 26.04.2010 kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aega 3 tundi. Hageja on arvamusel, et see on liiga palju arvestades kohtuistungi kestust 1,5 tundi. Kostja leiab, et menetlusosalisel ei ole kunagi teada, kui kaua asja arutamine istungil aega võib võtta ning ettevalmistamise aega ei piira istungi kestus. Kohus leiab, et kostja väide on põhjendatud, kuid olles eelnevalt tuttav tsiviilasja materjalidega, on 1 tund kohtuistungi ettevalmistamiseks piisav. Hageja esitas vastuväite ka 10.05.2010 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulule, väites, et kuna kohtuistung toimus kaks nädalat peale eelmist kohtuistungit, ei olnud esindajal vaja istungiks uuesti ette valmistuda. Kostja selgitas, et parima teenuse osutamiseks tuleb esindajal olla valmis kõige ootamatumateks küsimusteks ja olukordadeks. Kohus peab kostja seisukohta põhjendatuks. Toimiku materjalidest selgub, et kahe istungi vahelisel ajal peeti läbirääkimisi, millele kulunud aeg on eraldi nimekirjas välja toodud ja mõlemal poolel oli valmisolek kompromissi saavutamiseks, mistõttu ei olnud vajalik 3-tunnine ettevalmistusaeg istungiks, vaid 1 tund on piisav. Kostja esindaja on mais-juunis 2010 pidanud kompromissiläbirääkimisi ja teatanud kohtule tulemustest, millele kulus kokku 6 tundi. Hageja esitas vastuväite, et kompromissi ei sõlmitud, kuna tingimused ei olnud vastuvõetavad, siis ei pea ka sellega seotud kulusid hüvitama, samuti ei ole tõsiseltvõetav, et esindaja kulutas sellest kohtule teatamisel 0,5 tundi. Kostja selgitas, et hagejal on olnud mitmeid esindajaid. Kostja ja hageja eelmine esindaja tegid ära suure töö ja ka mitmeid järeleandmisi, et vaidlus saaks lahendatud võimalikult väikese aja- ja rahakuludega. Kui läbirääkimised olid lõppemas, võttis hageja uue esindaja, kes läbirääkimised kostjaga katkestas. Kohus leiab, et kuna läbirääkimistel on vajalik mõlema poole osavõtt, siis kulu põhjendatust ei saa hinnata lähtuvalt sellest, kas läbirääkimiste tulemusel kompromiss sõlmiti või mitte. 30.06.2010 on kostja esindaja tutvunud maakohtu 28.06.2010 kohtuotsusega 2 tundi. Hageja väitis, et ei ole arusaadav, kuidas otsus puudutas kostjat. Kostja selgitab, et menetluspoole esindajal on tarvis oma kliendile õigusteenuse osutamiseks kohtuotsusega tutvuda ja selle sisu ka kliendile edasi anda. Kohus peab otsusega tutvumist ja kliendile selgitamist vajalikuks, kuid antud juhul oli

kohtuotsus kostjale positiivne ning kohtuvaidluse selles menetlusstaadiumis puudus vajadus otsuse edasikaebamiseks, täiendavate kompromissiläbirääkimiste arutamiseks ja edasikaebamise puhuks ettevalmistuse tegemiseks, mistõttu on põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Muus osas on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus esimesel korral põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 28,25 tundi (45,75-17,5) tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus esimesel korral. Hageja leidis, et 10.01.2011 kohtuistungiks ettevalmistamisele ei kulunud tegelikult 2,5 tundi, vaid tunduvalt vähem. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja on osalenud menetluses algusest peale, olles seega kursis tsiviilasja materjalidega, mistõttu on ringkonnakohtu istungi ettevalmistamise põhjendatud ajaks 1 tund. Kohtuistungil osalemiseks on kostja lepingulisel esindajal 11.01.2011 kulunud aega väidetavalt 1 tund. Toimiku materjalidest lähtuvalt on kohtuistung alanud paariminutilise hilinemisega ja kestnud 21 minutit, mistõttu kohus vähendab nimetatud toimingule näidatud aega 0,5 tunni võrra. Muus osas peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus esimesel korral põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ajakuluks 13 (15-2) tundi. Menetlus riigikohtus esimesel korral. 11.05.2011 on kostja hageja 22.02.2011 kaasatsioonkaebusega tutvunud 2 tundi ja 16.05.2011 koostanud kassatsioonkaebusele vastust 6,25 tundi, kokku 8,25 tundi. Hageja kassatsioonkaebuse ja selle vastuse sisuline osa on mõlemal ca 3 lehekülge, mistõttu ei pea kohus näidatud ajakulu põhjendatuks ja vähendab mainitud toimingutele kulunud aega kokku 4,25 tunni võrra. Muus osas peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu riigikohtus põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust on riigikohtu toimingutele põhjendatud ajakuluks 6 (10,25-4,25) tundi. Menetlus maakohtus teisel korral. Kostja poolt esitatud nimekirjas on märgitud, et ajavahemikul 11.11.2011-21.11.2011 kulus tõendite kogumisele 3,5 tundi. Hagejale ei ole arusaadav, millist tõendite kogumist kostja esindaja silmas peab. Kostja selgitas, et vaidluse menetluslik positsioon muutus, Riigikohus leidis, et nõue ei ole aegunud ning hageja vastunõudele ja tasaarvestusele tuleb anda sisuline hinnang. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 21.11.2011 esitatud 6 lisa, millest 2 on kohtumäärused. Konto väljavõte, e-kirjavahetus ja kompromissi projekt olid juba olemas ja nende kogumine ei saa võtta 3,5 tundi aega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas 21.11.2011 märgitud ajas 4,75 tundi kostja seisukoha ja tõendite esitamise taotluse koostamiseks sisaldub mõistlikult võttes ka tõendite kogumisele kulunud aeg, seega on 4,75 tundi piisav nii kostja seisukoha koostamiseks kui tõendite kogumiseks. 15.12.2011 on kostja vastuväite esitamiseks tunnistaja ülekuulamise kohta kulunud 1,75 tundi ja 06.01.2012 vastuväite koostamine kohtu tegevuse kohta 2,75 tundi, kokku 4,5 tundi. Kostja esitatud dokumendid ei sisalda seisukohti keerukates õiguslikes küsimustes, mistõttu vastuse koostamine ei võta aega üle 2 tunni (seda enam, et eelnevalt oli kostja esindajal kulunud 1,5 tundi hageja tunnistaja ülekuulamise taotlust sisaldavate 07.12.2011 seisukohtadega tutvumiseks). Seega vähendab kohus mainitud toimingutele kulunud aega kokku 2,5 tunni võrra. Hageja leiab, et 16.01.2012 kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aeg on tunduvalt väiksem kui nimekirjas näidatud 2,75 tundi. Kohus vähendab nimetatud toimingule kulunud aega 1,75 tunni võrra, sest kostja esindaja oli materjalidega tuttav ja istungi ettevalmistamiseks piisas 1 tunnist. 01.02.2012 on kostja esindajal kompromissiläbirääkimistele kulunud 1,25 tundi. Hageja ei pea neid kulusid õigusabikuludeks. Kostja selgitab, et pooled pidasid läbirääkimisi ja kostja ei nõustu hageja väitega, et läbirääkimiste kulu ei ole õigusabikulu. Kohus nõustub kostjaga, et

läbirääkimised kompromissi saavutamiseks konkreetses tsiviilasjas sõltumata läbirääkimiste tulemustest on õigusabikulud, mistõttu kohus peab toimingut ja sellele kulunud aega põhjendatuks. 19.03.2012 kohtuistungi ettevalmistamiseks (sh kirjalike teeside koostamiseks) kulus kostja lepingulisel esindajal aega 6 tundi. Hageja arvates ei ole kulunud aeg õigustatud. Kostja selgitab, et 20.03.2012 toimunud kohtuistung oli põhiistung, kus muu hulgas kuulati üle ka mitmeid tunnistajaid. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulati kohtuistungil üle 2 tunnistajat ja kostja esitas kirjalikud teesid 5 lehel (sisuline osa 3,5 lehte). Kohus peab piisavaks ajaks kohtuistungi ettevalmistamiseks koos teeside koostamisega 4 tundi, vähendades nimetatud toimingule kulunud aega 2 tunni võrra. Hageja ei pea 12.04.2012 kompromissiläbirääkimisi õigusabikuludeks. Kuna hageja ei ole väitnud, et läbirääkimisi ei toimunud või sellele kulunud aeg oleks ülepaisutatud, siis kohus peab antud toimingut ja sellele kulunud aega põhjendatuks. Hagejale on arusaamatu, kuidas 24.04.2012 tehtud toiming „kohtuotsuse analüüs“ mahus 2 tundi puudutab kostjat. Kohus leiab, et kohtuotsus puudutab mõlemat poolt, olenemata sellest, kelle kasuks otsus tehti. Vaidlus võitnud poolel kulub otsuse sisuga tutvumiseks siiski eeldatavalt vähem aega, kuna tal ei ole põhjust otsustada, kas otsust on vaja edasi kaevata või mitte, mistõttu vähendab kohus nimetatud toimingule kulunud aega 1,5 tunni võrra. 25.04.2012 tutvus ja analüüsis kostja esindaja hageja 24.04.2012 hagi tagamise taotlust 1 tund ja 27.04.2012 koostas sellele vastuse 2,5 tundi, kokku 3,5 tundi. Hageja on seisukohal, et ei pea maksma analüüside eest. Kostja esitas vastuväite, et esindatav tasub oma esindajale õigustoimingute eest, mida esindaja teeb kliendi huvides ja nimel. Esindajal on kohustus kaitsta esindatava huve ja samuti aidata oma kliendil mõista, mida vastaspool taotleb ja kuidas kohus on selle lahendanud. Kohus nõustub kostjaga, et menetlusdokumentidega tutvumine on üks osa esindaja tööst, tutvumine ja analüüs on vajalikud ka oma seisukoha kujundamiseks, mida käeoleval juhul ongi tehtud, kuid