Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

esinevad puudused ja hüvitanud kostjale pikema aja vältel parandamata jäetud puudustest tulenenud kahju. Kostja vastuhagi 20.09.2012 esitatud vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista 498 208,23 eurot ja kohustada hagejat Sütiste tee 19a katusel ja fassaadil esinevad puudused parandama, vahetades kostja korteriomandite kohal oleva katuse kate, teostades uue katte ehitus vastavalt ehitustehniliste nõuetaga. Vastuhagi kohaselt on ekspertiisiga tuvastatud, et korterelamu katusel ja fassaadil esinevad arvukad puudused, mis ei võimalda kostjal talle kuuluvaid korteriomandeid kasutada. Puudused on tingitud nii ehitustehnilistest vigadest kui ebaõigest ekspluatatsioonist. Mõlemal juhul on puuduste kõrvaldamise kohustatud isikuks hageja kuivõrd hoone katus ja fassaad on kõigi kaasomanike ühiseks omandiks ega moodusta kostja korteriomandite reaalosasid. Tänu puudustele jäi kostjal saamata üüritasu SA-lt Kõrva-Nina-Kurughaiguste Kliinik summas 181 034,89 eurot ja OÜ-lt SBF Medical summas 271 528,72 eurot. Otsest varalist kahju on kostja saanud summas 33 240,37 eurot, s.o Parex banka Eesti filiaalile laenu tagasimaksmisega viivitamise eest 9 956,76 eurot ja prognoositavalt keskmine kommunaalmaksete suurus, mida arvete puudumisel ei ole kostjal võimalik täpselt välja arvutada, kuid mida kostja nõuab summas 23 283,61 eurot. Hageja vaidles vastuhagile vastu. 09.01.2008 kirjas OÜ-le Devian Invest märgib hageja, et korteriomandi ehitustööde käigus ventilatsiooni paigaldamisel ilmnes, et katuse vahel on suur kogus kondentsvett, mis mais 2007 kaela sadas. 16.11.2009 kirjas hagejale on kostja kirjutanud, et katuseprobleem on kestnud enam kui 2 aastat, 26.04.2010 kirjas, et juba 3 aastat ei ole võimalik võtta ekspluatatsiooni kostjale kuuluvaid ruume. Seega said probleemid alguse mais 2007 ja kostja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja kahtleb ka selles, kas kostja toodud tingimustel rentnikega läbi räägiti. OÜ SBF Medical (kelle juhatuse liikmeks on kostja juhatuse liige) omakapital 2007.a. lõpus oli 81 264 krooni ning on ebatõenäoline, et see äriühing hakkab tasuma üüri 75 103,68 krooni kuus. Samuti on rendilepingu tingimused ebamõistlikud teise rentniku suhtes, kes oma hea majandusliku olukorra tõttu saanuks ise dikteerida mõistlikud tingimused. Kahjunõue on ebamõistlik ja hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, ning jätttis meneltuskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et kostja on Tallinnas, Sütiste tee 19a asuvate korterite nr 199, 200, 201 omanik ja korteri 202 kaasomanik 5646/10000 mõttelises osas. Hageja nõuab kostjalt kommunaalteenuste võlgnevust seisuga 31.07.2012 summas 19 091,33 eurot. Vastavalt KÜS § 15‘ lg 1 on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus leiab, et korteriomanik on kohustatud tasuma korteriga seotud majandamiskulusid. Samuti leiab kohus, et hageja on piisavalt tõendanud kommunaalteenuste võlgnevust. Kostja ei ole esitanud hageja arvetele ega nõudearvestusele konkreetseid vastuväiteid, mida kohus saaks antud juhul analüüsida. Samuti on kostja hageja esialgse nõude tasaarvestanud, mis näitab seda, et kostja pidas hageja nõuet sissenõutavaks muutunuks, sest VÕS § 200 lg 1 p 2 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et hageja põhinõue kostja vastu summas 19 091,33 eurot on tõendatud. