20.01.2014.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-13-47277
Tsiviilasi
T E hagiavaldus AS EMT vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses nõude aegumisega täiteasjas nr 140/2003/129
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T E, isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kostja: AS EMT (registrikood: 10096159, asukoht: Valge 16, 19095); esindaja Kristel Ütsi, e-post: [email protected]
Resolutsioon
1.Jätta T E hagi AS EMT vastu täiteasjas 140/2003/129 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja T E’i kanda.
Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.09.10.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohtu 03.06.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/4/28-3577/02 rahuldati AS EMT hagi tagaseljaotsusega ning mõisteti välja T E ́ilt AS EMT kasuks võlgnevus summas 8158,15 krooni ning kohtukulu summas 1107,90 krooni. Kokku 9266,05 krooni ehk 592,21 eurot. Lääne-Virumaa kohtutäitur Kairi Laiõun algatas AS-i EMT avalduse ning eelpool nimetatud kohtulahendi alusel 09.01.2003.a. täitemenetluse nr 140/2003/129. Kohtutäituri 09.01.2003.a. täitekutse kohaselt on nõude suurus 9856,05 krooni ehk 629,92 eurot.
2.Hageja sai Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusest ning tema suhtes algatatud täitemenetlusest teada alles 2013.aasta suvel. Kuna nõue oli selleks ajaks aegunud, teavitas hageja nõude aegumisest kohtutäiturit, kes soovitas hagejal pöörduda seoses nõude aegumisega AS-i EMT poole. Hageja esitas 23.08.2013.a. taotluse ettepanekuga AS-le EMT nõudest loobumiseks hageja suhtes seoses nõude aegumisega ning kohtutäiturile taotluse esitamiseks täitemenetluse nr. 140/2003/129 lõpetamiseks. Hageja pöördumisele vastas AS EMT e-kirjaga, milles jäi seisukohale, et nõue ei ole aegunud ja täitemenetluse jätkumine on õiguspärane. Hageja leiab, et kuna sissenõudja nõude aluseks olev kohtulahend on tehtud enne 01.juulit 2002.a., siis tuleb antud nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda kuni 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 123 lg 1, mille kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Perioodil 01.07.2002.a. – 04.04.2011.a. kehtinud TsÜS §157 lg1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Seega 01.07.2002.a. jõustunud TsÜS-ga pikendati kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastalt 30 aastani, kuid võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §9 lg-test 2 ja 3 saab järeldada, et ühelgi juhul ei saa aegumistähtaeg olla pärast 01.07.2002.a. pikenenud, st. varem aegumata nõuete maksimaalne aegumistähtaeg saab olla vaid sama pikk, kui see oleks olnud 01.07.2002.a. jõustunud seadusemuudatuseta. Seetõttu antud asjas kohaldub kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele 10-aastane aegumistähtaeg. Hageja eeltoodud seisukohad on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2012.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr.2-11-40537 p.10-12). Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes täitemenetluse seadustiku §-st 221 palub hageja rahuldada hagi ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks AS EMT nõudes hageja suhtes täiteasjas nr. 140/2003/129 seoses nõude aegumisega.
HAGI TAGAMISE TAOTLUS
3.Koos hagiga esitatud hagi tagamise taotluses palus hageja hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 140/2003/129.
4.Viru Maakohtu 11.11.2013 kohtumäärusega jäeti taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
SISSENÕUDJA VASTUS
5.17. detsembril 2013 esitatud vastuses palus kostja AS EMT jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kostja ei pea T Ei hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja jääb seisukohale, et nõue ei ole aegunud ning täitemenetluse jätkumine oli õiguspärane.
6.Kohustuste täitmiseks esitamise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 123 lg 1 nägi kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajana ette 10 aastat. TsÜS § 157 lg 1 (01.07.2002 kehtima hakanud redaktsioon) kehtestas täitedokumentidest tulenevatele nõuetele 30-aastase aegumistähtaja. Alates 01.07.2002 kehtima hakanud VÕSRS § 9 lg 1 järgi kohaldati alates samast ajast kehtima hakanud TsÜS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega oli Kostja eelnimetatud nõude aegumistähtaeg alates 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat, st nõude aegumistähtaeg pikenes ja see oleks lõppenud vastavalt 21.06.2032.
7.VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause järgi kohaldub nimetatud nõuetele alates 05.04.2011 10aastane aegumistähtaeg, so aegumistähtaeg lühenes. Sättes ei reguleerita otseselt, millisest ajast lühemat aegumistähtaega arvestatakse, kuid sätet tuleks tõlgendada koosmõjus sama lõike teise lausega. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause järgi kui enne 01.03.2011 tekkinud nõude 30aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 arvestatav 10-aastane aegumistähtaeg, siis kohaldatakse varasemat seadust. Seega, tõlgendades VÕSRS § 9 lg 4 mõlemat lauset koos, saab järeldada, et lühemat, st 10-aastast aegumistähtaega tuleb arvestada alates 05.04.2011, sest vastasel korral ei oleks vaja olnud reguleerida olukorda, kui enne kehtinud pikem aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 kehtima hakanud lühem aegumistähtaeg. Sellise regulatsiooniga on soovitud aegumistähtaega lühendada ja samaaegselt vältida seda, et aegumistähtaeg kujuneks seadusemuudatuse tõttu pikemaks kui 30 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimesest lausest ei tulene, et 10-aastast aegumistähtaega tuleks arvestada varasemast ajast kui 05.04.2011, sest nimetatud sätte eesmärgiks ei ole enne 01.03.2011 tekkinud veel aegumata nõuete aegunuks tunnistamine, vaid eesmärgiks on veel aegumata nõuete aegumistähtaja lühendamine. Seaduse muudatuse positiivne mõju võlgnikule on seega see, et uue ja lühema aegumistähtaja uuesti kulgema hakkamisega lüheneb nõude aegumistähtaeg võrreldes varasemaga, mitte aga see, et sissenõudja (kostja) nõuded on tagasiulatuvalt aegunud. Samasugusele seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-11916 tehtud otsuses, mis jõustus 28.10.2013 .