leiab, et toimingutele kulutatud aeg ei ole dokumentide mahtu ja keerukust arvestades täies ulatuses põhjendatud ja loeb mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Kostja on 14.05.2012 tutvunud hageja määruskaebusega 1,5 tundi ja koostanud sellele vastust 3,5 tundi, kokku 5 tundi. Hageja esitas määruskaebuse 08.05.2012 määrusele, millega keelduti menetlusse võtmast hageja määruskaebust. Määruskaebuses käsitletakse menetluslikke küsimusi, määruskaebuse sisuline osa on 1-lehekülje pikkune ja vastus 1,5-lehekülje pikkune, mistõttu ei pidanud kohus kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks ja luges mõistlikuks ajakuluks 3 tundi. Muus osas peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 2. korral põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu toimingutele 2. korral kulunud põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 27,5 (42,25-14,75) tundi. Menetlus ringkonnakohtus teisel korral. Hageja on seisukohal, et ta ei pea maksma 06.06.2012 hagi tagamise määrusega tutvumise ja esindaja analüüside eest seoses määruse edasikaebeperspektiivi hindamisega. Kohus peab antud toimingut ja sellele kulunud aega põhjendatuks, kuna tegemist oli kostja õigusi negatiivselt mõjutava määrusega. Hageja arvates ei ole 2,5 tundi 06.09.2012 kohtuistungiks ettevalmistamseks õigustatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks antud kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tundi. Muus osas peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus 2. korral põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohtu toimingutele põhjendatud ajakuluks 12 (13,5-1,5) tundi.

Menetlus riigikohtus teisel korral. Hageja ei pea 14.11.2012 kompromissiiläbirääkimisi õigusabikuludeks. Kuna hageja ei ole väitnud, et läbirääkimisi ei toimunud, siis kohus peab seda kulu põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjas on ajavahemikul 25.10.2012-03.12.2012 Riigikohtu kodulehel menetlusse võtmise kohta päringute tegemisele kulunud 1 tund. Kohus peab põhjendatud kuluks antud päringute tegemisele 0,25 tundi. Muus osas peab kohus kostja esindaja ajakulu riigikohtus teisel korral põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust on riigikohtu toimingutele põhjendatud ajakuluks 3,75 (4,5-0,75) tundi. 02.01.2013 on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks (koos tõendite kogumisega) kulunud 3,5 tundi. Hageja on seisukohal, et kuna avaldus on koostatud ja edastatud peale kohtuotsuse jõustumist, siis ei ole see õigusabikulu, mis kuulub hüvitamisele. Kohus nõustub hagejaga ja peab antud toimingut menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kontekstis mittehüvitatavaks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu hüvitamisele ei kuulu. Kohus ei pea eelnimetatud põhjusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hüvitatavaks kuluks ka pärast kohtulahendi jõustumist päringu tegemist ringkonnakohtule. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kulunud aega 3,75 tunni võrra. Kokku vähendas kohus lepingulise esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aega 44,5 tunni võrra. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud ja nendele kulunud aeg 90,5 tundi (135-44,5) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kostja poolt taotletavad õigusabikulud koosnevad nn koondtasust 5815,97 eurot ja boonustasust 12 000 eurot. Riigikohtu 3-2-1-112-09 lahendist tuleneb, et menetluskulusid on võimalik välja mõista ka tulemustasu korral, kuid see ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Oluline on eelkõige see, millises ajalises mahus on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Siiski tuleb ka käesoleval juhul otsustada, milline on õiglane ja põhjendatud tunnihind kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kostja ei näidanud oma teenuse osutamise tunnitasu konkreetset suurust. Kostja väidab, et lepingulise esindaja tunnitasu saamiseks tuleks liita koondtasu ja boonustasu ning jagada siis see advokaadi poolt näidatud tundide arvuga. Kohus ei pea sellist tunnitasu arvestamise viisi antud juhul põhjendatuks, sest siis sõltuks nö tegelik tunnitasu ka sellest, kui suures ulatuses on kostja poolt näidatud tundide arv kohtu arvates tegelikult põhjendatud (kohtu poolt vähendatud tundide arvu