Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
X OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi abi Tõnu Kala 30. novembri 2015. a otsuse peale täiteasjades nr 025/2013/3374 ja nr 025/2015/2895
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-18401
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus Korteriühistu Sütiste tee 19a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja (võlgnik) X OÜ, esindaja advokaat Daniil Savitski Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik (sissenõudja) korteriühistu Sütiste tee 19a, esindajad vandeadvokaat Merilin Valdmaa ja advokaat Aleksander Tsemin
Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-18401 osas, millega mõisteti kohtutäiturilt korteriühistu Sütiste tee 19a kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena 1377 eurot. Tühistatud osa asendada Riigikohtu määratud kulude jaotusega (käesoleva resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta X OÜ menetluskulud kõikides kohtuastmetes kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. Mõista kohtutäitur Kaire Põltsilt X OÜ kasuks menetluskuluna välja 80 eurot.
3.Jätta korteriühistu Sütiste tee 19a menetluskulud kõikides kohtuastmetes kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. Mõista kohtutäitur Kaire Põltsilt korteriühistu Sütiste tee 19a
3-2-1-97-16 kasuks menetluskuluna välja 1977 eurot. Korteriühistule Sütiste tee 19a hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse määruse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.X OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 7. detsembril 2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi abi Tõnu Kala (kohtutäitur) 30. novembri 2015. a otsuse peale. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada osas, millega kohtutäitur jättis avaldaja 23. oktoobri 2015. a kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 12. oktoobri 2015. a otsused täiteasjades nr 025/2013/3374 ja nr 025/2015/2895 tühistamata. Avaldaja taotles ka esialgset õiguskaitset, mis taotluse rahuldas Harju Maakohus
8.detsembri 2015. a määrusega, peatades täiteasjades täitemenetluse kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt jätkas kohtutäitur Korteriühistu Sütiste tee 19a (puudutatud isik, sissenõudja) avalduse alusel avaldaja suhtes alates 20. novembrist 2013 täitemenetlust nr 025/2013/3374 ja algatas alates 15. septembrist 2015 täitemenetluse nr 025/2015/2895. Täitemenetluste aluseks on Harju Maakohtu 31. detsembri 2012. a otsus ja Harju Maakohtu 23. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2785, mis tehti Tallinnas Sütiste tee 19a asuvate korterite nr 199, 200, 201 ja 202/2 endise omaniku Osaühingu Y korteritest tulenevate võlgade kohta. Korterite praegune omanik on avaldaja, kes ostis need 1. juulil 2015 kohtutäitur Mati Roodese korraldatavas täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Kohtutäitur tõlgendas vääralt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18. Jääb arusaamatuks, kuidas üksnes kinnistusraamatu kanne tõendas avaldaja õigusjärglust. Täiteasjades ei olnud täitmisele võetud dokumentide puhul täidetud TMS § 18 kohaldamise eeldused. Kohtutäitur jättis vahele TMS § 18 lg-s 3 sätestatud menetluse. Vajalik oli selgeks teha, kas täitedokumendid on avaldaja suhtes täidetavad. Avaldaja ei teadnud maakohtu 31. detsembri 2012. a otsusest ja 23. jaanuari 2014. a määrusest. Asjaolu, et sellised lahendid on olemas, ei ilmne enampakkumise dokumentidest. Avaldaja ei eita, et ta kinnitas kordusenampakkumisel, et seisuga 14. juuni 2015 oli kommunaalmaksete võlg 60 331 eurot 18 senti, kuid avaldaja ei teadnud, et võla aluseks olid kohtuotsus ja -määrus, mille alusel toimub täitemenetlus. Lisaks olid võla suurused erinevad. Kommunaalvõlg ei saanud olla suurem kui 20 063 eurot 10 senti, mille avaldaja on valmis sissenõudjale maksma.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja õigusjärglus tuvastati TMS § 18 lg 1 järgi ja see oli tõendatud avaliku registri väljavõttega. Korteriühistu liikme võlakohustused lähevad omandajale üle olenemata sellest, kas omanik vahetub tavapärase tsiviilkäibelise tehingu tulemusena või täitemenetluse korras enampakkumise tulemusena. Enampakkumise tulemusel lõpevad vaid müüdavat vara koormanud asjaõigused, mille hulka ei kuulunud sissenõudja võlaõiguslik nõue korteriomandi omaniku vastu. TMS § 220 sätestab täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamise õiguse täitedokumendis nimetamata isikule. Asjakohaseks võib osutuda võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega taotletavat eesmärki ei õnnestu kohtumenetluse kaudu saavutada.
