Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

025/2015/2895. Avaldaja palus kohtutäituri 30.11.2015 otsuse tühistada osas, millega kohtutäitur jättis avaldaja 23.10.2015 kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 12.10.2015 otsused täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 tühistamata. Avaldaja palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus jätta rahuldamata puudutatud isikute taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Avalduse kohaselt jätkas kohtutäitur M.T.R (puudutatud isik II; sissenõudja) avalduse alusel avaldaja suhtes alates 20.11.2013 täitemenetlust nr 025/2013/3374 ja algatas alates 15.09.2015 täitemenetluse nr 025/2015/2895, mille aluseks on vastavalt Harju Maakohtu 31.12.2012 otsus ja Harju Maakohtu 23.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-10-2785, mis tehti korterite nr 199, 200, 201 ja 202/2 asukohaga XXX endise omaniku Osaühingu Q osas. 23.10.2015 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse kaebuse peale, millega jätkati/algatati menetlusi avaldaja suhtes. 30.11.2015 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur tõlgendas vääralt TMS § 18. Arusaamatuks jäi, kuidas üksnes kinnistusraamatu kanne tõendas avaldaja õigusjärglust. Täiteasjades ei olnud täitmisele võetud dokumentide puhul täidetud TMS § 18 kohaldamise eeldused. Kohtutäitur jättis vahele TMS § 18 lg-s 3 sätestatud menetluse. Ebaõiged olid kohtutäituri viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-48-11, kus kohus vaagis kaasust, kus toimus korteriomandi müük asjaõiguslepingu alusel, mitte täitemenetluses korraldatud enampakkumisel. Lisaks ei puudutanud täitmisele võetud kohtuotsus ja –määrus üksnes majandamiskulusid. Täitemenetluse põhimõttega oli vastuolus kohtutäituri seisukoht, et enampakkumise tulemusel lõppevad vaid müüdavat vara koormanud asjaõigused, mille hulka ei kuulu sissenõudja võlaõiguslik nõue korteriomandi omaniku vastu. Vajalik oli selgeks teha, kas täitedokumendid on avaldaja suhtes täidetavad. Arvestada tuli TMS ja KÜS üld- ja erinormi vahekorda. Avaldajal puudus teadmine maakohtu 31.12.2012 otsusest ja 23.01.2014 määrusest. Asjaolu, et sellised lahendid on olemas ei ilmne enampakkumise dokumentidest. Võlga põhistati arvetega. Avaldaja ei eita, et ta kinnitas kordusenampakkumisel, et seisuga 14.06.2015 oli kommunaalmaksete võlg 60 331 eurot 18 senti, kuid avaldaja ei teadnud, et võla aluseks olid kohtuotsus ja –määrus, mille alusel toimub täitemenetlus. Lisaks olid võla suurused erinevad. Kommunaalvõlg ei saanud olla rohkem kui 20 063 eurot 10 senti, mille avaldaja on valmis sissenõudjale maksma. Lisaks on olemas alusetu rikastumise võimalus. Kui avaldaja käest nõutakse summad välja, siis jääb sissenõudjal jätkuvalt täitedokument Osaühingu Q suhtes. Kohtutäitur ei saanud tugineda formaliseerituse printsiibile. Puudutatud isiku I seisukoht

KOHTUMÄÄRUS

võlaõiguslik nõue korteriomandi omaniku vastu (TMS § 104, KRS § 9 lg 1). TMS §-d 104 ja 158 reguleerivad üksnes asjaõiguste, mis koormavad täitemenetluses realiseeritavat kinnisasja vahetult, mitte võlaõiguslike õiguste lõppemist. Kui avaldaja leidis, et mõnda liiki võlakohustuste täitmisest on tal õigus keelduda, siis tuleb vaidlused lahendada hagimenetluses. Alusetu rikastumise oht ei olnud takistuseks täitemenetluse läbiviimisele, isik saab oma varalisi õigusi kaitsta põhjendamatute võlanõuete eest hagimenetluses. TMS § 220 sätestab täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamise õiguse täitedokumendis nimetamata isikule. Asjakohaseks võib osutuda võlgniku kaebuse läbivaatamata jätmine, kuna kaebusega saavutavat eesmärki ei õnnestu kohtumenetluse kaudu saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Puudutatud isiku II seisukoht