arvestades oleks kostja lepingulise esindaja tasu oluliselt suurem kui kostja arvutuse tulemusena saadud 131.97 eurot/h). Kostja poolt esitatud taotlusest nähtub, et kostja ja tema esindaja olid kokku leppinud tasu maksmise konkreetsetes summades (koondtasus ja boonustasus), mitte tunnitasus. See on lepingu poolte tahe ja vaba valik, mistõttu ei ole käesoleval juhtumil õige taandada konkreetseid kokkulepitud summasid tunnitasuks. Olukorras, kus kostja ei ole näidanud oma lepingulise esindaja tunnitasu konkreetset suurust, tuleb lähtuda Riigikohtu lahendi 3-1-1-6612 punktis 16 mõistlikuks peetud õigusabi tunnihinna suurusest 110 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kokku 9955 eurot (110 x 90,5), mis on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 7860,97 eurot rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega määrata menetluskulud kindlaks kokku summas 17 651,01 eurot. Maakohus on ekslikult pidanud vajalikuks vähendada kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega. Kostja esindajal kulus asja materjalidega tutvumisele, asja perspektiivikuse hindamisele ja kliendiga nõupidamisele kokku 9,75 tundi. Kuna tegemist oli väga keeruka vaidlusega, võtsid eelnimetatud toimingud rohkem aega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole aga maakohus mingil põhjusel pidanud nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja on seda 2,75 tunni võrra vähendatud. Kohus ei ole enda seisukohta põhjendanud, mistõttu ei ole võimalik aru saada, mis põhjusel maakohus õigusabile kulunud aega vähendas. Maakohus on leidnud, et kuna kostja hagivastus on sisuliselt 3,5 lk pikk, siis ei saanud selle koostamine 6 tundi aega võtta. Kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Üksnes menetlusosalise dokumendi mahukus ei ole aluseks õigusabikulude vähendamiseks. Kohus on ilma põhjendusteta vähendanud 05.11.2009 hageja seisukoha ja taotlusega tutvumiseks, täiendava vastuse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks kulunud aega 5,5 tundi 4,25 tunnile. Hageja esitas hagivastuse kohta omapoolse seisukoha, taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ning neli lisa. Kostja oli kohustatud koostama vastuse hageja seisukohtadele. Tegemist on põhjendatud kuluga, kuna kostja püüdis kohe menetluse alguses enda huvisid seoses hageja alusetu nõudega kaitsta igal võimalikul viisil (sh tagatise nõudmine). 1,25 tunniga ei ole vastaspoole menetlusdokumendiga tutvumine, selle osas õigusliku analüüsi teostamine ning kohtule ka omapoolse vastuse koostamine ja edastamine üldse võimalikki. Kohus pidas 30.03.2010 hagiavalduse täpsustusele vastuse koostamisele kulunud 3,75 tunni asemel põhjendatuks üksnes 1,75 tundi. Kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kostja esindajal kulus 27.04.2010 ja 11.05.2010 toimunud istungiteks valmistumisele kokku 6 tundi. Kuna istungile minnes ei saa kunagi kindel olla selles, millistele probleemidele kohus enim tähelepanu pöörab või mida täpselt silmas tuleb pidada, siis on igati asjakohane, et menetluspoole esindaja peab esindatava huvide parimaks kaitseks olema valmis kõigeks. Sellest tulenevalt ei saa kohus öelda, et kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ei ole põhjendatud 3 tunni, vaid üksnes 1 tunni ulatuses. Kohus ei ole sellist väidet ka kuidagi põhjendanud. Asjaolu, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ei vähenda menetluspoole esindaja kohustusi istungil osalemisel ja esindatava huvide kaitsmisel. Maakohus on asunud seisukohale, et kuna Harju Maakohtu 28.06.2010 otsus oli kostja jaoks positiivne ning kostjal puudus vajadus selle edasikaebamiseks, siis on kostja esindaja kohtuotsusega tutvumiseks mõistlik ajakulu üksnes 0,5 h, mitte 2 tundi. Maakohtu poolt positiivse otsuse saamisel ei ole menetlusosalise esindaja töö veel tehtud. Hinnata ja analüüsida tuleb otsuses öeldut ning seda, kuidas võiks maakohtu seisukohad olla kasulikud (või teatud juhtudel ka kahjulikud) apellatsioonimenetluses. Otsus oli ka üsna mahukas (11 lk). Samuti tuleb esindajal otsuses toodut kliendile selgitada ning anda hinnang asja edasisele käigule. Ekslik on maakohtu arusaam, et ainuüksi seetõttu, et otsuse resolutsioon oli kostja jaoks positiivne, oli otsusega vajalik tutvuda üksnes pealiskaudselt. Kohus asus seisukohale, et 2,5 tundi 11.01.2011 ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja lepinguline esindaja on algusest peale olnud kursis vaidluse asjaoludega. Maakohtu seisukoht on ekslik. Esiteks jäi maakohtu viimase istungi (11.05.2010) ja ringkonna7