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid ja esitanud vastuhagi. Nii kostja tasaarvestusavaldus, kohustuse täitmisest keeldumine VÕS § 110 järgi kui ka vastuhagi põhinevad samadel asjaoludel: hageja kohustuse täitmata jätmise väitel. Kostja väitel pidanuks hageja hoidma korras korterelamu katuse ja fassaadi. Selle kohustuse täitmata jätmise tõttu on kostjal tekkinud kahju, mida kostja nõuab vastuhagis, tasaarvestab ja mis annab aluse kostjal oma kohustusest hageja ees täitmisest keelduda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale kuuluvates korterites esinevad veekahjustused, seda kinnitavad ka asjas esitatud kirjalikud tõendid ja ekspertiisiakt. Poolte vahel seisneb vaidlus selles, kas nende kahjude eest vastutab hageja. Kohus nõustub hagejaga, et kostja veekahjustusest tulenev nõue on aegunud. Kostja on esitanud kahju hüvitamise nõude hageja vastu. TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja sai veekahjust teada mais 2007. Seda on kostja oma kirjavahetuses erinevate isikutega ise kirjutanud. 16.01.2009 teates hagejale rikutud katusest märgib kostja, et kostja poolt ostetud korteriomandite ehitustööde käigus ventilatsiooni paigaldamisel ilmnes, et katuse vahel on suur kogus kondensvett, mis mais 2007 kaela sadas. Mais 2007 esitati müüjale ka pretensioon katuse kohta (III kd, t lk 194). 13.01.2010 e-kirjas, 26.04.2010 kirjas ja 27.04.2010 kirjas märgib kostja seaduslik esindaja, et probleemid on kestnud 3 aastat (I kd, t lk 63, III kd, t lk 16, 198), s.o aastast 2007. 16.11.2009 ja 19.11.2009 e-kirjas märgib kostja seaduslik esindaja, et katuseprobleem on kestnud enam kui 2 aastat (I kd, t lk 82-83, 85, III kd, t lk 19), s.o aastast 2007. Nendest tõenditest tuleneb selgelt, et kostja sai veeprobleemist teada mais 2007 ning ka selle probleemi põhjus – katuse läbijooks – oli koheselt teada. Kostja pidanuks nõude esitama kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest, s.o. hiljemalt juuniks 2010, kuid vastuhagi on esitatud 20.09.2012. Seega on vastuhagi aegunud ja kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Kuna kostja nõue on aegunud, hageja on esitanud kostja nõudele aegumise vastuväite, ei saa seda nõuet tasaarvestada. Tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv. Obiter dictum korras märgib kohus, et hageja poolt kostjale kahju tekitamine ei ole ka tõendamist leidnud. VÕS § 1043 alusel on kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks on kohustatud poole õigusvastane käitumine. Kostja heitis hagejale ette seda, et hageja ei ole täitnud korteriühistuseaduse § 15‘ lg 2 järgseid kohustusi ja katust vajalikul määral remontinud. Kohus teostas antud asjas ekspertiisi ning küsis eksperdilt, kas puudused võivad tuleneda ehitustehnilistest vigadest või ebaõigest ekspluatatsioonist. Ekspert vastas, et arvestades ehituslike vigade ulatust ja iseloomu on kostja korteriomandite läbijooksude põhjuseks ehitustehnilised vead, mitte ebaõigest hooldusest tekkinud puudused (II kd, t lk 73). Kuigi ekspert tuvastas ka puudusi, mida saaks hagejale ette heita (sadeveekaevud on

