Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Raile Lepik Hambaravi OÜ kanda 94 % ja E.K. kanda 6% ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Menetluse käik 27.11.2012 Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega loeti E.K. ja OÜ Raile Lepik Hambaravi vahel 01.03.2007 sõlmitud tööleping ülesöelduks E.K. poolt 08.10.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Mõisteti OÜ-lt Raile Lepik Hambaravi E.K. kasuks välja töötasu perioodi eest aprill 2011 – september 2012 summas 268 €, puhkusetasu 2012.a eest kogusummas 23.04 €, töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesütlemise hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu määras summas 960 € m i l l e s t töötasu väljamõistmiseks summas 268 € kuulus täitmisele viivitamatult. Rahuldamata jäeti E.K. nõuded OÜ Raile Lepik Hambaravi vastu töötasu nõue perioodi eest aprill 2011 – september 2012 summa 2 824 € osas, puhkusetasu 2012.a eest nõue summa 242.54 € osas, töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesütlemise hüvitise nõudes summa 580 € osas. Samuti jäeti rahuldamata OÜ Raile Lepik Hambaravi nõuded E.K. vastu töölepingu 08.10.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, töölepingu 08.10.2012 TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõudes ning töölepingu 08.10.2012 õigusvastasel ülesütlemisel hüvitise nõudes summas 284.02 €. 27.12.2013 esitas nii Raile Lepik Hambaravi OÜ kui ka E.K. avaldused eelpool toodud otsuse läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. 21.03.2013 määrusega kohus liitis tsiviilasjad nr 2-1255269 ja 2-12-55505 ühte menetlusse ja menetluse numbriks jäi 2-12-55269. Sisulised asjaolud 27.12.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt 23.10.2012 esitas hageja Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile TLS § 104 lõike 1 alusel avalduse 01.10.2012 kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 27.11.2012 tegi töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr 4.3-2/2543, millega jättis rahuldamata hageja avalduses esitatud nõuded ning rahuldas osaliselt kostja avalduses esitatud nõuded. 01.03.2007 sõlmisid Raile Lepik Hambaravi OÜ ja E.K. töölepingu nr 1/2007. Töölepingu punkti 1.4 kohaselt asus kostja alates 01.03.2007 hageja juures tööle stomatoloogi abi ametikohal. Vastavalt töölepingu punktile 3.1 asus kostja tööle täistööajaga (tööaja kestus 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas), kusjuures tööpäev algas kell 8.00 ja lõppes kell 17.00. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 3600 krooni, alates 01.01.2008 4500 krooni. Seoses eurole üleminekuga oli kostja töötasu alates 01.01.2011 ümberarvestatult eurodesse 287,60 eurot. 15.02.2008 – 03.07.2008 viibis kostja rasedus- ja sünnituspuhkusel, sealt edasi 04.07.2008 – 17.04.2011 lapsehoolduspuhkusel. Kostja naases tööle alates 18.04.2011. Enne kostja tööle naasmist pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi töölepingu tingimuste muutmise osas ning seoses töömahu vähenemisega leppisid pooled eelkõige kokku selles, et alates kostja

2 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 lapsehoolduspuhkuse järgselt tööle naasmisest on kostja töötasu suuruseks 4 eurot/tunnis, kusjuures töötasu arvestatakse vastavalt kostja poolt tegelikult töötatud töötundidele (st tegelikult tööl viibitud aeg). Hageja ja kostja vahel kokkulepitud uued töölepingu tingimused fikseeriti töölepingu 14.04.2011 allkirjastatud redaktsioonis, kusjuures töölepingu punktist 5.1 nähtuvalt oli vastavalt kokkulepitule kostja töötasu suuruseks 4 eurot tunnis, vastavalt töötatud ajale. Kostjale uutel kokkulepitud tingimustel töötasu arvestamiseks hakkas hageja alates 2011. a aprillist pidama kostja tööaja fikseerimiseks tööajatabelit, kuhu kanti igapäevaselt kostja töötunnid ning iga kuu lõppedes kinnitas kostja tööajatabeli oma allkirjaga. 