kohtu istungi (11.01.2011) vahele 8 kuud, millest tulenevalt oli kostja esindaja kohustatud end istungiks põhjalikult ette valmistama. Teiseks ei põhine apellatsioonikohtus ja maakohtus asja arutamine samadel asjaoludel. Tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 tuli kostja esindajal ringkonnakohtu istungiks valmistudes keskenduda suures osas hoopis teistele nüanssidele kui maakohtus. Kostja nõustub kohtuga selles, et 11.01.2011 toimunud ringkonnakohtu istungil osalemiseks kulus kostja esindajal 0,5 tundi, mitte aga 1 tund. Seega on põhjendatud õigusabile kulunud aja vähendamine 0,5 tunni võrra. Kohus on ebaõigesti Riigikohtu esimeses menetluses toiminguteks kulunud 10,25 tundi 4,25 tunni võrra vähendanud. Kostja esindajal kulus kassatsioonkaebusega tutvumisele 2 tundi ja sellele vastuse koostamisele kokku 6,25 tundi. Kohus on leidnud, et kuna kassatsioonkaebus ja selle osas esitatud vastus on 3 lk pikad, siis ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 8,25 tundi. Esiteks on mõlemad kassatsioonikohtule esitatud dokumendid 4 lk pikad. Teiseks ei saa üksnes dokumendi lehekülgede arv olla määrav. Need õiguslikud probleemid, mille tõttu Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võttis, olid väga keerulised. Kohus asus seisukohale, et maakohtu menetluses teisel korral menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg peab mõistlikult võttes hõlmama ka tõendite kogumisele kulunud aega, millest tulenevalt vähendas kostja esindajal tõendite kogumisele ja omapoolse seisukoha ning taotluste koostamisele kulunud aega 8,25 tundi 3,5 tunni võrra. 11.11.2011-21.11.2011 kogus kostja esindaja tõendeid, millest nähtuks, et mistahes alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub. Seda põhjusel, et tulenevalt Riigikohtu 28.09.2011 otsusest muutus oluliselt vaidluse menetluslik positsioon. Eelnevalt olid maa- ja ringkonnakohus jätnud hageja hagi rahuldamata aegumise tõttu, kuid Riigikohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Sellest tulenevalt oli kostja esindajal kohustus koguda täiendavaid tõendeid ka vaidluse sisulises pooles esitatavate seisukohtade kinnitamiseks. Väitega, et menetlusdokumendi koostamine hõlmab ka tõendite kogumist, läheb kohus vastuollu ka oma varasemate seisukohtadega. Nimelt on kohus eelnevalt selgitanud, et dokumendi koostamisele kulunud aega on võimalik kindlaks teha vaadates dokumendi pikkust. Kostja sellega küll ei nõustu, kuid nimetatud asjaolu silmas pidades ei oleks antud juhul olnud kostja poolt piisavalt selge see, kui menetluskulude kindlaksmääramise avalduses oleks välja toodud üksnes kostja seisukoha ja tõendite esitamise taotluste koostamine kokku 8,25 tundi. Seda põhjusel, et tõendite kogumine on samuti võtnud kostja ajast suure osa. Jääb arusaamatuks, miks kohus on esiteks leidnud, et tõendite kogumine eraldi menetlustoiminguga ei ole antud juhul põhjendatud ning teiseks, millest tulenevalt tuleb nimetatud toimingutele kulunud aega vähendada 3,5 tunni võrra. Tõendite kogumisele kulunud aega ei ole võimalik tuvastada ka üksnes tõendite hulka silmas pidades, kuna tihtipeale esineb ka olukordi, kus menetluspool teeb pingutusi tõendite kogumiseks, jõudmata aga soovitud eesmärgini. Kostja esindajal kulus maakohtus vastuväite esitamiseks tunnistaja ülekuulamise kohta ja kohtu tegemise osas vastuväite koostamisele kokku 4,5 tundi. Kohus on leidnud, et kuna kostja menetlusdokumendid ei sisalda seisukohti keerukates õiguslikes küsimustes, siis ei ole selline ajakulu põhjendatud. Menetluspoole lepingulise esindaja eesmärk on võistlevas menetluses kasutada ära kõik võimalikud variandid kliendi huvide parimaks kaitseks. Seda on kostja esindaja ka teinud. Küsimus, kas tegu oli keeruka õigusküsimusega, ei ole käesoleval juhul otsustav, kuna kostja ei ole viidatud vastuväidete koostamisel põhjendamatult suurele ajakulule. Kohus on ka öelnud, et 2-leheküljelise dokumendi koostamiseks ei saa minna rohkem kui 2 tundi. Üksnes dokumendi pikkus ei ole määravaks selle koostamisele kulunud aja osas.

