Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3.1 Resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud kohustus tuleb hagejal täita 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kohustuse täitmata jätmisel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2.2 osas saata sundtäitmisele. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja nõuded, kostja seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

rahuldamise korral oleks võimalik täitemenetluses saadud raha teistsugune jaotamine. Kohus on seetõttu seisukohal, et ka hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ei ole põhjendatud. Hagi ei ole selgelt perspektiivitu. Kostja palub hagejat kohustada andma tagatis 10 000 eurot hageja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kohus leiab, et kui pooled vaidlevad kohtumenetluses täitedokumendi täitmise või toime üle, siis ei ole TsMS § 196 regulatsiooni eemärgiga kooskõlas kohustada hagejat tagatist andma põhjusel, et vaidlusaluse täitedokumendi täitmiseks läbiviidavas täitemenetluses ei ole nõuet rahuldatud. See ei viita asjaolule, et hageja ei täidaks jõustunud kohtuotsust. Kuivõrd tagatise maksmiseks TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel võib kohustada eelkõige samas sättes loetletud asjaolude esinemisel, siis leiab kohus, et nimetatu puudumisel õigustaksid tagatise maksmiseks kohustamist kaalukad erandlikud asjaolud, milliste olemasolu ei ole kostja oma taotluses välja toonud ega põhistanud. Seetõttu kohus kostja taotlust ei rahulda. Kostja taotleb, et kohus määraks hagihinnaks 243 474,62 eurot. Kohus on nõustunud hageja hagiavalduses esitatud seisukohaga, et esitatud hagi hind on TsMS § 125 alusel 27.05.2008 laenulepingust tuleneva nõude väärtus. Põhinõue on 172 561 eurot. Hageja on aga jätnud märkimata, et kostja nõuab nimetatud lepingu alusel ka intressi ja viivise tasumist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja soovib tuvastada, et tema kinnisvara ei taga ühtegi 27.05.2008 laenulepingust tulenevat nõuet, on hagihind TsMS § 125 alusel sellest lepingust tulenevate nõuete koguväärtus. Kostja on esitanud arvestused, mille kohaselt on intressinõue 39 401,53 eurot ja viivisenõue 31 511,63 eurot (lk 117). Hageja ei ole kostja arvestustele vastu vaielnud. Eeltoodu alusel ja tuginedes TsMS § 136 lg 1 määrab kohus hagihinnaks 243 474,62 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt, mis ei ole esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuleb RLS (riigilõivuseadus) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 2 100 eurot. Hageja on tasunud 1 800 eurot, seega 300 eurot vähem.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-104-08 p 19 avaldanud seisukohta, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Kohus ei nõustu hagejaga, et p 2.4.2. ei määratle tulevikus tekkivaid tagatavaid nõudeid piisavalt. Punkt 2.4.2. kohaselt on tagatavad nõuded esiteks võlaõiguslikest lepingutest tulenevad, teiseks peavad need lepingud olema sõlmitud kostja ja OÜ XXX vahel. Seega on selgelt määratletud, et tagatud ei ole näiteks lepinguvälistest võlasuhetest tulenevad või loovutatud nõuded. Õige ei ole järelikult hageja väide, et punktiga tagatakse kõikvõimalikud nõuded. Kohtule jääb arusaamatuks hageja etteheide punktile 2.4.2 osas, et sellest ei ole aru saada, mis suuruses peab vastutama kinnisasja omanik ja mis viisil. Tagatiskokkulepe (p 2.4) viitab sõnaselgelt samas dokumendis loovutatavatele hüpoteekidele, samuti seatavale hüpoteegile. Nõuded on tagatud hüpoteegisumma ulatuses. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 325 lg 1 sätestatud hüpoteegi mõistest on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 279 lg 3 kohaselt võib pandiga tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. Kohus ei nõustu hagejaga, et p 2.4.2. piirab ebamõistlikult tema majandusvabadust või edasist toimetulekut, kuna p 2.4.2. tõttu ei saa hageja oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Asjaolu, et hageja kinnistu tagab erinevaid nõudeid, iseenesest ei piira oluliselt tema õiguseid omanikuna, kuni hüpoteegipidajal ei ole tekkinud õigust nõuda sundtäitmist. OÜ XXX asutamisest kuni 2011.a. augustini oli hageja OÜ XXX ainuosanik ja ainus juhatuse liige (lk 113-114), sh 21.05.2008 lepingute ja 27.05.2008 laenulepingu sõlmimise ajal. Seega sai hageja ainuisikulikult otsustada, kas ja milliseid lepinguid OÜ XXX kostjaga sõlmib. Seeläbi valis hageja ise, millises mahus riske ta oma majandusvabadusele või edasisele toimetulekule soovib võtta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lepingu p 2.4.2. ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühine. Hageja palub ka tuvastada, et ühegi kostja kasuks seatud hüpoteegiga ei ole tagatud OÜ XXX ja kostja vahel 27.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Kohus leiab, et nimetatud nõuded on kõikide kostja kasuks seatud hüpoteekidega tagatud tulenevalt 21.05.2008 hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.4.2. Kohus jätab hageja nõuded rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata hageja seisukohad on kohtu hinnangul esitatud nõuete kontekstis asjakohatud.

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 9 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja 1500 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb nimetatud kohustus täita kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.