3.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata. Kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Vaidlust ei olnud selle üle, et kohtutäituril on olemas täitedokumendid. Lisaks esitas sissenõudja kinnistusraamatu väljavõtted, mis tõendasid korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 2(9)
3-2-1-97-16 alusel tekkinud õigusjärgluse. Kohtutäituril ei olnud tulenevalt formaliseerituse printsiibist kohustust põhjendada, miks avaldaja on Osaühingu Y õigusjärglane. Õigusjärgluse tuvastamine kinnistusraamatu väljavõtte alusel oli seaduslik ja õiguspärane. Ei olnud tähtsust, kas avaldaja oli teadlik kohtulahenditest. Avaldaja on kohustatud tasuma ka tsiviilasja nr 2-10-2785 menetluskulud, kuna tegemist on korteriühistu majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes, mille hüvitamist saab nõuda korteriühistu liikmelt (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13).
4.Harju Maakohus jättis 22. jaanuari 2016. a määrusega rahuldamata puudutatud isikute taotluse jätta avaldus läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning tühistas Harju Maakohtu 8. detsembri 2015. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega kohus peatas kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades menetluse. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 1134 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja ei vaielnud materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid täitemenetluse algatamise võimalike formaalsete puuduste üle, s.o TMS § 18 lg 1 eelduste puudumise üle, ehk kas avaldaja saab olla täitemenetlustes võlgnikuks. Seega jäi puudutatud isikute taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Avaldaja kanti korterite omanikuna kinnistusraamatusse 10. juulil 2015 (TMS § 156). Seega sai avaldaja korterite omanikuks ja sissenõudja kui korteriühistu liikmeks 10. juulil 2015 (KÜS § 5 lg 2). Asjaõigusseaduse § 55 kohaselt on kinnistusraamat avalik register. Sissenõudja tõendas ja kohtutäitur kontrollis kinnistusraamatu väljavõtet (TMS § 18 lg 1), et avaldaja sai Osaühingule Y kuulunud korteriomandite omanikuks. Avaldaja kinnitas Tallinna kohtutäituri Mati Roodese korraldamisel täiteasjas nr 007/2013/89420 1. juulil 2015 toimunud kordusenampakkumisel, et oli teadlik korteriomanditel seisuga 14. juuni 2015 lasunud kommunaalmaksete võlast 60 331 eurot 18 senti, mis läks korterite võõrandamisel üle uuele omanikule (KÜS § 51 lg 1 ja § 7 lg 3). Kohtutäitur tugines õigesti Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-48-11, kus kohus käsitles nõudeõiguse üleminekut korteriomandi omandajale. Korteriühistu liikme võlakohustused lähevad korteri omandajale üle olenemata sellest, kas korteriomandi omanik vahetub tavapärase tsiviilkäibelise tehingu tulemusena või täitemenetluse korras enampakkumise tulemusena. Nii tsiviilkäibelise tehingu kui ka enampakkumise tulemusel tekib omand kinnisasjale kinnistusraamatusse kande tegemisega. Juhul kui avaldaja leiab, et mõnda liiki võlakohustuste täitmisest on tal õigus keelduda, siis vastavasisulised vaidlused tuleb lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelises asjakohases hagimenetluses, mitte kaebemenetluses kohtutäituri tegevuse peale. Riigikohus märkis kohtuasjas nr 3-2-1-89-13 tehtud lahendi p-s 11, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks. Kohtutäitur tuvastas õigesti kohtulahendi kehtivuse eeldused (TsMS § 460). Avaldaja kinnitas kordusenampakkumisel, et oli teadlik korteriomanditel lasunud kommunaalmaksete võlast, mis läheb korteri võõrandamisel üle uuele omanikule. 1. juuli 2015 vara enampakkumise akti kohaselt toodi ühinenud sissenõudjate hulgas sissenõudjana ära ka praeguse asja sissenõudja (korteriühistu), kelle kasuks nõutakse täitedokumendi alusel võlga korteriomandite täitemenetluses müümisel. Ei 3(9)
