Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

04.02.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes tunnistada lubamatuks täiteasja sundtäitmine osas, mis ületab 1 862 989,97 krooni. Lisaks palus hageja määrata, et täiteasja kulud jäävad nõudest 1 862 989 krooni 97 sendi suuruse osa täitmise ulatuses hageja kanda, arvestades nõude täitmist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ning seda ületavas osas kostja kanda. Hagiavalduse järgi sõlmisid kostja ja S OÜ (laenusaaja) 21.05.2008 laenulepingu, mille alusel andis kostja laenusaajale laenu 191 734,95 eurot, mille laenusaaja pidi tagasi maksma kahes osas: 21.08.2008 põhiosa 108 649,80 eurot ja intressi 7190,06 eurot ning 20.11.2009 põhiosa 83 085,15 eurot ja intressi 15 578,47 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja laenusaaja 27.05.2008 teise laenulepingu, mille alusel andis kostja laenusaajale täiendavalt laenu 172 561,45 eurot. Ka selle laenu pidi laenusaaja tagastama kahes osas: 26.05.2009 intressi 25 884,20 eurot ning 26.11.2009 põhiosa 172 561,45 eurot ja intressi 12 942,10 eurot. 21.05.2008 sõlmisid kostja, AS Sampo Pank ja hageja hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti hageja N kinnistule ( XXX, registriosa nr XXX) seatud hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja 2 775 000 krooni) pidajana kinnistusraamatusse kostja ning lisaks seati kostja kasuks hüpoteek summas 3 625 000 krooni. Selle lepingu p 2.4 järgi on hüpoteekidega tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, ning kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja laenusaaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Kostja ja laenusaaja olid kokku leppinud, et esimese osamakse 21.08.2008 maksmata jätmisel lepitakse kokku kogu võla tasumine novembris 2009 ja selle lepingu sõlmimise eest tasub laenusaaja kostjale teosega. Laenusaaja hilines esimese osamakse 1 813 635,18 krooni tasumisega kostja teadmisel ja laenusaajast sõltumatutel asjaoludel. Kostja keeldus kokkulepete täitmisest ning palus 28.11.2008 teatises 14 päeva jooksul maksta võla 115 839,86 eurot ja viivise 3226,90 eurot. Kostja hoiatas, et kui laenusaaja kohustust ei täida, ütleb kostja laenulepingud üles ja nõuab laenu tagastamist koos viivise ja intressiga. 19.12.2008 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse 3 625 000 krooni sissenõudmiseks hagejalt, märkides, et laenulepingud on üles öeldud ja kogu võlg on sissenõutav. 06.01.2009 sai hageja kohtutäiturilt täitmisteate. Laenusaaja tasus 15.01.2009, s.o täitemenetluse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kostjale 21.05.2008 laenulepingu esimesest osamaksest 1 680 000 krooni. Lisaks on laenusaaja tasunud 155 990 krooni. Täitemenetlus on osaliselt lubamatu, sest täitmisavalduse esitamise ajal oli kostjal laenusaaja vastu sissenõutavaks muutunud nõue 1 862 989,97 krooni (s.o 21.08.2008 sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakse põhiosa ja intress 1 813 635,18 krooni ja viivis 3226,90 eurot ehk 50 490 krooni). Hagi esitamise ajaks on laenusaaja tasunud kostjale 1 680 000 krooni. Täitemenetlus on järelikult lubamatu osas, mis ületab sissenõutavaks muutunud võlga, s.o 1 762 010,03 krooni. Kostja 28.11.2008 teatis on kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmise tahteavaldus, mitte 21.05.2008 laenulepingu (ammugi mitte mõlema laenulepingu) ülesütlemise avaldus. Kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine ja lepingu ülesütlemine samal ajal ei ole ka kooskõlas hea usu põhimõttega. 27.05.2008 laenulepingut ei saa üles öelda selle tõttu, et laenusaaja hilines 21.05.2008 laenulepingu ühe maksega. Kuna pooltel oli ka kokkulepe 21.05.2008 laenulepingu esimese makse tähtaja pikendamise võimaluse kohta, on kostja tegevus täitemenetluse alustamisel vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kuna laenusaaja on täitedokumendist tuleneva kohustuse suures osas täitnud vabatahtlikuks täitmiseks määratud aja jooksul, tuleb hagejalt selles osas arvestatavad täitekulud välja mõista pooles ulatuses.