14.04.2011 töölepingu redaktsioonis pooled enam konkreetset tööaja algust ja lõppu kokku ei leppinud, kuivõrd töölepingu lisaks oleva kostja ametijuhendi punkti 6.8 kohaselt lepiti kokku sujuvas tööajas. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta asjaolu, et tööaja osas tuli hageja igati vastu kostja soovidele – kostja alustas hommikuti tööpäeva selliselt, et jõuaks enne lapse lastaeda viia (kostja soovil ei leppinud hageja sellest tulenevalt hommikul varasemaid vastuvõtuaegu), kostjale võimaldati vabu päevi vastavalt tema sooviavaldustele (perekondlikud sündmused, tähtpäevad, isiklikud asjaajamised jms), 2011. aastal hakkas kostja käima Paikusel kell 15.30 algavas trennis, millest tulenevalt ei leppinud nimetatud päevadel hageja patsientide vastuvõttu teisipäevastel ja neljapäevastel päevadel pärast kella 13.30-t. Alates 18.04.2011, mil kostja tuli tagasi lapsehoolduspuhkuselt, maksis hageja kostjale töötasu vastavalt kokkulepitule kostja tegelikult töötatud töötundide alusel, arvestusega 4 EUR/iga tegelikult töötatud töötund. Kuni 20.09.2012 kostja töötasu arvestuse osas hagejale mitte mingisuguseid pretensioone ei esitanud. Töötasu osas oli enne nimetatud kuupäeva hageja ja kostja vahel juttu kahel korral 12.07.2011 ja 11.09.2012 –, kuid põhjusel, et kostja avaldas soovi tunnitasu suurendamiseks. 20.09.2012 hilisõhtul edastas kostja hagejale e-kirja teel teate, milles asus seisukohale, et hageja on maksnud kostjale vastavalt 2011. aastal ja 2012. aastal töötasu ettenähtust vähem kokku summas 3410,83 eurot. Saamata jäänud töötasu nõuet põhjendas kostja sellega, et hageja pidanuks talle maksma igakuuliselt töötasu arvestatuna 75% täistööaja normtundidest korrutatuna töölepingus kokku lepitud töötasu määraga. 24.09.2012 vastuses kostja pöördumisele teatas hageja, et ei tunnista hageja nõuet ning seda põhjusel, et töölepingu kohaselt maksab hageja kostjale töötasu 4 eurot tunnis tegelikult töötatud aja eest (töötundide alusel, mis on kantud tööajatabelisse). Lisaks märkis hageja, et kui kostja seisukoha kohaselt peaks igapäevane tööaeg olema 75% normtundidest, siis jääb arusaamatuks, miks on kostja lahkunud töölt selliselt, et tema igapäevane töötundide jääb väiksemaks kui keskmiselt 6 tundi/päevas ning seda enam olukorras, kus hageja tegi kostjale korduvalt märkusi ja hoiatusi seoses töökohustuste mittekohase täitmisega. Lisaks kirjalikule vastusele teatas hageja 24.09.2012 suuliselt, et juhul, kui kostja soovib töötasu arvestatuna töötundide eest, mis vastab 75% normtundidest, siis tuleb nimetatud ulatuses ka tegelikult tööd teha ning andis teada, et hageja ei ole keelanud kostjal rohkem töötamast. Seejuures andis hageja suulise vestluse käigus teada, et kuna kostja käib tööl tavapäraselt 4 päeval nädalas, siis kostja soovikohase töötundide järgi töötamiseks on tema iga tööpäevase tööaja kestuseks 7,5 tundi. Pärast tööpäeva, mil nimetatud vestlus aset leidis ning kostja töötas 7,5 töötundi, kostja enam tööle ei ilmunud – 24.09.2012 hilisõhtul teatas kostja oma haigestumisest (mille kohta esitas hilisemalt ka nõuetekohase töövõimetuslehe) ning 01.10.2012 andis kostja hagejale üle teate töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 08.10.2012. 08.10.2012 vastuses kostja töölepingu ülesütlemise teatele avaldas hageja, et ei pea kostja poolt töölepingu ülesütlemist õiguspäraseks, andes seejuures teada, et on valmis vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu vahenduseta, kui kostja esitab hagejale tahteavalduse ülesütlemisavalduse tagasivõtmiseks, mille järgselt sõlmivad pooled kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks alates 08.10.2012 kostja algatusel või poolte kokkuleppel. 12.10.2012 teatas kostja, et jääb täies ulatuses oma ülesütlemisavalduse juurde.