8.Kostja leiab, et kohtuotsustest 2/4/28-3577/02 tulenev Kostja nõue Hageja vastu ei ole aegunud ning täitemenetluse jätkumine oli õiguspärane. Täitemenetluse raames oli kohtutäitur (Kairi Laiõun) akti alusel arestitud Hageja pangakonto. Kostja märgib, et seisuga 21.11.2013 on kohtutäitur Kostja arveldusarvele üle kandnud kohtuotsuse nr 2/4/28-3577/02 alusel Kostja kasuks välja mõistetud võlgnevuse summas 592,21 eurot ja Kostja nõue on Hageja vastu seega käesolevaks ajaks täidetud.
9.06.01.2014 esitas AS EMT täiendava avalduse, mille kohaselt soovib kostja täiendada oma õiguslikku põhistust kahe riigikohtulahendiga 3-2-1-116-13 ja 3-2-1-141-13, kus riigikohus on jõudnud samale seisukohale, millele jõudis Tallinna Ringkonnakohus lahendis 2-12-11916.
MENETLUSE KÄIK
10.20.12.2013 kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikus menetluses lahendamise ning andis menetlusosalistele tähtaja esitamaks kohtule kõik asjas tähtsust omavad ja seni esitamata avaldused ja dokumendid hiljemalt 06.01.2014. Kohtuotsus tehakse teatavaks 20.01.2014.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
12.22.03.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohtu 03.06.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/4/28-3577/02 rahuldati AS EMT hagi tagaseljaotsusega ning mõisteti välja T E ́ilt AS EMT kasuks võlgnevus summas 8158,15 krooni ning kohtukulu summas 1107,90 krooni. Kokku 9266,05 krooni ehk 592,21 eurot. Lääne-Virumaa kohtutäitur Kairi Laiõun algatas AS-i EMT avalduse ning eelpool nimetatud kohtulahendi alusel 09.01.2003.a. täitemenetluse nr 140/2003/129. Kohtutäituri 09.01.2003.a. täitekutse kohaselt on nõude suurus 9856,05 krooni ehk 629,92 eurot.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja ei väida, et ta sissenõudja nõude on rahuldanud, ta väidab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna sissenõudja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel aegunud. Sisuliselt väidab hageja, et esineb seaduses sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.
14.Täitemenetluse lõpetamise õiguslikud alused on sätestatud TMS § 48, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Kuna TMS § 48 punktides 1-7 sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks ei esine, siis analüüsib kohus, kas esineb TMS § 48 p 8 toodud muu seaduses sätestatud alus avalduse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks.
15.Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnistatud nõude aegumistähtaeg oli 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.
Kohus on tuvastanud, et nõue on tekkinud 21.06.2002 ehk enne 01.07.2002 ning see oli 01.07.2002 seisuga aegumata, seega kohaldatakse käesolevale nõudele tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut.
16.TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Selle sätte järgi on kohtulahenditest tulenevate lahendite aegumistähtaeg 30 aastat alates lahendi jõustumisest. Seega kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli käesoleva nõude aegumine alanud 21.06.2002 ning oli 01.07.2002 uue seaduse kehtestamisega pikenenud 30 aastale, ehk varasema võimaliku nõude aegumise kuupäeva 21.06.2012 asemel sai nõude aegumise kuupäevaks 21.06.2032.
17.Alates 05.04.2011 kehtivas TsÜS redaktsioonis § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. VÕSRS § 9 lg 4 sätestab, et TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1.
18.Kuna hageja suhtes tsiviilasjas tehtud 03.06.2002 kohtuotsuse aegumistähtaeg kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel oli 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsioonis sätestatud tähtajast varem, vaid oleks lõppenud 21.06.2032, siis kohaldatakse nõude aegumisele 10 aastast aegumistähtaega alates 01.03.2011, see tähendab, et nõude aegumistähtaega on lühendatud ning varasema 30 aasta asemel kohaldatakse alates 01.03.2011 kulgema hakanud 10 aastast aegumise tähtaega. TsÜS § 157 lg 1 muutmisel oli seadusandja tahteks minna üle lühemale aegustähtajale 10. aastase ülemineku perioodi kehtestamisega. Seega nõustub kohus kostja vastuväitega, et kõnealune nõue ei saa aeguda varem kui 01.03.2021, sest kõikide enne 1. märtsi 2011 jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad algavad 1. märtsist 2011 uuesti, aegudes seega 1. märtsil 2021.
19.Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium 17.10.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-116-13 punktis 13, mis ütleb: „siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“.
20.Eeltooduga on tuvastatud, et puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks. Sellepärast puudub ka alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
23.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt.