Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2(7)

Hageja palus kohtul tuvastada poolte ja AS Sampo Pank vahel 21.05.2008 sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punkt 2.4.2. tühisuse vastuolu tõttu heade kommetega. Teise nõudena palus hageja tuvastada, et talle kuuluvale kinnistule (reg.osa xxxxxxxx) ühegi kostja kasuks seatud hüpoteegiga ei ole tagatud OÜ Skulptuuristuudio ja kostja vahel 27.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 21.05.2008 tagatiskokkuleppe p 2.4.2 määratleb tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt. Viidatud punkti sõnastus on täiesti piisavalt määratletud ega võimalda kostjal suvalisi nõudeid sisse nõuda. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tagatiskokkulepe piirab ebamõistlikult hageja majandusvabadust või edasist toimetulekut. Hageja väited, et tema tahteks oli üksnes 21.05.2008 laenulepingust tulenevate nõuete tagamine ning tema arvates pidi seatama kahe hüpoteegi asemele üks hüpoteek, ei vasta 21.05.2008 tagatiskokkuleppele. Kostja ei pidanud hagejale tagatiskokkuleppe sisu selgitama, kuna tegemist on notariaalselt tõestatud tehinguga, siis selgitas hagejale selle sisu notar. 21.05.2008 tagatiskokkuleppe sõlmimisest oli hagi esitamiseks möödunud üle kolme aasta. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Samuti palus kostja lõpetada tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja on esitanud tuvastusnõuded, ei ole võimalik kohaldada aegumist. Kohus jättis rahuldamata ka kostja taotluse lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tsiviilasjas 2-09-3554 esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, käesolevas asjas aga tuvastusnõuded. Seega ei ole tegemist sama hagiesemega. Hagejal on õigus hagi esitada TsMS § 368 lg 2 alusel, sest menetlusosalistel on vaidlus täitedokumendi täitmise ja toime üle. Kui kohus hageja nõuded rahuldaks, siis see küll ei mõjutaks täitemenetluse kulgu, kuid hagi rahuldamise korral oleks võimalik täitemenetluses saadud raha teistsugune jaotamine. Seetõttu hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ei ole põhjendatud. Hagi ei ole selgelt perspektiivitu. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on lahendi 3-2-1-104-08 p-s 19 avaldanud seisukoha, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Kohus ei nõustunud hagejaga, et p 2.4.2. ei määratle tulevikus tekkivaid tagatavaid nõudeid piisavalt. Punkt 2.4.2. kohaselt on tagatavad nõuded esiteks võlaõiguslikest lepingutest tulenevad, teiseks peavad need lepingud olema sõlmitud kostja ja OÜ Skulptuuristuudio vahel. Seega on selgelt määratletud, et tagatud ei ole näiteks lepinguvälistest võlasuhetest tulenevad või loovutatud nõuded. Õige ei ole järelikult hageja väide, et punktiga tagatakse kõikvõimalikud nõuded. Tagatiskokkulepe (p 2.4) viitab sõnaselgelt samas dokumendis loovutatavatele hüpoteekidele, samuti seatavale hüpoteegile. Nõuded on tagatud hüpoteegisumma ulatuses. Tulenevalt AÕS § 325 lg-s 1 sätestatud hüpoteegi mõistest on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 279 lg 3 kohaselt võib pandiga tagada ka tulevikus tekkivat nõuet.

3(7)