3 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 Hageja palub kohtul tuvastada E.K. poolt 01.10.2012 töölepingu nr 1/2007 erakorralise ülesütlemise tühisus. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel lõpetada TLS § 107 lõike 2 alusel OÜ Raile Lepik Hambaravi ja E.K. vahel sõlmitud tööleping nr 1/2007 alates 08.10.2012. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel mõista E.K.lt OÜ Raile Lepik Hambaravi kasuks välja mõistlik hüvitis. 27.12.2013 esitas ka E.K. Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt 14.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr 1/2007. Töölepingu p 3.1 ja 3.5 kohaselt asus hageja kostja juures alates 01.03.2007 tööle hambaarsti abilise/assistendina. Vastavalt töölepingu punktile 5.1 lepiti kostja poolt makstava brutotöötasuna kokku 4 eurot tunnis, vastavalt töötatud ajale. Töölepingu p 4.1 kohaselt oli hageja tööajaks 0,75 kohta täistööajaga ametikohast, so 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tulenevalt töölepingu punktist 5.4 kohustus kostja maksma hagejale töötasu üks kord kuus järgneva kuu 10. kuupäevaks hageja pangaarvele. Pärast töölepingu sõlmimist ilmnes aja jooksul hagejale, et kostjal ei ole patsientide vähesuse tõttu talle sageli tööd anda ja ta saatis hageja tihti töölt minema või palus mitte tööle tulla. Kostja juhatuse liikme ja hambaarsti Raile Lepik’u puhkuse ajal hagejal tööd ei olnud ning ta pidi olema sageli kodus “telefonivalves”, et leppida patsientide jaoks kokku vastuvõtuaegu. Selle aja eest, mille jooksul kostja talle tööd ei andnud ja ka selle aja eest, millal ta oli “telefonivalves”, kostja hagejale töötasu ei maksnud. 2011.aasta aprillist alates töötas hageja kostja juures 9 kuu jooksul 192 tööpäeva. 0,75 koha korral pidi hageja töötama 6 tundi päevas ehk 192 tööpäeva jooksul kokku 1152 töötundi. Nendest 25 tööpäeva oli hageja haige. Järelikult pidi kostja andma tööd ja maksma töötasu 167 tööpäeva (948 töötunni) eest. Selle tundide arvu korrutamisel 4 euroga tunni eest (töölepingu p 5.1) pidi hageja saama töötasuna 948 töötunni eest kokku 3696 eurot bruto töötasu. Kuid kostja maksis hagejale töötasu ainult 581,5 töötunni eest 2326 eurot ning 438,5 töötunni eest kostja tasu ei maksnud. Sellega jäi hagejal 2011. aasta eest 1468 eurot töötasu saamata. Pärast töölepingu ülesütlemist ja töövaidluskomisjoni otsuse tegemist sooritas kostja hagejale 28.11.2012 2011.aasta töötasu katteks täiendava väljamakse 123 euro bruto töötasu ulatuses. Sellega on hagejal saamata 2011.aasta eest töötasu veel summas 1345 eurot. 2012. aastal pidi hageja töötama kostja juures alates jaanuarist kuni 05.10.2012 9 kuu jooksul 191 tööpäeva (1146 tundi). Juulis oli hageja puhkusel 21 ja mais 8 tööpäeva, kokku puhkus 29 tööpäeva. Lisaks oli hageja septembris haige 4 tööpäeva. Järelikult pidi kostja andma tööd ja maksma töötasu 157 päeva ehk 954 töötunni eest. Selle tundide arvu korrutamisel 4 euroga tunni eest (töölepingu p 5.1) pidi hageja saamatöötasuna kokku 3816 eurot bruto töötasu. Kuid kostja maksis hagejale töötasu ainult 548 töötunni eest 2192 eurot ning 406 töötunni eest tasu ei maksnud. Sellega jäi hagejal 2012. aasta eest 1624 eurot töötasu saamata. Pärast töölepingu ülesütlemist ja töövaidluskomisjoni otsuse tegemist sooritas kostja hagejale 28.11.2012 2012.aasta töötasu katteks täiendava väljamakse 145 euro bruto töötasu ulatuses. Sellega on hagejal saamata 2012.aasta eest töötasu veel summas 1479 eurot. Kokku on hagejal saamata 2824 eurot töötasu (bruto) 2012. aasta mais oli hageja puhkusel 11 päeva (8 tööpäeva), mille eest maksis kostja talle puhkusetasu 130,46 eurot, pidi tasuma 198,55 eurot, jättes maksmata 68,09 eurot. 2012. aasta juulis oli hageja puhkusel 29 päeva (21 tööpäeva), mille eest maksis kostja talle puhkusetasu 314,94 eurot, pidi tasuma 512,43 eurot, jättes maksmata 197,49 eurot. Pärast töölepingu ülesütlemist sooritas kostja hagejale 28.11.2012 puhkusetasu katteks täiendava väljamakse 23.04 euro bruto tasu ulatuses. Sellega on hagejal saamata puhkusetasu veel summas 242,54 eurot. Hageja on korduvalt kostjale teatanud, et ta ei ole nõus töötasu maksmisega väiksemas summas, kui seda näeb ette tööleping. 20.09.2012 saatis hageja kostjale lõpuks e-posti teel nõude vaadata üle temale makstud summad ja saamata töötasu välja maksta. Kostja saatis