Avaldaja leidis, et ta ei olnud Osaühingu Q õigusjärglane, avaldaja suhtes ei kohaldunud TMS § 18 lg 1 ning avaldaja ei saanud olla täitemenetlustes nr 025/2015/2895 ja 025/2013/3374 võlgnikuks. Maakohus leidis, et kohtutäitur algatas/jätkas 15.09.2015 täitemenetlused avaldaja suhtes õiguspäraselt. Avaldaja kanti korterite omanikuna kinnistusraamatusse 10.07.2015 (TMS § 156). Seega sai avaldaja korterite omanikuks ja puudutatud isiku II liikmeks 10.07.2015 (KÜS § 5 lg 2). AÕS § 55 ja KRS § 74 mõtte kohaselt on kinnistusraamat avalik register ning kinnistusraamatu väljavõte on avaliku registri väljavõte. Sissenõudja tõendas ja kohtutäitur kontrollis kinnistusraamatu väljavõtet (TMS § 18 lg 1), et avaldaja sai Osaühingule Q kuulunud korteriomandite omanikuks. Avaldaja kinnitas Tallinna kohtutäituri Mati Roodes poolt täiteasjas nr 007/2013/89420 01.07.2015 läbi viidud kordusenampakkumisel, et oli teadlik korteriomanditel seisuga 14.06.2015 lasunud kommunaalmaksete võlast 60 331 eurot 18 senti, mis läks korterite võõrandamisel üle uuele omanikule (KÜS § 51 lg 1 ja § 7 lg 3). Kohtutäitur tugines õigesti Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-48-11, kus kohus käsitles nõudeõiguse üleminekut korteriomandi omandajale. Korteriühistu liikme võlakohustuste üleminek korteri omandajale toimub olenemata sellest, kas korteriomandi omanik vahetub tavapärase tsiviilkäibelise tehingu tulemusena või täitemenetluse korras enampakkumise tulemusena (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-68-03, p 27; 3-2-1-84-04, p 15; 3-2-1131-12, p 12). Nii tsiviilkäibelise tehingu kui ka enampakkumise tulemusel tekib omand kinnisasjale kinnistusraamatusse kande tegemisega. Avaldaja viited TMS §-dele 104 ja 158, kui võlaõiguslike nõuete eest vastutust lõpetavatele normidele, ei olnud asjakohased. Nimetatud normid reguleerivad üksnes asjaõiguste, mis koormavad täitemenetluses realiseeritavat kinnisaja vahetult, nagu hüpoteek, eelmärge, tagatis jne, mitte võlaõiguslike õiguste lõppemist, milleks oli puudutatud isiku II nõue, mis tulenes maakohtu 31.12.2012 otsusest ja 23.01.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-2785. Nõustuda ei saanud avaldajaga KÜS ja TMS üld- ja eriseaduse vahekorra osas. Lex specialis derogat legi generali põhimõtte rakendumisel peavad üldseadus ja eriseadus reguleerima sama valdkonda. Antud juhul reguleerivad TMS ja KÜS erinevaid valdkondi. KÜS on olemuselt materiaalsete normide allikas, mis sätestab korteriühistu liikme õigusjärgluse tekkimise aluse, TMS reguleerib menetluslikke küsimusi. Juhul kui avaldaja leiab, et mõnda liiki võlakohustuste täitmisest on tal õigus keelduda, siis vastavasisulised vaidlused tuleb lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelises asjakohases hagimenetluses, mitte kaebemenetluses kohtutäituri tegevusele. Riigikohus märkis kohtuasja nr 3-2-1-89-13 lahendi p-s 11, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks. Kohtutäitur tuvastas õigesti kohtulahendi kehtivuse eeldused (TsMS § 460). Avaldaja kinnitas kordusenampakkumisel, et oli teadlik korteriomanditel seisuga 14.06.2015 lasunud kommunaalmaksete võlast, mis läheb korteri võõrandamisel üle uuele omanikule. 01.07.2015 vara enampakkumise akti kohaselt toodi ühinenud sissenõudjate hulgas sissenõudjana ära ka puudutatud isik II, kelle kasuks nõutakse täitedokumendi alusel võlga korteriomandite täitemenetluses müümisel. Usutav ei olnud, et avaldaja ei teadnud kohtuotsusest ja sissenõudja võlast. Lisaks ei omanud tähtsust, kas avaldaja oli teadlik kohtulahenditest. Vaidluse eset saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud nõude kaudu, mis peab