Õige ei ole, et p 2.4.2. piirab ebamõistlikult hageja majandusvabadust või edasist toimetulekut, kuna p 2.4.2. tõttu ei saa hageja oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Asjaolu, et hageja kinnistu tagab erinevaid nõudeid, iseenesest ei piira oluliselt tema õiguseid omanikuna, kuni hüpoteegipidajal ei ole tekkinud õigust nõuda sundtäitmist. OÜ Skulptuuristuudio asutamisest kuni 2011 augustini oli hageja OÜ Skulptuuristuudio ainuosanik ja ainus juhatuse liige, sh 21.05.2008 lepingute ja 27.05.2008 laenulepingu sõlmimise ajal. Seega sai hageja ainuisikulikult otsustada, kas ja milliseid lepinguid OÜ Skulptuuristuudio kostjaga sõlmib. Seeläbi valis hageja ise, millises mahus riske ta oma majandusvabadusele või edasisele toimetulekule soovib võtta. Eeltoodust järeldas kohus, et lepingu p 2.4.2. ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühine. Seoses hageja nõudega tuvastada, et ühegi kostja kasuks seatud hüpoteegiga ei ole tagatud OÜ Skulptuuristuudio ja kostja vahel 27.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, leidis kohus, et nimetatud nõuded on kõikide kostja kasuks seatud hüpoteekidega tagatud tulenevalt 21.05.2008 hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-st

4(7)

Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise lepingu p 2.4.2. on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, kuna antud punktiga tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid laenusaaja vastu ning ei ole piisavalt määratletud tulevikus tekkivaid nõudeid. On oluline, et 21.05.2008 tagatiskokkuleppes ei viidata 27.05.2008 laenulepingule, millele pööras tähelepanu ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-60-11. On selge, et lepingu p-ga 2.4.2. ebamõistlikult piiratakse kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut, kuna tänu lepingu p-le 2.4.2. kinnisasja omanik ehk hageja ei saa vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit, mis on muuhulgas vastuolus PS § 32 lg-ga 2. Seega on täidetud eeldused hüpoteegi seadmise lepingu p 2.4.2. tühistamiseks. Kohus leidis, et kuivõrd hageja soovib tuvastada, et tema kinnisvara ei taga ühtegi 27.05.2008 laenulepingust tulenevat nõuet, on hagihind TsMS § 125 alusel sellest lepingust tulenevate nõuete koguväärtus. Kostja on esitanud arvestused, mille kohaselt on intressinõue 39 401,53 eurot ja viivisenõue 31 511,63 eurot. Eeltoodu alusel ja tuginedes TsMS § 136 lg-st 1 määras kohus hagihinnaks 243 474,62 eurot. Hageja leiab, et kostja arvestused ei ole õiged ei intresside ega viiviste osas. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub ringkonnakohtul lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetlus või jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium leiab, et vastustaja taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks või hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud hagi kostja vastu samal alusel ja sama eseme suhtes, kui oli tsiviilasjas nr 2-09-3554 (T K hagi OÜ Philip Consulting (likvideerimisel) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), kus nõude aluseks olid asjaolud, et kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, hageja on nõude tasunud ja nõue on tasaarvestatud. Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude, milles ta palub tuvastada, et poolte ja AS Sampo Pank vahel 21.05.2008 sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 2.4.2 on tühine ja et ühegi hageja kinnistule seatud hüpoteegiga ei ole tagatud OÜ Skulptuuristuudio ja kostja vahel 27.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate OÜ Skulptuuristuudio kohustuste täitmist tulenevalt 21.05.2008 lepingu p 2.4.2 tühisusest. Seega ei ole käesoleva hagi puhul tegemist hagiga, mis on esitatud samadel alustel ja sama eseme suhtes, mis oli tsiviilasjas nr 2-09-3554. Õige on ka maakohtu järeldus, et puudub hagi läbivaatamata jätmiseks alus. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei

5(7)

ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellant väitis kaebuses, et maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid selle kohta, et hageja tahe oli suunatud lepingut sõlmides vaid sellele, et hüpoteegiga tagada kostja nõuded OÜ Skulptuuristuudio vastu, mis tulenesid 21.05.2008 laenulepingust ja hageja oli arvamusel, et AS Sampo Pank kasuks seatud hüpoteegid kujundatakse ümber viisil, kus tema kinnistut jääb koormama pärast lepingu sõlmimist üks hüpoteek. Kolleegium leiab, et hageja väide on vastuolus 21.05.2008 hüpoteekide loovutamise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingus (edaspidi: leping) kokkulepituga. Lepingu p-s

6(7)

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.