05.11.2009 teatas hageja kohtule, et laenusaaja on tasaarvestanud kogu kostja täitmisteatises nõutava summa nõudega kostja vastu. 30.03.2010 esitas hageja maakohtule hagiavalduse täpsustuse, milles leidis, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks ka seetõttu, et kogu kostja täitmisavalduses nimetatud nõue on tasaarvestatud. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2006 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale skulptuuri "Elevandid" hinnaga 2 000 000 krooni. Kostja tasus ostuhinnast 100 000 krooni, tasumata on 1 900 000 krooni, millele lisandub viivis 0,5% tasumata summast päevas. Hageja on oma nõude kostja vastu loovutanud laenusaajale. Viimane tasaarvestas selle nõude laenulepingutest tulenevate nõuetega. Muutunud on ka lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja poolte kohustuste vahekord. Pärast asjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste tühistamist esitas hageja kohtule 07.11.2011 järgmised seisukohad. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga, mistõttu ei saanud kostja ühe ülesütlemisavaldusega mõlemaid lepinguid üles öelda, arvestades ka seda, et 27.05.2008 laenulepingu kohaselt võlgnevus ülesütlemisavalduse esitamise seisuga ei olnud sissenõutavaks muutunud. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kogu kostja tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud, on sundtäitmise jätkamine lubamatu. Kui kostja nõue on lõppenud osaliselt, tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võib täitemenetlus jätkuda. Kohtule esitatud tasaarvestuse avaldusest nähtub, et 15.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu nr 2, mille p 1 kohaselt hageja müüs ja kostja ostis skulptuuri “Elevandid”. Müügilepingu hinnaks leppisid pooled kokku 2 000 000 krooni. Tasaarvestuse avaldusest nähtub, et kostja on ostuhinnast tasunud vaid 100 000 krooni ja 1 900 000 krooni on tasumata ja sellele lisandub viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Hageja on nõude loovutanud OÜ-le S . Vastavalt 13.05.2009 teatele nõude loovutamisest ja avaldusele vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks teatas OÜ S , et tasaarvestab OÜ PC nõude summas 3 625 000 krooni omapoolse nõudega summas 1 762 010,03 krooni ja nimetatud tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas s.o. 1 762 010,03 krooni OÜ-l PC enam rahalist nõuet OÜ S vastu. Vastavalt 27.05.2009 teatele nõude loovutamisest ja avaldusele vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks teatas OÜ S , et tasaarvestab OÜ PC nõude summas 405 253,39 krooni omapoolse nõudega summas 405 253,39 krooni ja nimetatud tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas s.o. 405 253,39 krooni OÜ-l PC enam rahalist nõuet OÜ S vastu. Vastavalt VÕS § 167 lg 3 nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. 13.05.2009 tasaarvestuses oli ka teatatud, et OÜ PC on viivitanud 1 900 000 krooni tasumisega üle kahe aasta, kokku 1 065 päeva. Viivis on 9 500 krooni päevas. Ühe aasta viivise summaks on seega 3 467 500 krooni. Hageja arvates tuleb viivis 1 900 000 krooni suuruses (lähtuvalt hea usu põhimõttest ja õiguspraktikast hageja on nõus vähendama viivise suurust põhinõudeni) ka arvestada tasaarvestuse läbivaatamisel ja anda sellele ka sisuline hinnang. Juhul kui kohus tuvastab, et kogu kostja tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud, siis on sundtäitmine lubamatu ja hagi seega kuulub rahuldamisele. Hageja arvates on Riigikohtu otsusest tulenevalt põhjendamatu kostja viide aegumisele. Arvestades TsÜS § 147 lg 3 tuleb tuvastada, et tasaarvestus oli tehtud õigeaegselt, on jõus ja ei ole aegunud. Hageja leiab, et käesolevas asjas esineb samaaegselt mitu alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks: 1) puudus täitemenetluse algatamise hetkel kostja ehk laenuandja poolt nimetatud suuruses võlgnevus ja 2) kogu täitmisavalduses nimetatud nõue on tasaarvestatud. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist jäädes kõigi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Toimunud on nõuete tasaarvestus. Kostja on sellest teadlik, kuna sai kätte nii 13.05.2009 kui ka 27.05.2009 teated. Raha maksmist skulptuuri „Elevandid“ eest ei ole kostja tõendanud. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 esimesest lausest ei ole kostja aegumise väide asjakohane.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooled ei ole kokku leppinud, et laenu esimese osamakse tähtajaks tasumata jätmisel lepitakse kokku, et kogu võlg tasutakse novembris 2009 teosega. Laenulepingute järgi oli laenusaajal õigus maksta laenuintressi tööde ja teenustega üksnes laenuandja nõusolekul. Täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täidetud, mistõttu tuleb laenulepingud lugeda ülesöelduks alates täiendava tähtaja möödumisest. Kostjal oli õigus esitada täitmisavaldus, kuna laenulepingutest tulenev võlg oli lepingute ülesütlemise tõttu muutunud sissenõutavaks. Kuna täitmisavalduse esitamise ajaks ei olnud laenusaaja võlga tasunud, on sundtäitmine lubatud. Isegi kui sissenõutavaks muutunud võlg oli 1 862 989,97 krooni, tuleb arvestada, et kuna hüpoteegiga tagatud nõude saab rahuldada koormatud kinnisasja sundenampakkumise teel, ei ole võimalik osaline täitemenetlus hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Isegi kui kostja ei ole laenulepinguid üles öelnud, on kohtumenetluse ajaks muutunud sissenõutavaks ka teised osamaksed. Kuna laenusaaja ei täitnud 21.05.2008 laenulepingust tulenevat maksekohustust, võis kostja mõlema laenulepingu üldtingimuste p 8.1.5 järgi öelda üles ka 27.05.2008 laenulepingu. Võlga ei ole tasutud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Esitatud tasaarvestusavaldustel ei ole õiguslikku tähendust, sest hageja väidetud nõuet ei ole olemas või on see aegunud. Hageja esitas tasaarvestusavaldused ja nõude loovutamise dokumendid kostjale pärast nõude aegumist. Väidetav müügileping nägi müügihinna tasumise ajana ette 15.05.2006, mistõttu pidi hageja selle nõude esitama hiljemalt 15.05.2009. Selleks kuupäevaks hageja kostjale nõude loovutamise dokumenti ja tasaarvestusavaldust ei esitanud. Tasaarvestusavaldus jõudis kostjani 22.05.2009, s.o pärast aegumistähtaja lõppu. Pärast asjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste tühistamist esitas kostja kohtule 11.11.2011 järgmised seisukohad. Kuigi varasemas menetluses on kostja tuginenud ka aegumisele, on kostja esmane vastuväide menetluse vältel olnud, et hagejal ei ole nõuet kostja suhtes. Seega ei olnud olemas ka nõuet, mida hageja oleks saanud tasaarvestada. Kostja on ka varasemalt väitnud, et hagejal ei ole kostja vastu sellist nõuet ning hageja esitab kohtule tõele mittevastavat informatsiooni. Kui hagejal (või hageja kontrolli all oleval OÜ-l S ) oleks olnud kostja vastu nõue, siis poleks olnud mingit põhjust võtta kostjalt laenu. Selle asemel oleks tulnud nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist – ometigi hageja võttis ja kostja andis laenu. Samuti poleks OÜ-l S olnud tarvis pärast täitemenetluse algatamist kostjale 1 680 000 krooni tasuda ega kompromissi pakkuda. Hageja tegevus viitab sellele, et mingit vastunõuet tal (või hageja kontrolli all oleval OÜ-l S ) ei olnud. Hageja pidas maakohtus kostjaga kompromissiläbirääkimisi ning tunnistas kogu võlgnevust. Kompromissiläbirääkimistel ei nõudnud hageja väidetava müügilepingujärgse võla mahaarvestamist laenumaksest. Kuivõrd kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu, siis ei ole TsÜS § 147 3. lõikes sätestatu oluline. See säte oli oluline olukorras, kus kohus rakendab aegumist. Kostja 21.11.2011 vastuse kohaselt on muutnud sissenõutavaks kõik laenulepingutest tulenevad nõuded. 21. 05.2008 laenulepingust nr 2 tulev laenu viimase osa tagastamise ja intressi tasumise tähtaeg oli 20.11.2009. 27.05.2008 laenulepingust nr 2 tulev laenu viimase osa tagastamise ja intressi tasumise tähtaeg oli 29.11.2009. Riigikohus asus seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad (Riigikohtu otsuse p 21). Seega ei oma tähtsust käesoleval ajal asjaolu, kas kostja on