KOHTUMÄÄRUS

olema vahetult seotud vaidlusaluse esemega, mille menetlusosalise õigusjärglane omandas. Tsiviilasjas nr 2-10-2785 oli hagi ese korteriühistule tasumata majandamiskuludest tulenev nõue korteriühistu liikme vastu, mitte korterite omandiga seotud nõuded. Alusetu rikastumise oht ei ole takistuseks täitemenetluse läbiviimisele, kuna isik, kelle suhtes alusetu rikastumise oht eksisteerib, saab oma varalisi õigusi kaitsta iseseisvas hagimenetluses. Seega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse seaduspäraselt rahuldamata. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur kontrollis õiguspäraselt avaliku kinnistusregistri väljavõttega, et avaldaja omandas õiguseelnejale kuulunud korteriomandid alates 10.07.2015 ning tuvastas kinnistusregistri väljavõtte alusel, et avaldaja on Osaühingu Q õigusjärglane. Kohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.10.2015 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 rahuldamata ja kohtutäituri 12.10.2015 otsused tühistamata. Juhindudes TsMS § 172 lg 7 teisest lausest jäid menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituril menetluskulud puudusid. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku II menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (k/m-ga). Puudutatud isiku II lepinguline esindaja osutas õigusabi 7 h tunnihinnaga 189 eurot (k/m-ga), kokku 1134 eurot. Esindajal kulus maakohtu 07.12.2015 määrusega tutvumiseks 6 min; kaebuse ja selle lisadega tutvumiseks 1 h; kliendile selgitava e-kirja koostamiseks 36 min; vastuse koostamiseks 5 h 6 min ja vastuse täiendamisele 12 min. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis vastas asja materjalidele ja keerukusele. Arvestades, et puudutatud isikut II esindas vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud tunnitasumääraga. Seega tuli avaldajalt puudutatud isiku II menetluskulud 1134 eurot välja mõista. Kohus tühistas TsMS § 386 lg 4 ja TMS § 47 lg 3 alusel maakohtu 08.12.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Määruskaebus

kohtuotsus ja –määrus ning tegemist on sundtäitmise käigus müüdud kinnisasjaga, ei kehtinud täitedokumendid avaldaja suhtes. Kinnisvara müük täitemenetluses erineb oluliselt kinnisvara müügist tsiviilkäibes. Korteriühistu majandamiskulude nõuete täitemenetluses korteriomandi omandajale üleminek ei ole kohtupraktikas lahendatud. KÜS sätted, mis puudutavad nõuete üleminekut korteriomandi müügi korral, on üldseadus TMS samade sätete suhtes, mistõttu tuleb nõuete ülemineku hindamisel kohaldada TMS sätteid. Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et täitedokumendid kehtivad avaldaja suhtes, siis leiab kaebaja, et täitedokumentidest tulenevad nõuded on lõppenud tulenevalt TMS § 104 lg 1 teisest lausest. Alusetu rikastumise ohu oleks saanud jätta arvestamata, kui see oleks 100% välistatud, kuid sissenõudjal on täitedokument, mida saaks täita kahe erineva isiku vastu. Edasine menetluse käik

KOHTUMÄÄRUS

ühinenud sissenõudjate hulgas ära toodud sissenõudjana ka puudutatud isik II, ei kinnita, et avaldaja teadis korteriomandite omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Lisaks leiab ringkonnakohus, et TsMS § 460 lõigete 2 ja 3 kohaldamist ei välista see, et avaldaja võlgnevus ei tulene korteriomanditest, vaid korteriühistule tasumata majapidamiskuludest tulenevast nõudest korteriühistu liikme vastu. Märgitud asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kohtutäitur peab kaebust uuesti läbi vaadates välja selgitama, kas avaldaja oli teadlik tsiviilasja nr 2-10-2785 kohtumenetlusest. Seega ei ole välistatud olukord, et avaldaja kaasamine võlgnikuna täitemenetlusse täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 oli põhjendamatu ning et sissenõudja peab esitama uuesti hagi Osaühingu Q eriõigusjärglase vastu. Eespool toodu alusel ei ole kohtutäitur toiminud avaldaja 23.10.2015 kaebust lahendades õiguspäraselt ja seetõttu tuleb koos maakohtu määrusega tühistada ka kohtutäituri 30.11.2015 otsus. Kohtutäitur peab kaebuse uuesti läbi vaatama ja lahendama arvestades käesolevas määruses toodud juhiseid. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