3-2-1-97-16 olnud usutav, et avaldaja ei teadnud kohtuotsusest ja sissenõudja võlast. Lisaks ei olnud tähtis, kas avaldaja oli teadlik kohtulahenditest. Vaidluse eset saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud nõude kaudu, mis peab olema vahetult seotud vaidlusaluse esemega, mille menetlusosalise õigusjärglane omandas. Tsiviilasjas nr 2-10-2785 oli hagi ese korteriühistule tasumata majandamiskuludest tulenev nõue korteriühistu liikme vastu, mitte korterite omandiga seotud nõuded. Alusetu rikastumise oht ei ole takistuseks täitemenetluse korraldamisele, kuna isik, kelle suhtes alusetu rikastumise oht eksisteerib, saab oma varalisi õigusi kaitsta iseseisvas hagimenetluses. Seega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse seaduspäraselt rahuldamata. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur kontrollis õiguspäraselt avaliku kinnistusregistri väljavõttega, et avaldaja omandas õiguseelnejale kuulunud korteriomandid alates 10. juulist 2015, ning tuvastas kinnistusregistri väljavõtte alusel, et avaldaja on Osaühingu Y õigusjärglane. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohtutäituril ei olnud menetluskulusid. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (km-ga). Sissenõudja lepinguline esindaja osutas õigusabi 7 h tunnihinnaga 189 eurot (km-ga), kokku 1134 eurot. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis vastas asja materjalidele ja keerukusele. Seega tuli avaldajalt sissenõudja menetluskulud 1134 eurot välja mõista.
5.Avaldaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 30. novembri 2015. a otsuse peale, tühistati esialgne õiguskaitse ning jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palus teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 30. novembri 2015. a otsuse peale ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 460 või alternatiivselt TMS § 104 koosmõjus TMS §-ga 158. Lisaks rikkus kohus määruse põhjendamise kohustust.
6.Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. märtsi 2016. a määrusega maakohtu 22. jaanuari 2016. a määruse ja rahuldas uue määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus tühistas kohtutäituri 30. novembri 2015. a otsuse ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 23. oktoobri 2015. a kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 80 eurot maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludena. Ringkonnakohus mõistis kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena 1377 eurot. Maakohus on määruses jätnud analüüsimata TsMS § 460 lg-d 2 ja 3. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. TsMS § 460 lg 3 teise lause kohaselt kehtib sundtäitmise käigus toimunud enampakkumise puhul otsus kinnisasja omandaja kohta üksnes juhul, kui hagi esitamisest teatati hiljemalt enne üleskutse tegemist pakkumiste esitamiseks. Need sätted kaitsevad kohtumenetluse osas heauskse omandaja õigusi. 4(9)
3-2-1-97-16 Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest ja täitetoimikust avaldaja 1. juuli 2015. a kinnitus, et ta on teadlik sellest, et korteriomanditel lasub seisuga 14. juuni 2015 kommunaalmaksete võlgnevus koos viivisega 60 331 eurot 18 senti, mis läheb korterite võõrandamisel üle uuele omanikule (III kd, tl 407). Nimetatud kinnitusest ega ka 1. juuli 2015. a vara kordusenampakkumise aktist (III kd, tl 404−405) ei nähtu, et avaldajat oleks teavitatud, et kommunaalmaksete võlgnevuse aluseks on Harju Maakohtu 31. detsembri 2012. a otsus ja 23. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2785. Asjaolu, et vara kordusenampakkumise aktis on ühinenud sissenõudjate hulgas ära toodud sissenõudjana ka praeguste täiteasjade sissenõudja (korteriühistu), ei kinnita, et avaldaja teadis korteriomandite omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Lisaks ei välista TsMS § 460 lg-te 2 ja 3 kohaldamist see, et avaldaja võlgnevus ei tulene korteriomanditest, vaid korteriühistule tasumata majapidamiskuludest tulenevast nõudest korteriühistu liikme vastu. Märgitud asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kohtutäitur peab kaebust uuesti läbi vaadates välja selgitama, kas avaldaja oli teadlik tsiviilasja nr 2-10-2785 kohtumenetlusest. Seega ei ole välistatud olukord, et avaldaja kaasamine võlgnikuna täitemenetlusse täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 oli põhjendamatu ning et sissenõudja peab esitama uuesti hagi Osaühingu Y eriõigusjärglase vastu. Eespool toodu alusel ei ole kohtutäitur toiminud avaldaja 23. oktoobri 2015. a kaebust lahendades õiguspäraselt ja seetõttu tuleb koos maakohtu määrusega tühistada ka kohtutäituri 30. novembri 2015. a otsus. Kohtutäitur peab kaebuse uuesti läbi vaatama ja lahendama, arvestades ringkonnakohtu määruses toodud juhiseid. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kohtutäituri kanda (TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Avaldaja õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist ei tõendanud. Põhjendatud ja vajalik on mõista kohtutäiturilt avaldaja maakohtu menetluse kulude hüvitiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning määruskaebuselt tasuda tulnud 15 eurot, seega kokku 80 eurot. Maakohtu menetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (km-ga). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et sissenõudja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonimenetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 615 eurot 60 senti (km-ga). Avalduse kohaselt osutas sissenõudja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 h 48 min tunnitasuga 135 eurot + km. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu 22. jaanuari 2016. a määrusega tutvumiseks 10 min; korteriühistu vastuse koostamiseks 9. veebruari 2016. a määruskaebusele kokku 3 h 38 min. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrusega tutvumiseks 10 min on sissenõudja esindajal põhjendatud ja vajalik ajakulu, kuid määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud vaid osaliselt. Põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks on 1 h 20 min, arvestades, et määruskaebuse vastuse sisuline osa oli alla 2 lk ning sissenõudja ei toonud esile uusi asjaolusid ja kordas oma varasemaid seisukohti. Arvestades, et sissenõudjat esindas menetluses vandeadvokaat, oli tunnitasumäär põhjendatud. Seega tuleb kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulud 243 eurot (162 × 1,5), kokku kahes kohtuastmes 1377 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5(9)
3-2-1-97-16
9.Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata. Praeguses asjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas täitedokumentide toime laieneb võlgnikule. Õigussuhte puudumise või olemasolu tuvastamiseks tuleks esitada hagi (TsMS § 368 või TMS § 221). Kohtutäitur hindas sissenõudja esitatud dokumente üksnes formaalselt. Ringkonnakohus ei saanud panna kohtutäiturile kohtu pädevuses olevat ülesannet hinnata materiaalõiguslikke asjaolusid, st kas avaldaja oli teadlik varasema kohtuvaidluse olemasolust. Isegi kui kohtutäituril oleks selline pädevus, ei selgitanud ringkonnakohus, mida täpsemalt peaks kohtutäitur tegema, sh millist tõendit hindama. TsMS §-l 460 on tähendus üksnes hagimenetluses võlgniku ja sissenõudja vahelises õigussuhtes, mis on algatatud kas TsMS § 368 või § 221 alusel. Kui aga asjas on kohaldatav TsMS § 460, siis on avaldaja kinnitanud teadlikkust võla olemasolu kohta ning pidi tutvuma võla alusdokumentidega kasvõi oma juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmiseks. Praegu koormatakse õiguskorda asjatu dubleeriva vaidlusega. Avaldaja on omandanud kinnistud turuhinnast odavamalt just võlakohustuste tõttu. Ringkonnakohus on kohtutäiturilt välja mõistnud sissenõudja õigusabikulud. See ei ole õiglane, kuna kohtutäitur ja sissenõudja on avaldaja kaebuse osas samal seisukohal. Menetluskulud pidanuksid jääma menetlusosaliste endi kanda.