4 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 hagejale vastuskirja (kuupäevata), milles kostja väidab, et tal on täielik õigus maksta hagejale tunnitasu ainult tegelikult töötatud aja eest. Oma vastuskirjas kostja ei selgita, miks ta hagejat töö puudumisel ehk patsientide puudumisel töölt ära on saatnud ja ei ole lubanud tööle tulla. Samuti ei selgita kostja, miks ta ei ole maksnud hagejale töötasu selle aja eest, kui hageja pidi olema patsientide leidmiseks “telefonivalves”. 01.10.2012 andis hageja kostjale üle teate töölepingu nr 1/2007 erakorralisest ülesütlemisest TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. hageja teate kohaselt ütles ta töölepingu üles alates 08.10.2012. Kostja on kinnitanud teate kättesaamist. 08.10.2012 edastas kostja hagejale vastuskirja töötaja 01.10.2010 ülesütlemise teatele, milles teatab, et ei pea töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 p 2 alusel hageja poolt õiguspäraseks. Koos töölepingu erakorralise ülesütlemisega nõudis hageja kostjalt saamata töötasu ja puhkusetasu maksmist ning lisaks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu ülesütlemisele eelnenud kalendrikuud aprill – september 2012, millest mais ja juulis viibis hageja puhkusel kokku 33 tööpäeva. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1540 eurot. Hageja nõudis oma 01.10.2012 töölepingu ülesütlemise teates töövõimetushüvitise maksmist septembris 2012 alanud ajutise töövõimetuse eest ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni. Hageja palub mõista kohtul kostja Raile Lepik Hambaravi OÜ-lt välja saamata jäänud töötasu 2011. aasta eest summas 1345 eurot ja 2012. aasta eest 1479 eurot, saamata puhkusetasu 242,54 eurot, tuvastada töölepingu nr 1/2007 lõppemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning hüvitis töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses seoses kostja olulise lepingurikkumisega summas 1540 eurot. 20.02.2013 esitas E.K. vastuse hagiavaldusele, milles toob ära hagiavalduses märgitu. kohaselt kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Vastuse kohaselt 14.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr 1/2007 uues redaktsioonis. Töölepingu p 3.1 ja 3.5 kohaselt asus kostja hageja juures alates 01.03.2007 tööle hambaarsti abilise/assistendina. Töölepingu p 4.1 kohaselt lepiti kokku kostja tööajas 0,75 kohta täistööajaga ametikohast, so 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Vastavalt töölepingu punktile 5.1 lepiti hageja poolt makstava brutotöötasuna kokku 4 eurot tunnis, vastavalt töötatud ajale. Tulenevalt töölepingu punktist 5.4 kohustus hageja maksma kostjale töötasu üks kord kuus järgneva kuu 10. kuupäevaks kostja pangaarvele. Kostja ei ole mingil moel avaldanud hagejale soovi nn “sujuvaks tööajaks” lapse lasteaeda viimiseks või trennis käimiseks, nagu väidab hageja. Kostjal sellist vajadust ei olnudki. Kostja ei nõustu hageja väitega, et töölepingu punkti 5.1 sätted, mille kohaselt tööandja peab maksma töötajale töötasu “vastavalt töötatud ajale” oleks koostoimes punktiga 4.1. tõlgendatav selliselt, et töötaja tööaeg on määratlemata ja tööandja ei ole kohustatud tagama töötajale töölepingus kokkulepitud töömahtu ning selle eest kokkulepitud töötasu. Hageja on kostja korduvalt töölt koju saatnud või ei ole tööle lubanud põhjendades seda patsientide vähesusega. Kostja ei ole omavoliliselt töölt lahkunud, hageja ei ole selle eest ka kostjat kunagi hoiatanud. Hageja ei ole kostjale taganud töölepingus kokkulepitud tööaega ja töötasu. Kostja on korduvalt hagejale teatanud, et ta ei ole nõus väiksema tööajaga ning töötasu maksmisega väiksemas summas kui seda näeb ette tööleping. 20.09.2012 saatis kostja hagejale lõpuks e-posti teel nõude vaadata üle temale makstud summad ja saamata töötasu välja maksta. 24.09.2012.a. andis hageja kostjale kirjalikult vastuse, milles väitis, et tal on täielik õigus maksta kostjale tunnitasu ainult tegelikult töötatud aja eest ning et tööandja ei peagi kindlustama töötajat töölepingus kokkulepitud mahus tööga. 01.10.2012 andis kostja hagejale üle teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seoses tööandjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Kostja ütles töölepingu üles alates 08.10.2012. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole töölepingut erakorraliselt üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise asjaoludest