puhastamata ja veeplekid on fassaadil muljutud ja ühendus aknaga ei ole veetihe, samuti esineb fassaadil tihendamata läbiviike), ei ole see põhjuslikus seoses kostja korterites toimunud vee läbijooksuga. Seetõttu puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja kostjal tekkinud kahju vahel. Seega ei saa hagejalt nõuda saamata jäänud tulu, mis sellest veekahjust tulenes ning kahjuna ei ole käsitatav kostja kohustus kolmanda isiku (panga) ees ega kostja kohustus hageja ees (kommunaalkulude tasumise kohustus), mida kostja nii tasaarvestas kui ka hagejalt soovis lisaks välja nõuda. Hageja on ühtlasi keeldunud remonttööde tegemise nõudest, milline õigus on hagejal VÕS § 110 alusel, sest esmalt kogutakse remondifond (arvetel märgitud kui hooldusfond) ja seejärel saab selle fondi arvel nõuda tööde tegemist – kostja ei ole aga aastaid kommunaalteenuste (sh remondifondi) eest makseid tasunud. Ka sellel alusel jääks kostja vastuhagi rahuldamata. Kuivõrd vastuhagi jääb rahuldamata, puudub vajadus täpsemalt analüüsida ülejäänud vastuhagi argumente ja kohus jätab sellega seotud tõendid tähelepanuta. Samuti puudub vajadus analüüsida hageja väiteid kostja poolt tehtud ümberehituste ja kasutusloa kohta. Kohus ei anna hinnangut ka kostja ja kostjale korterite müüja vahelistele suhetele. Hageja nõuab viivist seisuga 26.08.2012a 8 929,34 eurot, samuti edaspidi viivist 0,07% päevas tasumata summalt kuni põhinõude tasumiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus peab hageja viivisenõuet summas 8 929,34 eurot põhjendatuks. Puuduvad alused viivise vähendamiseks, sest kostja vastuväited hageja nõudele olid alusetud. Viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kohtupraktika on mõistlikuks pidanud põhinõudeni küündivat viivist. Samuti ei ole alust hagi rahuldada tingimuslikult. Hagejal on TsMS § 367 järgi õigus nõuda viivist protsendina põhinõudest aja eest, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Haginõude suurendamine oli esitatud 26.08.2012 ja selle kuupäeva seisuga on hageja viivise summaliselt kindlaks määranud. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 07.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses rõhutatakse, et otsust varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas vaidlustab apellant üksnes osas, millega jäeti rahuldamata nõue saamata jäänud tulu 29 355,88 euro ja pangale tasutud viivise 9956,76 euro väljamõistmiseks. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses ja teha tühistatud osas uus otsus, millega: -jätta KÜ Sütiste tee 19a hagi täies ulatuses rahuldamata; -lugeda kohtuotsusega tuvastatuks OÜ CHRK Group nõude tasaarvestus KÜ Sütiste tee 19a hagiavalduses esitatud nõudega alates hetkest, mil KÜ Sütiste 19a tasaarvestuse väite protsessis esitamisest teada sai;

-alternatiivselt rahuldada KÜ Sütiste tee 19a hagi kohtuotsusega tingimuslikult ja kohustada OÜ-d CHRK Group täitma KÜ Sütiste tee 19a hagiavalduses esitatud nõue üksnes juhul, kui KÜ Sütiste tee 19a on täitnud oma kohustuse parandada Sütiste tee 19a asuva korterelamu katusel ja fassaadil esinevad puudused ning hüvitanud OÜ-le CHRK Group KÜ Sütiste tee 19a poolt pikema aja vältel parandamata jäetud katuse ja fassaadi puudustest tulenevalt OÜ-le CHRK Group tekitatud kahju; -rahuldada OÜ CHRK Group vastuhagi kohustuse täitmise nõudes täies ulatuses ja kohustada KÜ-d Sütiste tee 19a parandama Sütiste tee 19a katusel ja fassaadil esinevad puudused, milleks kohustada KÜ-d Sütiste tee 19a fassaadil ja katusel teostama järgnevalt loetletud remonttööd: -eemaldada katusekonstruktsioon kuni kandva laepaneelini; -rajada uued sademeveekaevud arvestusega, et need jääksid parapetist vähemalt 1000mm kaugusele paigaldada katuselaepaneelidele aurutõke ühekihilisest SBS-ist koos 300mm kõrguste ülespööretega teise korruse välisseinale ja torustiku läbiviikudele; -rajada