10.Sissenõudja toetas vastuses kohtutäituri määruskaebust ja palus selle rahuldada, asudes siiski seisukohale, et menetluskulusid ei peaks sissenõudja negatiivse kohtulahendi korral kandma. Avaldaja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata.
11.Sissenõudja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta jõusse maakohtu määruse. Sissenõudja esitas ka kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema õigusabikulud kassatsiooniastmes 972 eurot. Seadusega on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et majandamiskulude võlgnevus ei lähe korteri uuele omanikule üle, kui uus omanik ei ole teadlik võlgnevuse kohta tehtud kohtulahendist – KÜS § 7 lg 3 on erinorm TsMS § 460 lg-te 2 ja 3 suhtes. Viimased ei kohaldu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 460 lg 3 viimast lauset. Seda lauset saab kohaldada vaid juhul, kus kohtulahend käsitleb reaalkoormatisest või hüpoteegist tulenevat nõuet ja kinnisasi müüakse täitemenetluses. Praegusel juhul kohtulahendid sellist nõuet ei käsitlenud. Isegi kui § 460 lg-d 2 ja 3 tuleks kohaldada, on maakohus tuvastanud ostja teadlikkuse võlgnevusest. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et sissenõudja peab esitama uue hagi – sama eseme ja aluse kohta on juba olemas kohtulahend. Ringkonnakohus vähendas alusetult ka põhjendatud õigusabi ajalist mahtu. Õige on välja mõista 1749 eurot 60 senti, mitte 1377 eurot. Kohtule esitatud dokumendi kvaliteet ei sõltu dokumendi pikkusest, vaid selle koostamisele kulunud ajast.
12.Kohtutäitur toetas sissenõudja määruskaebust ja palus selle rahuldada. Avaldaja palus jätta sissenõudja määruskaebuse rahuldamata. 6(9)
3-2-1-97-16
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel tühistada osas, millega mõisteti kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena 1377 eurot. Tühistatud osa tuleb asendada Riigikohtu määratud kulude jaotusega. Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
14.Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-11, p 12).
15.Ühtlasi on Riigikohus väljendanud seisukohta, et KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (vt Riigikohtu 20. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-12, p 15). Alates 23. märtsist 2014 jõustunud KÜS § 7 lg 31 järgi puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu, kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KÜS § 7 lg-s 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud. Kolleegium märgib, et alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakkava korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2 kohaselt ei vastuta omandaja korteriomandi omandamisel täite- või pankrotimenetluses varasemate kohustuste eest. Selle asemel näeb KrtS § 44 ette korteriühistu seadusjärgse pandiõiguse korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks.
16.Kuna KÜS § 7 lg 3 alusel tekib võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus, ei ole praegusel juhul tegemist eriõigusjärgluse juhtumiga, mil mh saaks hinnata eriõigusjärglase teadlikkust hagi esitamisest või varem tehtud kohtuotsusest (TsMS § 460). Korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Seega ei kehti varasem kohtulahend kui täitedokument majandamiskulude võlgade kohta isiku suhtes, kes on hiljem omandanud korteriomandi, millest tulenevate majandamiskulude võlgnevuse kohta kohtulahend tehti. Kui sissenõudja soovib maksma panna korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-st 3 tulenevat solidaarvastutust, tuleb esitada tema vastu hagi. Sissenõudjal on ka võimalik esitada sundtäitmisele senine kohtulahend varasema korteriomaniku vastu.
17.Kuna ringkonnakohus on andnud KÜS § 7 lg-s 3 sätestatut arvestamata jättes kohtutäiturile eksliku juhise hinnata TsMS § 460 asjaolusid, tuleb ringkonnakohtu määruse sellekohane põhjendus määrusest välja jätta. Samas nõustub kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsioonis märgituga, et kohtutäituri otsus tuleb tühistada ja et kohtutäitur peab avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatama. Arvestades, et avaldaja ei ole KÜS § 7 lg-st 3 tulenevalt Osaühingu Y eriõigusjärglane, peab kohtutäitur eelduslikult avaldaja kaebuse rahuldama.