Kohus on 17.01.2012 istungiks valmistumisele kulunud 2,75 tundi vähendanud 1 tunnile. Tegu oli esimese maakohtu istungiga, kus kohus asja sisuliselt arutama hakkas. Kostja esindaja pidi olema valmis põhjalikult ja selgelt kohtu küsimustele ja vastaspoole argumentidele vastama. Samuti oli kostja huvides vaidlusega võimalikult kiiresti lõpule jõuda. Sellest tulenevalt valmistus kostja esindaja kõigeks, mis oleks saanud asja lahendamise venimist ära hoida. Kohus on asunud seisukohale, et 20.03.2012 toimunud istungiks valmistumisele, sh teeside koostamisele, on põhjendatud ajakulu 6 tunni asemel 4 tundi. Kohus ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud. Kuna nimetatud istungil kuulati üle mitmeid tunnistajaid, tuli kostja esindajal valmistuda ette nende küsitlemiseks. Teiseks on kostja esitanud kohtuistungil ka kirjalikud teesid, mille koostamise ajakulu on samuti hõlmatud 6 tunniga. Lisaks tuli kostja esindajal silmas pidada ka muid küsimusi ja probleeme, mis istungil võivad tõusetuda. Kohus leidis, et kuna maakohtu otsus tehti kostja kasuks, siis ei ole 2 tundi otsusega tutvumiseks põhjendatud. Olgugi, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuli kostja esindajal põhjalikult tutvuda kohtu motiividega ja selgitada välja, milline on hageja võimalus asi edasi kaevata ning viia vaidlus apellatsioonikohtusse. Seda hageja ka tegi. Seega tuli kostja esindajal maakohtu 23.04.2012 otsusega seoses pidada silmas palju rohkemat kui seda, kelle kasuks otsus on tehtud. Kohus leidis, et 3,5 tundi hageja 24.04.2012 taotlusega tutvumisele ja selle osas vastuse koostamisele, ei ole põhjendatud ja vähendas ajakulu 1,5 tundi. Kohus ei ole vähendmist kuidagi selgitanud. 24.04.2012 esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamine oleks võinud kostjale kaasa tuua suure kahju, millest tulenevalt oli oluline seista selle eest, et hagi ei tagataks. Kohus leidis, et kuna hageja määruskaebuse sisuline osa on 1-lehekülje pikkune ning kostja vastus 1,5-lehekülje pikkune, siis ei ole määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 5 tundi põhjendatud. Üksnes menetlusdokumendi pikkus ei ole asjaoluks, mis määrab selle koostamisele kulunud aja. Kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohus leidis, et ringkonnakohtu menetluses teisel korral on põhjendatud istungiks ettevalmistamisele kulunud ajaks 1 tund 2,5 tunni asemel. Kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohtuistungiks ettevalmistamine on menetluspoole esindaja jaoks äärmiselt oluline, sest kui kirjaliku dokumendi koostamisel on teada, millest lähtuda ning kuidas oma seisukohad üles ehitada, siis istungi puhul tuleb poole lepingulisel esindajal olla valmis vastama kõigile kohtu esitatud küsimustele ning vastaspoole väidetele. Kostja esindaja ajakulu Riigikohtus teisel korral on põhjendatud 3,75 tunni ulatuses. Kostja nõustub, et tema esindaja poolt 25.10.2012-03.12.2012 Riigikohtu koduleheküljel menetlusse võtmise kohta päringute tegemisele kulunud aeg on põhjendatud 0,25 tunni, mitte aga 1 tunni osas. Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtud kulud õigusabile hüvitamisele ei kuulu, kuna need kulud tekkisid pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 174 lg 1 ja 178 lg-test 2 ja 3 ei tulene, et menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid (mis seonduvad avalduse koostamise ja esitamisega asja lahendanud kohtule) menetluspoolele ei hüvitata. Kostja nõuab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega (koos tõendite kogumisega) ja päringu tegemisega (ringkonnakohtule kohtulahendite jõustumismärke saamiseks) tekkinud õigusabikulude hüvitamist. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2

nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kuna käesoleval juhul TsMS § 177 lg-s 4 käsitletud olukorda ei esine, peab menetluskulude kindlaksmääramise määrus olema põhjendatud. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Maakohus on kostja esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aega põhjendamatult 43,25 tunni võrra vähendanud. Kostja nõustub ajakulu vähendamisega 1,25 tunni võrra. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 133,75 tunni ulatuses, kokku summas 17 651,01 eurot. Maakohus on kostja lepingulise esindaja tasu arvestamisel ebaõigesti kohaldanud AdvS § 61 lg-d 1 ja 3, mis sätestavad, et advokaaditasu määratakse ajatasuna (tunnitasu), kindlas suuruses (koondtasu) või ka osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu). Samuti võib kokkuleppel kliendiga seada tasu sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Seega on menetlusosalisel ja tema lepingulisel esindajal õigus kokku leppida ka sellises tasu vormis, mis ei ole tunnitasu. Maakohus on ilma mõistliku põhjuseta otsustanud, et hoolimata kostja ja tema lepingulise esindaja vahelisest kokkuleppest tuleb kohtul määrata tunnihind ning selle abil tuvastada asjas põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kohus leiab ka, et lähtuda tuleb Riigikohtu lahendi 3-1-1-66-12 p-s 16 mõistlikuks peetud õigusabi tunnihinna suurusest 110 eurot. Menetluspoolel ja tema esindajal on õigus kokku leppida esindajale makstavas tasus ka koondtasuna. Sellest tulenevalt ei ole antud juhul menetluskulude kindlaksmääramisel asjakohane kohaldada tunnitasu arvestust. Juhul, kui kohus leiab, et menetluspoole taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ei