kalded mõõtu lõigatud vahtpolüstüreen plaatidega. Kalded rajada vastavalt Lisas 3 esitatud skeemile. Minimaalne kalle neelus 1:80. Rajatakse ka standardi EVS 838:2003 kohased äravoolulehtrite ümbruse madaldused. Soojustatakse mineraalvillaga esimese korruse katuse ja teise korruse seina kokkupuutekohta selliselt, et tekiks nö sokli tagasiaste ca 25 mm. Katuslae vahtpolüstüreenile paigaldada 30mm jäik tuulutussoontega mineraalvilla kiht; -paigaldada taastamistööde käigus uue mineraalvilla peale niiskuskindlast vineerist või OSBplaadist aluskiht. Sellise aluskihi paigaldamine muudab kogu katuse käidavaks ja kaitseb soojustust muljumiste eest; -rajada parapetikonstruktsioon, seejuures rajada parapet tuulutatavana, mis võimaldab mitte rajada parapetipoolset tuulutiterida. Koos parapetikonstruktsiooni ehitamisega paigaldada parapeti ülaserva krohvi vastu nn tormiplekk, mis takistab sademete sattumist tuulutusavasse suurte tuulte korral. Paigaldada esimene kiht SBS-katet koos ülespööretega kõikidele vertikaalpindadele 300mm, parapetile tehakse ülespööre kuni parapeti välimise servani. Paigaldada parapetiplekid; -paigaldada teise korruse poolsesse ossa tuulutid (tuulutuskaal avatakse, ava tehakse ka soojustuse peal olevasse ehitusplaati). Rajada teine kiht SBS-katet. Katusekate ülespööre seinale lõpetada mehaanilise kinnitusega, seejuures kahe kihi SBS-materjali kaal peab olema mitte vähem kui 8 kg/m2 kohta. Asendada teise korruse ulatuses värskeõhuklappide õhukanalid pikematega; -paigaldada muljutud aknaplekkide asemele uued. Tihendada ilmastikukindla mastiksiga akende veeplekkide aluse ja krohvi liitekoht. Likvideerida kohtparandustega fassaadi krohvikahjustused ja mittevajalikud avad. Katus koristada prahist. Asendada siseruumides niiskuse mõjul korrodeerunud ripplae metallkarkass. Kontrollida ja puhastada elektrisüsteem. Samuti palub apellant rahuldada OÜ CHRK Group kahjuhüvitise nõue ja mõista KÜ-lt Sütiste tee 19a välja CHRK Group OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 39 312,64 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tema nõude rahuldamata jätmisel kohaldanud TsÜS §-i 150 lg. 1 ja antud juhul ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 1043

sätted, nagu maakohus on leidnud. Poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe, mistõttu ei ole tegemist lepinguvälise kahju hüvitamise, vaid tehingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Seega kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 sätted seejuures selle paragrahvi lg. 4, kuivõrd hageja rikkus ja rikub jätkuvalt tahtlikult oma kohustust likvideerida hoone katusel ja fassaadil olevad puudused. Kui ka ei kohalduks hagi aegumise kümneaastane tähtaeg, vaid TsÜS §-is 146 lg. 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg, ei olle kostja nõuded aegunud. Tulenevalt TsÜS §-de 147 ja VÕS § 82 lg. 3 ja 7 sätetest oleks maakohus pidanud kindlaks tegema, millal muutusid sissenõutavateks kostja nõuded kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Maakohus seda ei teinud. Arvestamata on ka jäetud, et katuse ja fassaadi õige ekspluatatsiooni korraldamine on korduvad kohustused TsÜS § 154 mõttes. Täies ulatuses sai kostjale katuse ja fassaadi puudused teatavaks alles 16.07.2012 ekspertiisiaktist, adekvaatselt aga OÜ Ehitusekspertiisi 2008.a. aktist. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsÜS § 158, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Hageja tellis 24.05.2010 katuse remonditöid OÜ-lt Valjala, ja järelikult katkes sellel kuupäeval kostja nõuete aegumine. Maakohus ei ole ka arvestanud, et TsÜS § 167 kohaselt läbirääkimiste pidamise ajal hagi aegumine peatub. Tõendid näitavad, et pooled pidasid läbirääkimisi katuse ja fassaadi puuduste likvideerimiseks märtsist 2008 kuni detsember 2009. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 19.01.2010, ja seda kuupäeva tuleb lugeda hetkeks, mil vastustaja avaldas soovi läbirääkimisi mitte jätkata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 110. Kohus ei arvestanud, et hageja jättis esimesena oma kohustuse täitmata, mistõttu tal ei tekkinud ka õigust keelduda oma kohustuste täimisest (parandada katus siis, kui remondifondi on kogunenud vastav summa). Vastupidi, kostjal eksisteerib alus keelduda oma kohustuse täimisest, kuni hageja ei ole täitnud enda oma. Kohus ei ole arvestanud, et hageja ei ole järginud pooltevahelises õigussuhtes hea usu põhimõtet, sest ta kuritarvitab oma õigusi, käitud vastuoluliselt ja ilmselge eesmärgile kostjale kahju tekitada. Kohus on ka ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS §-ide 113 lg. 8 ja 162 sätted. Antud juhul on alus jätta viivisenõuded rahuldamata või vähendada neid miinimumini, kuna hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole täitnud oma kohustusi ja põhjustanud kostjale märkimisväärse kahju, on takistanud kostjat ligemale 5 aasta jooksul oma korteriomandite kasutamist. Jätnud vastuhagi rahuldamata, ei ole kohus kohaldanud VÕS §-de 115, 127 ja 128 sätteid, mille kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustatud isikult kohustuse rikkumise korral tekitatud kahju täielikku hüvitamist. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kes oleksid tõendanud läbirääkimist pidamist poolte vahel, ning jättis rahuldamata hageja taotluse aegumise küsimuses vaheotsuse tegemiseks, ning suunas kostja vastuhagi esitamisele väitega, et tasaarvestuse avalduse tegemisest võib mitte piisata nõuete tasaarvestamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjäreldusena jätta muutmata.

Hagi rahuldamine vastab KOS §-le 13 lg. 1 ja hageja põhikirja punktile 3.2 (alapunktid 5, 6 ja 9), mis näeb ette ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt sihtotstarbelisi ja kommunaalteenuste makseid ja maksetega viivitamisel ühistu õiguse nõuda viivist 0,07% päevas võlgnetavalt summalt. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata iseenesest võlgnevuse suurust ja viiviste arvestust. Maakohus on kaalunud kostja taotlust viiviste vähendamiseks ja õigesti leidnud, et viiviste vähendamiseks puudub alus. Seoses apellandi väitega, mille kohaselt kostjal on õigus VÕS § 110 lg. 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuini ühistu ei ole välja vahetanud vahetult kostja ruumide kohal oleva katuse katte ja hüvitanud kohustuse rikkumisega kostjale tekitatud varalise kahju, märgib ringkonnakohus järgmist. Ühistu valitsemiseks vajalike maksete tegemise kohustus ei sõltu sellest, kas korteriomandite omanik korteriomandeid kasutab või mitte. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja kohustuse ja väidetavate nõuete vahel puudub piisav seos, mistõttu puudub kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg. 1 alusel kohustuse täitmisest. Samal põhjusel leiab kolleegium, et ekslik on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt hagejal oli õigus sama sätte alusel keelduda katuse hooldustöödest seni, kuni kostja ei likvideeri oma võlgnevust remondifondi maksete näol. Kostja korteriomandite reaalosad moodustavad muust elamust eraldiseisva osa. Kostja asus pärast korteriomandite omandamist neid ümber ehitama kasutamiseks kliinikuna. Ruumide lakke ventilatsiooniavade tegemisel toimus katuselt vee läbijooks 2007.a. mais. Hilisemate ekspertiisidega selgus, et katusekate on ehitatud oluliste tehniliste puudustega ja vee läbijooksude lõpetamiseks on otstarbekam kogu katusekatte ja sellega seotud taristu väljavahetamine. Kohtu määratud ekspertiis tuvastas, et arvestades ehituslike vigade ulatust ja iseloomu, on kostja korteriomandite läbijooksude põhjuseks ehitustehnilised vead, mitte ebaõigest hooldusest tekkinud puudused. Kui hagejal oleks kohustus katusekate vahetada, siis oleks tegemist jätkuva kohustusega ja TsÜS 147 lg. 2 tulenevalt ei kohalduks sellisele nõudele aegumine. Juhul, kui maakohus aegumise kohaldamisel pidas silmas ka kostja nimetatud kohustuse täitmise nõuet, siis see ei ole õige. Ringkonnakohus leiab aga, et hagejal puudub kohustus katusekate vahetada. Selline töö väljub korrapärase kaasomandi eseme korrashoiu raamidest. Kolleegiumi hinnangul on tegemist ehitusliku ümberkorralduse tegemisega KOS § 16 lg. 1 mõttes ja sellise töö tegemiseks ja kulutuste kandmiseks on vaja kõigi korteriomanike otsust ja seda ei saa korteriomanik KOS § 15 lg. 5 järgi nõuda. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt kahjuna viiviseid, mida ta maksis pangale laenu- ja liisingukohustuste mittetähtaegse täimise tõttu. Maakohus tuvastas, et vee läbijooks katuselt ei olnud tingitud katuse puudulikust hooldamisest, mistõttu kostjalt pangale viiviste maksmise kohustuse tekkimise ja hageja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja kahjuna ei ole käsitatav tema kohustus tasuda ühistule kommunaalteenuste ja sihtotstarbelisi makseid. See kohustus tuleneb asjaolust, et kostja on korteriomandite omanik ja ühistu liige, nende kandmine on kostja kohustus ja neid ei saa õigustaud isikult kahjuna välja mõista.

Kuna maakohus tuvastas õigesti et kostjal nimetatud varalised nõuded hageja vastu puudusid (jutt käib kahju hüvitamise nõuetest, milliste rahuldamata jätmist apellatsioonkaebuses vaidlustakse), siis ei ole vajadust lahendada vaidlus nõuete aegumise üle. Ringkonnakohus märgib vaid, et iseenesest on õige, et aegumise kohaldamisel oleks tulnud lähtuda TsÜS § §-de 146 lg. 1 ja 147 lg. 1 ja 2 sätetest ning maakohtu viide VÕS §-le 1043 on ekslik. Samas peab kolleegium vajalikuks osundada, et: -tahtliku kahju tekitamisena saab käsitada õigusvastast tegevust eesmärgiga teisele kahju tekitada; -Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-20-12 selgitanud, et lepingulise kahju hüvitamise nõue hakkab vähemalt üldjuhul aeguma tervikuna sellise kahju osas, mille hüvitamist võib nõuda ehk mis on sissenõutavaks muutunud, seega ka tulevikus tekkiva ettenähtava kahju osas; -nõude aegumine peatub, kui läbirääkimisi peetakse nõude üle, s.o. tähtsust on läbirääkimistel, kui (antud juhul) neid peeti kahju hüvitamise üle. Kas esitada vastuhagi või piirduda tasaarvestuse esitamisega, on menetlusosalise enda otsustada ja etteheide kohtule selle kohta, et kohus selgitas, et tasaarvestuses esitatud nõue võib mitte katta kogu hageja nõuet, on asjakohatu. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud kostja kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.