7(9)
3-2-1-97-16 Kolleegium märgib, et TMS § 217 lg 1 järgi võib võlgnik esitada kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur tegi mh TMS § 18 lg-le 1 tuginedes otsuse jätkata avaldaja suhtes täitemenetlust nr 025/2013/3374 ja alustada täitemenetlust nr 025/2015/2895. Nende otsuste peale oli võlgnikul (avaldajal) õigus esitada kohtutäiturile ja seejärel vajaduse korral TMS § 218 lg 1 alusel maakohtule kaebus. Kuna seadusandja on andnud kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt õiguse ja kohustuse kontrollida, kas täitedokument kehtib seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, on vastavalt ka võlgnikul või sissenõudjal õigus kohtutäituri otsus vaidlustada ning kohtumenetluses vaadatakse see kaebus TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt läbi hagita menetluses. Kaebus tuleb rahuldada juhul, kui materiaalõiguslikult on eriõigusjärglus välistatud. TMS § 18 lg 3 võimaldab sissenõudjale ja TMS § 220 võlgnikule esitada ka teise poole vastu hagi õigusjärgluse või selle puudumise tuvastamiseks.
18.Kuna kohtumenetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmetes. Kuna kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldatakse, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda.
19.Alama astme kohtud on menetluskulud ka rahaliselt kindlaks määranud, seetõttu tuleb seda TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt teha ka Riigikohtul.
19.1.Sissenõudja menetluskulud maakohtus on olnud 1134 eurot koos käibemaksuga. Maakohus ja ringkonnakohus on leidnud, et need kulud on vajalikud ja põhjendatud (kuigi on need välja mõistnud erinevatelt isikutelt, maakohus avaldajalt ning ringkonnakohus kohtutäiturilt). Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et 1134 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalikud menetluskulu maakohtus. Ringkonnakohtus on sissenõudja menetluskulud olnud 615 eurot 60 senti koos käibemaksuga. Ringkonnakohus on pidanud vajalikuks ja põhjendatuks 243 eurot. Kolleegium nõustub ka selle seisukohaga ega nõustu määruskaebuse väidetega, et õigusabi ajalist mahtu on põhjendamatult vähendatud. Riigikohtus on sissenõudja taotlenud õigusabikuludena 972 euro koos käibemaksuga väljamõistmist, lisades ka vastavad arved ja nende spetsifikatsioonid (menetluskulude nimekirja). Kolleegium märgib, et esitatud arvete kohaselt (229 eurot 50 senti + 741 eurot 50 senti) oleks sissenõudjal õigus nõuda 971 euro väljamõistmist. Kolleegium peab TsMS § 175 lg 1 järgseks vajalikuks ja põhjendatud kuluks kassatsiooniastmes 600 eurot koos käibemaksuga. Kolleegium arvestab seejuures, et põhjendatud on esindaja tunnitasu 135 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti arvestab kolleegium asja keerukust ning seda, et sissenõudja määruskaebuses Riigikohtule ja vastuses kohtutäituri määruskaebusele on vähemalt osaliselt korratud alama astme kohtutes esitatud õiguslikke ja faktilisi seisukohti. Teised menetlusosalised ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul sissenõudja kassatsiooniastme menetluskulude kohta seisukohti esitanud. Riigilõivu ei ole sissenõudja menetluses tasunud.
19.2.Kokkuvõttes tuleb lugeda sissenõudja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud kuluks 1977 eurot (1134 + 243 + 600, koos käibemaksuga), mis tuleb kohtutäiturilt sissenõudja kasuks välja mõista. 19.3 Kuivõrd sissenõudja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuleb määrata, et sissenõudjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse määruse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8(9)
3-2-1-97-16 19.4 Avaldaja menetluskuludena maa- ja ringkonnakohtus on kohtutäiturilt välja mõistetud riigilõiv 80 eurot. Riigikohtule ei ole avaldaja oma menetluskulude nimekirja selleks antud tähtaja jooksul esitanud. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 80 eurot.
20.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.