saa rahuldada kogu ulatuses, tuleb koondtasu ja boonustasu korral leida osa, milles kohus leiab, et kulud on põhjendatud. Küll aga ei saa kohus omaalgatuslikult muuta esindaja ja esindatava vahelist kokkulepet ning arvestada õigusabikulusid tunnihinna alusel. Kui selline kohtu tegevus oleks lubatud, muudaks see sisutühjaks mistahes kokkulepped menetluspoole ja tema lepingulise esindaja vahel. Juhul, kui kohus siiski leiab, et välja tuleb selgitada ka põhjendatud tunnihind kostja esindaja poolt osutatud õigusabi eest, siis tuleks seda teha kooskõlas kostja seisukohtadega. Liites kostja esindaja koondtasu ja boonustasu, tuleb kostja esindaja tunnihinnaks 133,70 eurot (5815,97+12 000/133,25), mis on vastavalt kehtivale praktikale ja Riigikohtu seisukohale mõistlik (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 21.01.2013 lahend nr 3-1-1-129-12). Kohtute praktika kohaselt on peamiseks õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise argumendiks see, et taotletav summa oleks väiksem kui Vabariigi Valitsuse määruses ettenähtud piirmäär (Riigikohtu 27.02.2012 lahend nr 3-2-1-143-11, p 13). Tulenevalt asjaolust, et Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 juba seatakse kaitse vaidluse kaotanud poolele, tuleb menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaks tegemisel nimetatud määrusest ka juhinduda. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27.02.2012 lahend nr 3-2-1-143-11, p 14). Käesoleva vaidluse näol oli tegemist väga keeruka ja mahuka vaidlusega. Vaidlus kestis üle kolme aasta ning läbis kahel korral kõik kohtuastmed. Olukorras, kus hageja tekitab vastaspoolele kahju menetluskulude näol, kuid kohus hagejalt vastaspoole kantud menetluskulusid välja ei mõista, võib hagejal tekkida karistamatuse tunne. Hageja määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ning määrata kostja menetluskuludeks 5815,97 eurot. Kohus märgib õigesti, et kostja taotlusest nähtub, et kostja ja tema esindaja olid kokku leppinud tasu maksmise konkreetsetes summades (koondtasus ja boonustasus), mitte tunnitasus, kuid kohus teeb ebaõiged arvestused. Maakohus ei pidanud arvestama menetluskuludena tasutud boonustasu summas 12 000 eurot. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate kulud. Boonustasu kättesaamist ei saa nimetada kuludeks, mistõttu ei pea hageja boonustasuna makstud summat hüvitama. Menetluskulusid on võimalik välja mõista ka tulemustasu korral, kuid käesoleval juhul kostja ei saanud kasu, mis on aluseks tulemustasu saamiseks. Hageja hagiavaldus jäeti rahuldamata, mis tähendab, et kostja nõudesumma ei ole muutunud. Sellest lähtuvalt võib hüvitamisele kuuluda vaid koondtasuna tasutud 5815,97 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et boonustasu võib käsitleda menetluskuludena, siis jääb määruskaebuse esitaja oma 12.02.2013 esitatud arvamuse juurde. Õigusabi aruandes märgitud 135 tunnist tuleb maha arvata 46,25 tundi ning tunnitasu arvestamisel tuleb võtta aluseks tunnitasu 110 eurot. Menetluse edasine käik Vastuses kostja määruskaebusele peab hageja seda põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. Vastuses hageja määruskaebusele leiab kostja, et see on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtunikuabi jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ja §-le 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib kohus alljärgmist. Kolleegium ei nõustu hageja määruskaebuse väitega, et kostja lepingulise esindaja tulemustasu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud seetõttu, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele kostja nõudesumma ei suurenenud. Ekslik on hageja käsitlus, mille kohaselt kostja lepingulise esindaja tulemustasu põhjendatus sõltub sellest, kas kostja nõue suurenes või mitte. Kostja poolt lepingulisele esindajale tulemustasu maksmine ei sõltunud käesoleval juhul sellest, kas kostja materiaalõiguslik nõue rahuldati või mitte, vaid sellest, kas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kostja vastu rahuldatakse või mitte. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis on tulemustasu maksmise eeldus täidetud ja kostja peab selle oma esindajale maksma, mistõttu on tal õigus nõuda hagejalt selle hüvitamist. Kostja määruskaebuse väite kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud kostjale osutatud õigusabi ajakulu (välja arvatud 1,25 tunni ulatuses, millega kostja nõustub). Kolleegium selle väitega ei nõustu. Kaevatavast määrusest nähtuvalt on maakohus üksikasjalikult analüüsinud kostja lepingulise esindaja toiminguid, võttes seejuures arvesse tsiviilasja toimikus kajastuvaid andmeid ning mõlema poole poolt esitatud selgitusi-vastuväiteid. Kolleegium leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust esitatud menetluskulu nimekirja alusel nii ajakulu kui ka tunnitasu aspektist, mistõtt ei anna kostja määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 175 lg 1 alusel määrab kohus vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis tuleb teiselt menetlusosaliselt välja mõista, kindlaks diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohus sekkub ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või kui kaalumise tulemus on selgelt põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus lahendi tegemisel ületanud diskretsiooni piire ja tulemus ei ole selgelt põhjendamatu.

Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ega asjakohane kostja määruskaebuse väide, et maakohtul ei olnud alust tuvastada asjas põhjendatud ja vajalikke õigusabikulusid tunnihinna abil, kuna õigusabilepinguga ei lepitud kokku õigusabi tasustamist tunnitasu vormis ja et kohus oleks pidanud käesoleval juhul leidma koondtasu ja boonustasu põhjendatud osa. Kolleegium märgib, et ka kostja ise on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses välja toonud õigusabiteenuse arvestusliku tunnihinna, s.o 131,97 eurot, ning ka määruskaebuses palunud ringkonnakohtul määrata kindlaks õigusabikulud summas 17 651,01 eurot esialgselt taotletud 17 815,97 euro asemel, kasutades taotletava summa arvutamiseks ühe tegurina tunnitasu ehk korrutanud kostja poolt maakohtu määruse järgselt aktsepteeritud õigusabi tundide arvu menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud tunnitasuga (133,75 (s.o 135-1,25) tundi x 131,97 eurot = 17 651,01 eurot). Seega on kostja kasutanud põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks maakohtuga sarnast meetodit. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatud hindama lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust ka tunnihinna suuruse osas ehk otsustama õigusabi tunnihinna põhjendatuse üle. Maakohus on lugenud põhjendatud tunnihinnaks käesoleval juhul 110 eurot. Kuigi kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, ei näe kolleegium alust maakohtu diskretsiooni alusel tehtud hinnangut ka tunnihinna osas muuta. Kostja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 177 lg-t 4 ei ole asjakohane. Maakohus ei ole teinud määrust kirjeldava ja põhjendava osata, seega ei ole kohaldanud TsMS § 177 lg-t 4. Ekslik on ka kostja kaebuse väide, et kohtupraktika kohaselt on peamiseks õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise argumendiks see, et taotletav summa oleks väiksem kui Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud piirmäär. Kõnealuse piirmäära kehtestamisel on siiski arvestatud võimaliku suurima hüvitisega, mida võiks ühe kohtuvaidluse eest menetlust võitnud poolele üldse välja mõista, menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtutakse aga iga konkreetse vaidluse asjaoludest ja esindaja poolt teostatud toimingutest selle vaidluse raames. Kostja väitele, et hüvitamisele peaks kuuluma ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja sellega seonduva päringu tegemise kulud, on maakohus juba vastanud, et pärast menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumist tekkinud kulud hüvitamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub maakohtuga, lisades selgituseks, et kuigi kostja poolt määruskaebuses osundatud sätetest ei tulene otsest keeldu nimetatud kulude hüvitamiseks, käsitletakse vastaspoolelt väljamõistetavate õigusabikuludena kohtupraktikas vaid neid kulusid, mis olid kantud kuni vastava kohtulahendi tegemiseni (jõustumiseni). Kostja kaebuses sisalduv käsitlus viiks olukorrani, kus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saaks omakorda nõuda selle menetluse kulude hüvitamist, mis aga oleks vastuolus menetlusökonoomia ja mõistlikkuse printsiibiga. Sellisel juhul tuleks nõustuda ka menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise õigusega nõuda kulude kindlaksmääramise menetluse kulude hüvitamist näiteks avalduse osalise rahuldamise korral, mis tähendaks järjekordset vaidlust menetluskulude üle. Kuigi TsMS § 174 lg-st 1 ei tulene keeldu nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulude hüvitamist, tuleneb osundatud sätte mõttest, et menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist üksnes lahendis sisalduva menetluskulude jaotuse alusel ehk siis ainult kuni lahendi jõustumiseni tehtud kulude osas. Ka ülejäänud kostja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Arvestades käesoleva asja keerukuse astet ja menetlusmahtu ei saa teha järeldust, et maakohus oleks kostja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu selgelt põhjendamatult vähendanud ja et hagejalt menetluskuluna väljamõistetud 9955 eurot oleks ebaõiglaselt väike summa.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.