konfidentsiaalne. Seetõttu palus avaldaja kohtul TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulud kindlaks määrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna praegusel juhul asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja on kohtumenetluses ennast märkinud lepingulise esindajana, alust mõista kohtutäiturilt avaldaja õigusabikulud välja. Iseenesest võib menetlusosaline volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning kohus peab menetluskulusid välja mõistes hindama, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetlusest TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (vt Riigikohtu 18.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p-d 13-14). Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu avaldaja esindaja esindusõiguse alus, oli ringkonnakohtul õigus nõuda lisaks menetluskulude nimekirjale menetluskulusid tõendavad dokumente. Avaldaja õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist ei tõendanud. Põhjendatud ja vajalik on mõista puudutatud isikult I avaldaja maakohtu menetluse kulude hüvitiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (TsMS § 172 lg 10) ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, seega kokku 65 eurot. Asja materjalidest ja e-toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot (maksekorraldus - V kd, tl 893). RLS § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt pidi avaldaja määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 15 eurot ja selles ulatuses tuleb nimetatud menetluskulu ka kohtutäiturilt välja mõista TsMS § 172 lg 10 alusel. Ülejäänud osas saab avaldaja taotleda riigilõivu tagastamist. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista puudutatud isikult I avaldaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitiseks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Maakohtu menetluses esitas puudutatud isik II menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (k/m-ga). Avalduse kohaselt osutas sissenõudja lepinguline esindaja maakohtu menetluses õigusabi kokku 7 h tunnitasuga 135 eurot + k/m. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu 07.12.2015 määrusega tutvumiseks 6 min; kaebuse ja selle lisadega tutvumiseks 1 h; kliendile selgitava e-kirja koostamiseks 36 min; vastuse koostamiseks 5 h 6 min ja vastuse täiendamiseks 12 min. Puudutatud isik II palus TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt mõista välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja ei vaidle sissenõudja menetluskulude sisule ja mahule vastu, kuid palus jätta need puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhjendustega, et sissenõudja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Arvestades, et sissenõudjat esindas menetluses vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud tunnitasumääraga. Seega kuulub puudutatud isikult I välja mõistmisele puudutatud isiku II menetluskulud kokku 1134 eurot. Apellatsioonimenetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 615 eurot 60 senti (k/m-ga). Avalduse kohaselt osutas sissenõudja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 h 48 min tunnitasuga 135 eurot + k/m. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu 22.01.2016 määrusega tutvumiseks 10 min; korteriühistu vastuse koostamiseks 09.02.2016 määruskaebusele kokku 3 h 38 min. Puudutatud isik II palus TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt mõista välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

KOHTUMÄÄRUS

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 22.01.2016 määrusega tutvumiseks 10 min on sissenõudja esindajal põhjendatud ja vajalik ajakulu, kuid määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud kohtutäiturilt välja mõista vaid osaliselt. Põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks on kohtu hinnangul 1 h 20 min, arvestades, et määruskaebuse vastuse sisuline osa oli alla 2 lk ning sissenõudja ei toonud esile uusi asjaolusid ja kordas oma varasemaid seisukohti. Arvestades, et sissenõudjat esindas menetluses vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud tunnitasumääraga. Seega kuulub puudutatud isikult I välja mõistmisele puudutatud isiku II menetluskulud kokku 243 eurot (162x1,5). Arvestades eeltoodut on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses 65 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 15 eurot. Puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses on 1134 eurot ning ringkonnakohtu menetluses 243 eurot. Vastavalt sissenõudja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult I puudutatud isiku II kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.