5 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 teada saamist. Hageja on töölepingu ülesütlemisele eelneva 1,5 aasta jooksul korduvalt maksnud kostjale töötasu ettenähtust vähem ning töölepingu ülesütlemise (01.10.2012) eel suurenesid vähem makstud summad taas, sellest tulenevalt ei võinud kostjalt vastavalt TLS § 91 lõikele 1 kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hagejapoolne lepingutingimuste rikkumine oli jätkuv ning rikkumine puudutas kostja olulist õigushüve - õigust saada töötasu kokkulepitud ulatuses ja ajal. Kostja pöördus 20.09.2012 hageja poole e-kirjaga, milles nõudis hagejalt töölepingu täitmist töötaja ning viitas töölepingule, kus tööaeg 0,75 kohta täistööajast ja tunnitasu 4 € tunnis. Hageja andis kostjale kirjaliku vastuse sellele 24.09.2012, teatades, et ei tunnista kostja töölepingust tulenevaid õigusi ega kavatse ka tulevikus oma kohustusi kostja ees kohaselt täita. Seega ei jäänud kostjal muud võimalust, kui tööleping erakorraliselt üles öelda. Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et tööleping oli tema poolt üles öeldud mõistliku aja jooksul. 20.02.2013 esitas Raile Lepik Hambaravi OÜ vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuses toob Raile Lepik Hambaravi OÜ välja samad seisukoha mis hagiavalduses. 30.09.2013 eesistungil esitas E.K. oma nõude täpsustuse, mille kohaselt 30.09.2013 seisuga on hageja täpsustatud nõue: 1) 2011. aasta saamata töötasu 1200 eurot; 2) 2012. aasta saamata töötasu 1479 eurot; Kokku töötasu nõue 3092 eurot 3) puhkusetasu 242,54 eurot; 4) hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1540 eurot. 14.10.2013 esitas Raile Lepik Hambaravi OÜ oma seisukoha, mille kohaselt hageja 30.09.2013 nõude täpsustuses on hageja vähendanud 2011. aasta eest saamata töötasu nõuet 145 euro võrra, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista nimetatud aasta eest saamata töötasu 1200 euro ulatuses. Liites matemaatiliselt kokku hageja väidetavalt saamata töötasu nõuded on 2011. aasta ja 2012. aasta eest hagejal 30.09.2013 nõude täpsustuse kohaselt saamata töötasu kokku 2679 eurot, mitte 3092 eurot, nagu hageja nõude täpsustuses on märkinud. Nõude täpsustuses on hageja esitanud puhkusetasu arvestuse. Hageja arvestuste kohaselt on hageja väidetavalt tasumisele kuulunud puhkusetasu suuruse leidmiseks korrutanud puhkuseperioodi tööpäevad 0.75 koormusele vastavate töötundide arvuga ning korrutanud tulemi läbi tunnitasuga 4 eurot. Hageja puhkas 2012. aasta mais perioodil alates 03. kuni 13. maini ning juulis perioodil 02. kuni 30. juulini. Nimetatud puhkuste kestel jäi maikuisesse puhkusse kokku 7 tööpäeva, mitte 8, nagu hageja on märkinud. Juulikuisesse puhkusesse jäi hagejal kokku 21 tööpäeva. Seega oli hageja puhkuste perioodil kokku 21 + 7 = 28 tööpäeva, millest lähtudes oleks hageja arvestuskäigust kohaselt pidanud maksma puhkustasu 28 x 6 x 4 = 672 eurot. Koos töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud puhkusetasuga on kostja tasunud hagejale puhkusetasu kokku 445,40 + 23,04 = 468,44 eurot, millest tulenevalt ei saa isegi hageja arvestustest lähtudes olla puhkusetasu suurem kui 203,56 eurot. Kostja juhib siinkohal tähelepanu, et hageja nõude täpsustuse kohaselt on hageja lugenud puhkuse tasu väljamakstuks 513,49 + 23,04 = 536,53 eurot ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt oleks hageja väidetav saamata puhkusetasu nõue hageja arvestuskäigu kohaselt põhjendatud üksnes 672 – 536,53 = 135,47 euro ulatuses. Hageja keskmise töötasu arvestuskäigu osas avaldab kostja, et 2012. aasta juunikuu osas on hageja jätnud arvestamata lühendatud tööpäeva (22. juuni), millest tulenevalt oleks hageja arvestuskäigust lähtuvalt nimetatud kuu töötasu 123,75 tundi x 4 eurot = 495 eurot. Eeltoodust tulenevalt on keskmise tööpäevatasu suuruseks 23,90 eurot, keskmise kuutasu suuruseks 505,72 eurot ning kolme kuu keskmise töötasu suuruseks kokku 1517,17 eurot.

