Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-47892
Tsiviilasi
Irina Goltsi hagi kohtutäitur Ivi Kalmeti, Uno Kiisholtsi, Swedbank AS-i, Swedbank Liising AS-i ja Jõhvi Vallavalitsuse vastu 23.11.2010. a läbiviidud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, hageja omandiõiguse tunnustamiseks ning nõusoleku andmise kohustamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. detsembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Goltsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Irina Golts (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX) Vastustajad (kostjad):
esindajad
osas uus määrus, millega rahuldada Irina Goltsi taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
väärtusega 300 eurot ja Audi A4, väärtusega 400 eurot. Nimetatud sõidukid on müüdud, kuid omaniku vahetus on vormistamata. Hageja ja temaga koos elevate perekonnaliikmete igakuised vajalikud kulutused on kokku ca 1000 eurot. Hageja väitel on tal täitmata kohustusi Bigbank AS-i ees ca 200 euro ulatuses ja teiste võlausaldajate ees ca 600 euro ulatuses.
esitatud andmetes, tähendab, et hageja ei ole esitanud kohtule oma pere sissetulekute kohta tegelikke andmeid. Kohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellele tuleks riigipoolset menetlusabi anda ehk isikuks, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus leidis, et isegi juhul, kui hageja majanduslik seisund ei võimaldaks tal menetluskulusid tasuda, ei ole täidetud TsMS § 181 lg 1 p-s 2 ettenähtud menetlusabi andmise teine tingimus, mille kohaselt antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Hageja on hagis vaidlustanud kohtutäituri poolt 23.11.2010. a läbi viidud kordusenampakkumise, mille käigus müüdi täitemenetluses hagejale kuulunud mõtteline osa kinnistust. Hageja nõuab hagis, et kohus tunnistaks enampakkumise kehtetuks, tunnustaks tema omandiõigust enampakkumisel müüdud kinnistu osale ning kohustaks uut omanikku andma nõusolek hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. TMS § 223 lg 1 näeb ette, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on esitanud hagi pärast TMS § 223 lg-s 1 ettenähtud tähtaega. Enampakkumine toimus 23.11.2010. a, hageja on esitanud hagi kohtule alles 10.10.2013. a. Seega on hageja nõue aegunud ning kostjatel on võimalik taotleda aegumise kohaldamist. Hageja teatel on aegumine peatunud vääramatu jõu tõttu – hageja väitel toimus Raja külas Tartu mnt 4 ehitises tulekahju, mille käigus hävisid kõik täitemenetlust puudutavad dokumendid. Väidetavat täitemenetluse dokumentatsiooni hävimist ei saa käsitleda vääramatu jõuna, mille esinemisel võiks TsÜS § 163 alusel aegumine peatuda. Kui lugeda hageja väited õigeks, siis oli hagejal võimalik täitemenetlusega seotud dokumentidest saada koopiad kohtutäiturilt, kes täiteasja menetles või taotleda kohtult tõendite väljanõudmist. Hageja ei ole põhjendanud dokumentide saamise ja nõude esitamise võimatust vääramatu jõu tõttu. Lisaks leidis kohus, et hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Hageja väitel on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse läbiviimise reegleid. TMS § 217 lg 1 alusel oli hagejal, kui täitemenetluse osalisel võimalik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates otsuse või toimingu tegemisest teadasaamisest. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kohtutäituri tegevuse ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. TMS § 217 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leidis, et ei ole piisavat alust eeldada, et hageja menetluses osalemine on edukas. Kohus märkis, et käesolevas menetlusstaadiumis ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, kohus annab vaid esialgse hinnangu hagi perspektiivikusele hagis esitatu põhjal. Kohus määras, et hagejal tuleb tasuda hagilt riigilõivu summas 300 eurot hiljemalt 21 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Kui hageja ei tasu riigilõivu määratud tähtajaks, siis jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata ja tagastab selle.
lähtus hageja oma perekonna taotluse esitamisele eelnenud kuude reaalsetest sissetulekutest ning väljaminekutest. Alaealiste puhul on elatise väljamõistmisele arvestatud nende kasvatamiseks vajalikke kulutusi, milliste hulka ei kuulu riigilõivude tasumine seadusliku esindaja poolt algatatud menetluste eest; 2) ei ole hageja varjanud korteriomandit Jõgeva linnas XXX. Korteriomandil ei ole suurt rahalist väärtust. Korter on käesolevaks ajaks kujunenud hageja ning tema pere elukohaks. Hagejalt ei ole kohane nõuda, et ta müüks riigilõivu katteks oma perekonna ainsa reaalselt kasutuskõlbliku eluaseme. Hageja on korteriomandi soetanud pärast menetlusabi taotluse esitamist. Korteriomandi soetamiseks on hageja kasutanud ühekordseid ja erakorralisi sissetulekuid (lähedaste abi); 3) võimalus, et kostjad võivad hagile vastu vaielda, ei saa olla aluseks hagi õigusliku perspektiivituse hindamisel. Hagi õiguslikku perspektiivitust ei saa hinnata ka väidetava kohustusliku kohtueelse menetluse eiramisega. Enampakkumise tühiseks tunnistamist ei ole võimalik nõuda kohtutäiturilt – tegemist on hagimenetluse asjaga.
avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Tulenevalt Riigikohtu lahendist kuulub kohaldamisele riigilõivu soodusmäär. Hagiavalduselt hinnaga 3500 eurot kuulub RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Ringkonnakohus peab võimalikuks kohaldada TsMS § 181 lg-s 31 sätestatut ja võimaldada hagiavalduse esitajal hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 250 euro tasumine osamaksetena nelja kuu jooksul, kuna arvestades tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, taotleja ülalpeetavate arvu ning taotleja kohtule esitatud sissetuleku suurust, võib selle korraga tasumine takistada isiku õigust kohtusse pöörduda. Esimene osamakse summas 62,50 eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kolme kuu jooksul igakuuliselt summas 62,50 eurot kuu 20. kuupäevaks. Riigilõivu tasumisest tuleb teatada Tartu Maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et hagejal puuduvad võimalused 250 euro suuruse riigilõivu tasumiseks nelja osamaksena. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (TsMS § 189 lg 1 p 3, lg 2).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.