laenulepingud üles öelnud või mitte. Kui asuda seiskohale, et kostja ei ole laenulepinguid üles öelnud, siis on tänase seisuga kõik laenulepingutest tulenevad nõuded tähtaegade saabumise tõttu sissenõutavad. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Skulptuuri „Elevandid“ eest tasus kostja hagejale sularahas. Selleks võttis kostja juhatuse liige R. K oma kontolt välja 06.07.2006 100 000 krooni ja 10.07.2006 3 000 000 krooni. Sellest rahasta tasus kostja hagejale 2 000 000 krooni ettemaksuna arvestades skulptuuri teostamise kulukust. 15.05.2006 ostu-müügileping on kostja raamatupidamise jaoks tagantjärele (2008 mais) vormistatud dokument, mis ei kajasta poolte tegelikku kokkulepet seoses skulptuuriga „Elevandid“. Kohtuotsuse põhjendused Hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja suhtes toimub täitemenetlus, kuna tema kinnisasjale seati laenusaaja kohustuste tagamiseks hüpoteek. Hageja on 21.05.2008 sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (p 1.1.4) võtnud kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 19). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1)

2)

3)

4) 5)

6) 7)

8)

kostja ja laenusaaja sõlmisid 21.05.2008 laenulepingu (I kd lk 30-35), mille alusel andis kostja laenusaajale laenu 191 734,95 eurot, millest tuli 21.08.2008 tagastada põhiosa 108 649,80 eurot ja maksta intressi 7190,06 eurot (st kokku maksta 115 839,86 eurot 86) ning 20.11.2009 tagastada põhiosa 83 085,15 eurot ja maksta intressi 15 578,47 eurot; 27.05.2008 sõlmisid kostja ja laenusaaja teise laenulepingu (I kd lk 36-41), mille alusel andis kostja laenusaajale laenu 172 561,45 eurot, millelt tuli 26.05.2009 maksta intressi 25 884,20 eurot ning 26.11.2009 tagastada põhiosa 172 561,45 eurot ja maksta intressi 12 942,10 eurot; 21.05.2008 sõlmisid kostja, AS Sampo Pank ja hageja hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd lk 42-48), mille alusel on kinnistusraamatusse hageja kinnisasjale kantud kostja kasuks hüpoteegid summadega 1 000 000 krooni, 2 775 000 krooni ja 3 625 000 krooni - lepingudokumendi p 2.4 järgi on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 21.05.2008 laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, ning kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja laenusaaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest; laenusaaja 21.05.2008 laenulepingu järgset esimest laenumakset 115 839,86 eurot 21.augustiks 2008 ei tasunud; kostja edastas 28.11.2008 laenusaajale teatise, milles nõudis 14 päeva jooksul võla 115 839,86 euro ja viivise 3226,90 euro (s.o kokku 119 066,76 eurot) tasumist, märkides, et kui laenusaaja kohustusi selleks ajaks ei täida, ütleb ta laenulepingud üles ja nõuab nende alusel antud raha tagastamist koos viivise ja intressiga; 19.12.2008 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus hüpoteegi arvel rahuldada kostja nõue 3 625 000 krooni; 06.01.2009 sai hageja kohtutäiturilt täitmisteate, milles kohtutäitur määras talle täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva teate kättetoimetamise päevast arvates; 15.01.2009 tasus laenusaaja kostjale 1 680 000 krooni ja perioodil 04.02.-17.02.2009 erinevate ülekannetega veel 155 990 krooni (I kd, tl 267), s.o kokku 1 835 990 krooni (117 341,15 eurot);

9)

22.05.2009 sai kostja 13.05.2009 dateeringuga teate hageja nõude loovutamisest laenusaajale ja tasaarvestuse avalduse, mille järgi tasaarvestab laenusaaja kostja nõude 1 762 010,03 krooni ulatuses oma nõudega.

Hageja esitas hagi viidatud sättes (TMS § 221 lg 1) märgitud kahe eelduse olemasolu tõttu. Hageja seisukoha kohaselt on nõue osaliselt täidetud ja ülejäänud osas tasaarvestatud. Hageja arvates ei olnud nõue täitemenetluse alustamise ajaks sissenõutavaks muutunud enam kui esimese laenumakse ja viivise suuruses, kuna laenulepingud ei olnud üles öeldud; sissenõutavaks muutunud laenumaksed on laenusaaja tasunud; laenusaaja on kostja nõude tasaarvestanud talle 13.05.2009 loovutatud hageja nõudega kostja vastu 15.05.2006 müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumiseks. Kostja on seisukohal, et ütles laenulepingud üles 28.11.2008 teatisega; menetluse ajal on kogu kostja nõue muutunud igal juhul sissenõutavaks; hageja tasaarvestusavalus ei oma õiguslikku tähendust, kuna väidetavat nõuet ei eksisteeri või väidetav nõue on aegunud. Hüpoteegi alusel võib täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Laenulepingutega, millega võetud kohustuse täitmist hageja tagas, järgi tuli esimene makse laenusaaja poolt laenuandjale tagastada 21.08.2008 (21.05.2008 sõlmitud laenulepingu järgi) ja 26.05.2009 (27.05.2008 sõlmitud laenulepingu järgi). Teise makse tähtaeg oli esimese lepingu järgi 20.11.2009 ja teise lepingu järgi 26.11.2009. Hüpoteegiga tagatud nõude puhul võib täitemenetlust alustada ka juhul, kui sissenõutavaks ei ole muutunud kogu hüpoteegiga tagatud nõue, vaid üksnes osa sellest. Hageja esitas hagi kohtule 28.01.2009. Seega oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 21.05.2008 sõlmitud laenulepingu järgne esimene makse, kokku 115 839,86 eurot (sh põhiosa, intress). Ülalmärgitust tuleneb, et kostja nõue hageja vastu on muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses käesoleva hagimenetluse ajal. Tulenevalt Riigikohtu 28.09.2011 otsuse (3-2-1-60-11) pst 21 ei oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et hagi esitamise ajal ei olnud kogu nõue muutunud sissenõutavaks, sest sellel, kas ja millises osas kostja nõue oli sissenõutavaks muutunud, oleks tähtsust üksnes tulemi jaotamise otsustamisel (saadud raha osaline hoiustamine TMS § 107 lg 3 alusel). Viidatud punktis on Riigikohus väljendanud ka seisukohta, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi puhul võib arvestada menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Seega ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt puudub alus hagi rahuldamiseks selle tõttu, et hagi esitamise ajaks ei olnud kostja kogu nõue sissenõutavaks muutunud. Märgitud põhjendustel ei oma tähtsust lepingute ülesütlemise temaatika ja kohus seda ei analüüsi. Tõendatud ei ole hageja väide, et laenu tasub hageja kostjale teosega. Selliselt ei ole kokku lepitud kummaski laenulepingus, ega ole hageja sellist kokkulepet tõendanud muude tõenditega. Külla aga välistavad sellise kokkuleppe olemasolu esitatud tõendid: mõlemad laenulepingud, hageja poolt laenu osaline tasumise rahas, kompromissilepingu projekt, mille järgi tulnuks laenuvõlgnevus tasuda rahas. Hagi ei kuulu rahuldamisele ka hageja poolt esitatud nõuete tasaarvestamise motiivil. Poolte esitatud seisukohtade ja tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hagejal puudus kostja vastu nõue, mida tasaarvestada. Vastastikuste nõuete tasaarvestamist võimaldab VÕS § 197 lg 1. Hageja väide, et poolte vahel 15.05.2006 sõlmitud müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale skulptuuri „Elevandid“ 2 000 000 krooni eest, täitmiseks tasus kostja ostuhinnast

100 000 krooni ja 1 900 000 krooni jäi tasumata, ei ole tõendatud. Kostja väitel ei ole hageja väidetud nõuet olemas või on see aegunud. Tunnistajana ülekuulatud JM(hageja elukaaslane) ei mäletanud 15.05.2006 sõlmitud ostumüügilepingu kohta midagi. Tunnistaja väitis ennast teadvat, et skulptuuri „Elevandid“ eest ei maksnud S OÜ-le ega hagejale. Skulptuuri eest raha mittemaksmist teab tunnistaja, kuna tema tegeles ülekannetega ja kontrollis S OÜ poolt esitatud arvete laekumist. Tunnistaja väitel oleks ta teadnud ka raha laekumisest hageja arvele, kuna tegeles ka hageja kontoga. Raha mittemaksmise tõttu sõlmiti laenuleping. Skulptuuri eest maksis R. K 100 000 krooni hagejale mitte S OÜ-le. Tunnistaja OP, kes töötas Sampo Pangas ja tegeles seal R. K ja tema firmade privaatpanganduse haldurina, ütluste kohaselt oli ta 2008 kevadel (mais) laenulepingu sõlmimise juures. Tunnistaja kinnitas, et samal ajal sõlmisid pooled tagantjärgi skulptuuriga „Elevandid“ seotud lepingu. R. K seadis viimase lepingu sõlmimise sõltuvusse laenulepingu sõlmimisest, kuna vajas raamatupidamise jaoks algdokumenti, sest oli kostja arvelt sularaha välja võtnud. R. K soovis sularaha väljavõtmist vormistada. Tunnistaja teada sõlmiti selleks ostu-müügileping. Skulptuur oli ammu ostetud. Lepingute sõlmimisel tunnistaja ei kuulnud, et oleks räägitud sellest, et R. K oleks hagejale skulptuuri „Elevandid“ eest võlgu; juttu ei olnud ka laenu tagastamisest osaliselt skulptuuridega. Sularaha väljavõtmine R. K poolt oli suhteliselt tavaline, ta maksis mitmete asjade eest sularahas. Tõendina esitatud R. K kontoväljavõttest nähtub, et R. K on kontolt võtnud välja sularaha 06.07.2006 100 000 krooni ja 10.07.2006 3 000 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et skulptuur „Elevandid“ tehti 2007 (17.01.2012 kohtuistungi protokoll, III kd lk 119 pöördel). Esitatud tõendeid kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et tasaarvestusega seoses on tõepärased ja usutavad kostja seisukohad. Nii ei tähenda tunnistaja J. M teadmine, et skulptuuri „Elevandid“ eest ei laekunud raha ei S OÜ ega hageja kontole seda, et kostja ei oleks skulptuuri eest tasunud. Raha skulptuuri eest ei saanudki kontodele laekuda, kuna skulptuuri eest tasus R. K sularahas, mis on tõendatud nii O. P ütlustega kui ka R. K pangakonto väljavõttega, millest nähtub sularaha väljavõtmine kokku 3 000 000 krooni suuruses. Ka kohtule esitatud kompromissilepingu projekt tõendab kaudselt hageja nõude puudumist kostja vastu. Juhul, kui hagejal oleks olnud tasaarvestamist võimaldav nõue kostja vastu, puudunuks vajadus kompromissi sõlmimiseks/selle arutamiseks selliselt, et hageja kohustub kostjale tasuma kahest laenulepingust tuleneva võlgnevuse (III kd lk 113-118, p 2). Kuna ülalmärgituga loeb kohus tõendatuks kostja väite, et skulptuuri „Elevandid“ eest on hagejale tasutud täies ulatuses sularahas ning 15.05.2005 ostu-müügileping on vormistatud tagantjärgi (2008), puudub hagejal nõue, mida tasaarvestada kostja sundtäitmisel oleva nõudega hageja vastu ning puudub vajadus analüüsida aegumisse puutuvat. Aegumise temaatika saab tõusetuda seoses eksisteeriva nõudega. Hageja täiteasja kulude nõude on Riigikohus 28.09.2011 otsusega lahendanud ning jätnud hageja poolt esitatud täitekulude jaotamise nõude läbi vaatamata. Tulenevalt hagi esitamisel ajal kehtinud TsMS § 123 ja Riigikohtu 28.09.2011 otsuse nr 3-2-160-11 p 33 on hagihind 112 612,97 eurot (1 762 010,03 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.