6 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177

28.10.2013.a. hageja täpsustas esitatud nõuet ja palus välja mõista saamata jäänud töötasu 2824 eurot, puhkusetasu 203.56 eurot ja 3 kuu hüvitise 1540 eurot. Kohtuistungil 09.12.2013.a. Raile Lepik Hambaravi OÜ jäi oma hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtuistungil 09.12.2013.a. E.K. jäi oma vastuhagi juurde ja palus see rahuldada ning jätta Raile Lepik Hambaravi OÜ hagi rahuldamata. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus kuulanud ära menetlusosalised vande all, tunnistajate ütlused ja tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega s.h. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni toimikutega 2543/4.3-2-200 12/189 ja 2469/4.3-2-20 12/184 ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab, et Raile Lepik Hambaravi OÜ hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu ning E.K. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 01.03.2007.a. sõlmisid Raile Lepik Hambaravi OÜ ja E.K. töölepingu 1/2007, mille kohaselt E.K. asus tööle stomatoloogi abi ametikohal täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tööajaga kella 8-17.00 ning kuutöötasuga 3600 krooni, alates 01.01.2008.a. 4500 krooni , seega alates 01.01.2011.a. 287.60 eurot. E.K. viibis rasedus ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel ja tuli tagasi tööle 18.04.2011.a. Poolte vahel sõlmitud töölepingut muudeti 14.04.2011.a. Töölepingu p.4.1 järgi töötaja asub tööle tööajaga 0,75 kohta täistööajaga ametikohast. Töölepingu p. 5.1 järgi tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu on 4,0 eurot tunnis, vastavalt töötanud ajale. Vastavalt TLS § 1 lg.1 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 29 lg.1 järgi kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse , et töötasu on kokku lepitud . Lg.2 järgi kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud v. kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud , selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. TLS § 43 lg.1 järgi eeldatakse , et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) , kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Lg. 2 järgi eeldatakse , et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. OÜ Raile Lepik Hambaravi juhatuse liikme Raile Lepik`u vande all antud ütluste kohaselt algselt oli töölepingu projekt , kus oli kirjas 0,45 kohta ja tunnitasu 3.20 eurot , töötaja tutvus sellega ja arutati ning hiljem läks kirja 0,75 kohta ja 4 eurot tunnis. Töötaja teadis, et oleme tööl 4 päeva nädalas ja suvel 3 päeva nädalas. Tegelik kokkulepe oli, et töötaja saab palka vastavalt töötatud tundide eest. 0,75 oli kirjas seetõttu, et tegemist oli osalise tööajaga. E.K. vande all antud ütlustega on samuti tõendatud, et algselt oli lepingus 0,3 kohta, mis muudeti 0,75 kohta. Ka tunnistaja M.S.`e kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli algul lepingus 0,45 kohta, mis poolte kokkuleppel muudeti 0,75 kohaks. Töötasu pidi makstama 4 eurot tunnis vastavalt töötatud ajale. Seega poolte vande all antud ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et poolte läbirääkimiste tulemusena kokkuleppel lepiti kokku töötamine 0,75 kohaga, kuigi algselt oli tööandja märkinud töölepingus kas 0,3 v. 0.45 kohta. Töötamine 0,75 kohta täistööajaga

