Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Ringkonnakohus Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu 16.01.2014 Tallinnas 2-13-37272 O Gi hagi J Gi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxxx Harju Maakohtu 01.10.2013 otsus 778,00 eurot J Gi apellatsioonkaebus Hageja: O G (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxx), Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, aadress Ahtri 888, 10151 Tallinn) Kostja: J G (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetluses
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 01.10.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja J Gi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud O Gi esitas Harju Maakohtule hagi J Gi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxxxx. Kostja seisukoht Kostja esitas 02.09.2013 kohtule avalduse, milles võtab hagi õigeks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus leidis, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 02.09.2013 avalduses hagi tunnistanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Seoses hagi õigeksvõtmise ja hageja poolt 11.09.2013 määruskaebusest loobumisega jätab kohus hageja 28.08.2013 määruskaebuse läbi vaatamata. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotles menetluskulude 2027 euro väljamõistmist kostjalt. Vastavalt lisatud menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja kulud õigusabile järgnevast: 1) 08.09.2013 konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga (1 h, 80 eur); 2) 08.09.2013 tõendite kogumine, analüüs ja ettevalmistamine, asjaolude analüüs (0,5 h, 40 eurot); 3) 09.09.2013 hagi ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule edastamine (2 h, 160 eurot); 4) 12.09.2013 hagi tagamise taotluse koostamine (1,5 h, 120 eurot) 5) 13.08.2013 kohtumäärusega (puuduste kõrvaldamine) tutvumine ja analüüs (0,5 h, 40 eurot); 6) 14.08.2013 puuduste kõrvaldamise avalduse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule edastamine, tõendite kogumine (1 h, 80 eurot); 7) 15.08.2013 kohtu 14.08.2013 määrusega tutvumine ja analüüs (0,5 h, 40 eurot); 8) 15.08.2013 kohtu 15.08.2013 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs (0,25 h, 20 eurot) 9) 15.08.2013 konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga seoses 14.08.2013 ja 15.08.2013 kohtumäärustega (1 h, 80 eurot); 10) 15.08.2013 hagi tagamise teate kohtutäiturile ette valmistamine (1 h, 80 eurot) 11) 27.08.2013 vastuse maakohtule (kompromissi sõlmimise kohta) ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule edastamine (0,5 h, 40 eurot); 12) 27.08.2013 konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga seoses määruskaebuse esitamisega hagi osalise tagamise määrusele (1 h, 80 eurot); 13) 28.08.2013 määruskaebuse koostamine ja kohtule edastamine (2 h, 80 eurot); 14) kostja 02.09.2013 vastusega hagile tutvumine ja analüüs (1 h, 80 eurot); 15) 06.09.2013 konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga seoses kostja 02.09.2013 vastusega hagile ja hagi õigeksvõtmisega (1 h, 80 eurot); 16) 11.09.2013 seisukoha koostamine seoses määruskaebuse tagasivõtmisega, seisukoha ettevalmistamine, põhjendamine koostamine ja kohtule edastamine (1 h, 80 eurot); 17) 11.09.2013 kostja 02.09.2013 vastusele seisukoha ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule edastamine (1,5 h, 120 eurot); 18) 11.09.2013 menetluskulude nimekirja koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks (1 h,
80 eurot). Lisaks õigusabikuludele soovib hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamisel (250 eurot) ja määruskaebuse esitamisel (25 eurot). Hageja leidis, et kostja pidi nägema, et hageja täitis 17.04.2013 tema ees kohustuse. Kostja esitas pahatahtlikult 29.04.2013 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Kostja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Hageja toimis talle täitemenetluse seadustikuga antud õigusi järgides. Täitemenetluse peatamine ja kontode aresti alt vabastamine oli võimalik ainult koos hagiga hagi tagamise taotlust esitades. Kostja vaidles menetluskulude väljamõistmisele vastu, leides, et hagiavalduse esitamine oli pahauskne, sest hageja oleks saavutanud soovitud tulemuse kiiremini ja ilma kuludeta ka lihtsalt kohtutäiturit tasumisest teavitades (vastavalt täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p-le 2). TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul oli hagi esitamisega tarbetu. Hageja on esitanud ülepaisutatud ja selgelt ebavajalike esindajakulude väljamõistmise taotluse, mille eesmärk on kostjale kahju tekitada. Sellise hagi esitamiseks polnud vajalik kasutada 18,25 euro ulatuses õigusabi, sest kogu hagi taandub ühele lausele (sundtäitmine on lubamatu, sest nõue on tasutud) ja ühele tõendile (maksekorraldus tasumise kohta). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Hageja täitis kostja nõude 17.04.2013. Kostja tunnistas hagi õigeksvõtmise avalduses, et esitas täitemenetluse algatamise avalduse pärast seda, kui hageja oli juba nõude täitnud. Kostja ei väida, et hageja oleks võlgnevuse tasunud valele kontole, väiksemas summas vms, mis oleks takistanud kostjal nõude tasumist märkamast või mis olnuks aluseks täitemenetluse algatamiseks. Olukorras, kus hageja suhtes algatati täitemenetlust tema poolt juba tasutud nõude osas, ei saa hagejapoolset sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist käsitada menetlusõiguste kuritarvitamisena. Arvestada tuleb, et TMS § 221 lg 1 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise üheks aluseks ka olukord, kus hageja on nõude täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus peab kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on olulises osas ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga, et nii asjaoludelt kui ka õiguslikult on tegemist lihtsa vaidlusega, mis ei nõua pikemat analüüsi ega ulatuslikku tõendite kogumist. Ka pole senine kohtumenetlus olnud keeruline, kuna kostja võttis esimeses kohtule edastatud menetlusdokumendis hagi õigeks. Asjas pole toimunud kohtuistungeid. Hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on olnud mõneleheküljelised ning nende koostamiseks kulunud menetluskulude nimekirjas märgitud aeg ei ole olulises osas põhjendatud. Samuti pole ei kohtu ega kostja poolt hagejale edastatud menetlusdokumendid olnud sellised, mis nõudnuks menetluskulude nimekirjas kajastatud mahus konsultatsioone esindatavaga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on käesolevas asjas järgmine: esmane konsultatsioon esindatavaga ning hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja selles puuduste kõrvaldamine: 3 h, edasine suhtlus kohtuga (seisukoha esitamine kohtule kompromissi osas, määruskaebuse esitamine, menetluskulude nimekirja ja nende suhtes seisukoha esitamine): 2 h; jooksev suhtlus esindatavaga: 0,5 h. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 5,5 h. Arvestades esindaja
tunnihinda (80 eurot), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu 440 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 528 eurot. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 250 eurot, mis kuulub samuti kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 778 eurot. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 01.10.2013 otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja menetluskulud 778 eurot hageja kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja enda kanda. Kaebuse kohaselt TMS § 48 lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Käesoleval juhul on vastustaja, kes võinuks täitemenetluse lõpetamise saavutada koheselt ja ilma kuludeta seeläbi, et esitab kohtutäiturile nõude täitmist tõendava maksekorralduse, esitanud pahauskselt apellandi vastu tarbetu hagi. Ainuüksi asjaolust, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks puudus igasugune vajadus, nähtub vastustaja pahauskne soov tekitada apellandile menetluskulude näol kahju ning saavutada ilmselgelt ülepaisutatud esindaja tasude kaudu seeläbi vastustaja poolt tsiviilasja nr 2-09-7681 raames täidetud rahalise kohustuse tagastamine apellandi poolt. Tulenevalt asjaolust, et apellant viitas mõlemas oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas vastustaja pahausksele käitumisele, pidanuks maakohus oma otsuses analüüsima, kas apellandi väited võimaldavad kohaldada TsÜS § 138 ning otsuse tegemisel hindama, kas vastustaja tegevusele on võimalik kohtulikku heakskiitu anda tema menetluskulude nõude rahuldamise kaudu. Sellist analüüsi maakohtu otsusest ei nähtu ning otsusest ei leia ka viidet TsÜS §-le 138. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul oli hagi esitamine küll asjaolusid arvestades võimalik, kuid samas ka täielikult tarbetu, sest heauskne isik esitab hagi alles siis, kui kohtuväliselt ei ole oma eesmärki olnud võimalik saavutada. Käesoleval juhul ei üritanud vastustaja kohtuväliselt tema suhtes toimuvat täitemenetlust lõpetada, mis pidanuks ilmselgelt olema tema ainsaks eesmärgiks, vaid esitas koheselt hagiavalduse kohtusse eesmärgiga tekitada apellandile kahju. Vastustaja seisukoht Vastustaja leiab, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.10.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud TsMS § 186 lg 6) sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Hageja täitis kostja nõude 17.04.2013. Kostja tunnistas hagi õigeksvõtmise avalduses, et esitas täitemenetluse algatamise avalduse pärast seda, kui hageja oli juba nõude täitnud. Kostja ei väitnud, et hageja oleks võlgnevuse tasunud valele kontole, väiksemas summas vms, mis oleks takistanud kostjal nõude tasumist märkamast või mis olnuks aluseks täitemenetluse algatamiseks. Olukorras, kus hageja suhtes algatati täitemenetlust tema poolt juba tasutud nõude osas, ei saa hagejapoolset sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist käsitada menetlusõiguste kuritarvitamisena. Arvestada tuleb, et TMS § 221 lg 1 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise üheks aluseks ka olukord, kus hageja on nõude täitnud. Menetluskulude suurust ei ole kostja vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hageja menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
R. Allikvere
E. Liiv
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.