Kohtulahend

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul on kohtulahend jõustunud ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kohtukulud 1 399,37 eurot ja kohtuvälised kulud 10 319,05 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud kuludokumendid. Esialgne hagihind oli 114 705,20 krooni (7330,99 eurot), nõude suurendamisel 26.08.2012 kujunes hagihinnaks 19 091,33 eurot. Kohtukulud seisnevad maksekäsu kiirmenetluse riigilõivus summas 2 301,59 krooni (147,01 eurot), hagiavalduselt tasutud täiendavas riigilõivus summas 10 198,41 krooni (651,80 eurot), riigilõivus nõude suurendamiselt 500 eurot ja eksperdi tasus 100,56 eurot. Nimetatud kulud olid vajalikud ja kuuluvad kindlaksmääramisele ning kostjalt väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 järgi kujunevad lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad hagihinna järgi, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Hagihinna järgi on piirmääraks 6 400 eurot, kuid 20.09.2012 esitas kostja vastuhagi hinnaga 498 208,23 eurot. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks kujuneb vastuhagi hinna alusel 39 800 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Riigikohus leiab, et ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata, ei ole võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-11). Menetluskulud peavad olema seotud konkreetse tsiviilasjaga ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10). Õigusabi osutasid lepingulisele esindajale vastava kvalifikatsiooniga isikud TsMS § 218 tähenduses. Nõutavad menetluskulud ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Hagejal on olnud erinevad esindajad, XXX (kuni 17.04.2012) ning XXX ja XXX (alates 18.04.2012). Esindaja vahetamise vajaduse põhjuseks oli teises tsiviilasjas esialgse esindaja poolt hagile vastuse esitamata jätmine, mis tõi kaasa tagaseljaotsuse tegemise hageja suhtes. Kohtu hinnangul on nimetatu piisav põhjendus esindaja vahetamiseks. Küll aga ei ole põhjendatud see, miks oli vajalik kaks lepingulist esindajat. Kohus võtab eeltoodud asjaolusid arvesse õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel. Esindajad on kokku teinud tööd 156,592 tundi: 54,762 tundi kulus erinevate dokumentide ja õiguskirjandusega tutvumisele (sh 13,312 tundi kulus kohtutoimikuga tutvumisele), 4,33 tundi kliendi või muu isikuga suhtlemisele, 67,5 tundi menetlusdokumentide koostamisele ja 30 tundi istungiteks ettevalmistamisele ja neil osalemisele.

Kohus nõustub osaliselt kostja seisukohaga, et hageja poolt kulutatud aeg ei ole täiesti põhjendatud. Kohtutoimiku teadete lehe kohaselt on hageja esindajad XXX ja XXX käinud kohtutoimikuga tutvumas kokku 17 korda. Kohtu hinnangul ei ole nii suures ulatuses toimikuga tutvumisele kulunud aja eest hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Teatud ulatuses võib toimikutega tutvumine olla põhjendatud, et kontrollida, kas kõik vajalikud dokumendid on taotlejal olemas. Kohtu hinnangul on põhjendatud aeg toimikutega tutvumisele 3 tundi. Dokumentide ja õiguskirjandusega tutvumisele on kulunud 41,45 tundi. Kohtu hinnangul on kulunud aeg põhjendatud, arvestades menetluse pikkust, dokumentide hulka, toimunud istungite arvu ning asjaolu, et uus esindaja asus menetlusse ligikaudu 2 aastat pärast menetluse algust. Kliendi ja muude isikutega suhtlemisele kulunud aega 4,33 tundi peab kohus põhjendatuks. Hageja on hagimenetluse raames esitanud kokku 12 dokumenti, milles sisulist teksti (ilma menetlusosaliste andmete, kronoloogia ja lisade nimekirjata) on 41,5 lehekülge. Kohus leiab, et 67,5 tundi nimetatud dokumentide koostamiseks ei ole põhjendatud, võttes arvesse, et nimetatud aeg ei sisalda vastaspoole ja kohtudokumentide analüüsi. Põhjendatud aeg menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul 40 tundi. Tsiviilasja menetluse raames on toimunud kokku viis istungit. Esimene istung kestis 56 minutit, teine 49 minutit, kolmas 1 tund ja 4 minutit, neljas 2 tundi ja 52 minutit ning viies 58 minutit. Esindajad on istungiteks ettevalmistamisele ja istungitel osalemisele kulutanud kokku 30 tundi. Kohus peab põhjendatud ajaks 17 tundi, võttes arvesse istungite arvu ja pikkust, samuti seda, et neljandaks istungiks ettevalmistamine võis võtta tavapärastest rohkem aega kuna nimetatud istungil kuulati üle ekspert. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud ajaks 105,78 tundi. Esitatud arvetest (nr 410126 ja 410192) nähtuvalt on Alar Salu hagejale osutanud teenuseid tunnitasudega 1 000 krooni ja 1 500 krooni ning kokku on Alar Salul kulunud õigusabi teenuse osutamisele 10,42 tundi. Spetsifikatsioonide kohaselt kujunes advokaadi tasuks kokku 13 125 krooni (838,84 eurot). Arve 410045 kohaselt on esitatud arve 7 500 krooni nõudes, mis kujutas endast ettemaksu. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud summa ei kuulu väljamõistmisele. Nimetatud summa arvelt on vähendatud arve nr 410126 järgi tasumisele kuuluvat summat, s.o juhul kui ettemaksu poleks tasutud oleks õigusabi eest nõutav summa ikka sama suur. XXX ja XXX tunnitasu on 64 eurot ning kokku on põhjendatud ajakulu õigusteenuse osutamisele 95,36 tundi. Eeltoodu põhjal kujuneb XXX põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 838,84 eurot ning XXX ja XXX põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 6 103,04 eurot. Kohtulahenditega on kõigi astmete menetluskulud täies ulatuses jäetud kostja kanda. Kohus määrab kostja kanda jääva menetluskulu rahaliseks suuruseks 8 341,25 eurot. Kohus mõistab Osaühingult XXXvälja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.