7 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 ametikohast tähendab 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas e. osalist tööaega. Samuti on kokku lepitud töötasu 4 eurot tunnis vastavalt töötatud tööajale. Seega kohus leiab, et vaidlusaluse töölepingu järgi tööandja pidi kindlustama töö vähemalt 30 tundi nädalas ja töötasu 4 eurot tunnis. Kokkulepet töötasu maksmise kohta vähemalt 5000 eurot kuus pooled vande all ärakuulamisel ei kinnitanud. OÜ Raile Lepik Hambaravi juhatuse liige Raile Lepik kohtuistungil vande all ärakuulamisel kinnitas, et konkreetsest palganumbrist töölepingu sõlmimisel juttu ei olnud. Töötaja E.K. kohtuistungil vande all ärakuulamisel selgitas, et tööandja ütles, et palk suureneb mitte ei vähene. Töölepingu sõlmimisel ei lepitud kokku , et hakkab palka saama 5000 krooni, töövaidluskomisjoni istungil ütles ta , kui palju hakkab ligikaudu kätte saama. TLS § 35 järgi tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole töö tegemiseks vajalikku toimingut või muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandja OÜ Raile Lepik Hambaravi pidas töötaja tööaja arvestust igakuiselt koostades tööaja tabelid, kuhu märgiti tööl oldud aeg ja töötunnid igapäevaselt. Töötaja kinnitas tööajatabelid oma allkirjaga, mis tähendab , et selgelt on fikseeritud töötaja poolt reaalselt tehtud tööaeg. Antud tööaeg on tunduvalt väiksem kui kokkulepitud 0,75 kohta tööaeg. Tööandja juhatuse liikme vande all antud ütluste järgi töötaja teadis, et oleme tööl 4 päeva nädalas ja suvel 3 päeva nädalas. Tööaja tabel näitab mis ajast mis ajani töötaja viibis tööruumides. Kui patsiente ei olnud siis tema töötajat tööle ei kutsunud. Töötaja vande all antud ütluste järgi eelmise päeva õhtul tööandja teatas, kui järgmine päev ei olnud vaja tööle minna. Tema oli valmis tööle minema iga päev, kui tööandja oli puhkusel siis võttis kodus patsientide kõnesid vastu. Tunnistaja R.K.`i kohtuistungil antud ütluste järgi vahel Raile Lepik töötas kolmel vahel neljal päeval nädalas, see olenes patsientide arvust. Poolte vande all antud ütlustega on tõendatud, et töötaja ei pidanud tööle minema päevadel , kui ei olnud patsiente. Kuna patsientide arv oli vähenenud siis töötaja ei pidanud kõikidel päevadel tööle minema, see aga ei tähenda, et tööandja ei pidanud kindlustama tööd 0,75 kohta s.t. 30 tundi nädalas. Tööandja ei ole kohtule tõendanud, et tal oli tööd sellises ulatuses anda v. et ta andis töötajale korralduse tööle tulla, aga töötaja keeldus tööle tulemast v. tööd tegemast. Kui patsiente ei olnud ei andnud tööandja töötajale ka muud tööd, kuigi töötaja oli töövõimeline ja valmis tööd tegema. Tunnistaja A.T.`i ütluste kohaselt oli E.K. kodus tööootel, oli päevi kui ta ei pidanud tööle minema, oli kordi kui viis E. tööle ja tuli kõne, et patsient jääb tulemata ning pole vaja tööle tulla. Ka kodus oli E.K. telefonivalves, kui tööandja oli puhkusereisil. Korduvalt oli ka nii, et tööandja helistas ja teatas, et on vaja tööle tulla. Tööandja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud , et töötaja küsis vabu päevi, kuna tööandja kutsus töötaja tööle niigi ainult neljal päeval nädalas ja suvel 3 päeval nädalas. Seega ei olnud töötajal ka põhjust küsida vabu päevi, kuna päevi, mil ta ei pidanud tööle ilmuma patsientide vähesuse tõttu ,oli igal nädalal. See kui tööandja ja töötaja leppisid eelnevalt kokku need päevad, millal patsiente vastu võtta , ei saa lugeda töötaja poolt vabade päevade küsimiseks. Ka tööl viibitud päevadel ei olnud patsiente registreeritud 7,5 tundi päevas v. suvel 10 tundi päevas (30: 4= 7,5; 30: 3 = 10). Tööandja ei ole tõendanud, et ta on andnud töötajale

8 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 korraldusi muudeks töödeks, teinud töötajale märkusi v. karistanud teda , et töötaja on lahkunud töölt v. jätnud töö tegemata. Töötajal ei ole kohustust tööd nõuda ja tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab , et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-117-11. Ka tööandja poolt esitatud märkmik patsientide registreeritud kellaaegadega ei tõenda, et tööandjal oli töötajale tööd 0,75 koha ulatuses anda. Vastupidi nimetatud märkmiku kanded tõendavad, et patsiente sellises ulatuses (30 tundi nädalas) ei olnud. Tööandja ise ütles töötajale, et päevadel kui patsiente ei ole registreeritud ei ole vaja tulla ja tööd on 4 päeval nädalas ja suvel 3 päeval nädalas. Tööandjal ei olnud tööd anda 0,75 kohta ja ta ei maksnud töötajale ka keskmist töötasu aja eest, kui tööd ei olnud anda. 20.09.2012.a. saadeti E.K. poolt tööandjale OÜ Raile Lepik Hambaravile e-kirja teel teate, et 2011.a. ja 2012.a. on tööandja vähem tasunud töötasu 3410.83 eurot. Tööandja vastas nõudele eitavalt 24.09.2012.a. 01.10.2012.a. esitas E.K. tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg.2 p.2 alusel alates 08.10.2012.a. TLS § 91 lg.2 p.2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Tööandja vaidles töölepingu ülesütlemisele vastu ja mõlemad pooled pöördusid nõuetega töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt ja jättis tööandja avalduse rahuldamata. Mõlemad pooled pöördusid vaidluse läbivaatamiseks kohtu poole. Kohus leiab, et töötaja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg.2 p.2 alusel on põhjendatud, kuna tööandja ei ole maksnud töötajale töötasu vastavalt töölepingus sätestatule ja tegemist on olulise rikkumisega tööandja poolt. Töötasu maksmisega on oluliselt viivitatud ja töötasu on oluliselt vähem makstud. Seega töölepingu ülesütlemine töötaja poolt on kehtiv. Töölepingu ülesütlemise mõistlik tähtaeg vastavalt TLS § 91 lg.4 ei ole möödunud, kuna tegemist ei ole ühekordse töötasu väiksemas määras maksmisega ,mis toimus ebamõistlikult pikka aega tagasi, vaid tegemist on jätkuva igakuulise rikkumisega. Töötasu vähem maksmine toimus ka vahetult eelnevatel kuudel kui tööleping üles öeldi. Igakuuliselt toimus rikkumine e. palga vähem maksmine. Arvestades eeltoodut ei ole tööandja nõuded põhjendatud. Tööandjal tuleb töötajale hüvitada lisaks töötatud tundidele ka kokkuleppest vähem töötatud töötunnid. Töötaja vähemmakstud töötasu nõuded on põhjendatud järgnevalt: 2011.aastal töötaja asus tööle 18.04.2011.a. ja viibis aprillis haiguslehel 27- 30.04.2011.a., tasumata töötasu 54 eurot (tööpäevi kuus 6, töötunde 48, 0,75 kohta 36 tundi, tööandja tasutud tunnid 22,5x 4 = 90 eurot, tasustamata tunnid 13.5x 4 eurot = 54 eurot); mais 2011.a., haiguslehel 01.05.- 11.05, tasumata töötasu 206 eurot (tööpäevi kuus 14, töötunde 112, 0,75 kohta 84 tundi, tööandja tasutud tunnid 32.5 x 4 = 130 eurot, tasumata tunnid 51,5 eurot x 4 =206 eurot); juunis 2011.a. tasumata töötasu 208 eurot ( tööpäevi kuus 20, töötunde 157 (1 tööpäev 3 tundi lühendatud) , o,75 kohta 117, tööandja tasutud tunnid 65x 4 =260, tasumata tunnid 52 x 4 = 208 eurot) ; juulis 2011.a. tasumata töötasu 214 eurot ( tööpäevi 21, töötunde 168 , 0,75 kohta 126, tasutud töötasu 72,5 x 4 = 290, tasumata töötasu 53,5 x 4 =214 eurot); augustis 2011.a. tasumata töötasu 248 eurot ( tööpäevi 23, töötunde 184, 0,75 kohta 138, tasutud töötasu 76x 304, tasumata töötasu 62 x 4= 248 eurot); ; septembris 2011.a. , lapse hoolduslehel 26-30.09, tasumata töötasu 136 eurot ( tööpäevi 17, töötunde 136, 0,75 kohta 102 , tasutud töötasu 68 x 4 = 272, tasumata töötasu 34 x 4= 136 eurot); oktoobris 2011.a. ei ole töötasu vähem tasutud; novembris 2011.a. tasumata töötasu 220 eurot (tööpäevi 22, töötunde 176, 0,75 kohta 132, tasutud töötasu 77x 4 =308 , tasumata töötasu 55x 4 = 220 eurot) ; detsembris 2011.a. tasumata

9 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 töötasu 158 eurot (tööpäevi 21, töötunde 165 (1 tööpäev lühendatud 3 tundi), 0,75 kohta 123, tasutud töötasu 83,5 x 4 = 334, tasumata töötasu 39,5x 4 =158 eurot). Kõik kokku 1444 eurot. 2012.a. jaanuar tasumata töötasu 222 eurot ( tööpäevi 22, töötunde 176, 0,75 kohta 132, tasutud töötasu 76,5 x 4 = 306, tasumata töötasu 55,5 x 4 = 222 eurot); veebruar 2o12.a. tasumata töötasu 168 eurot (tööpäevi 20, töötunde 160, 0,75 kohta 120, tasutud töötasu 78x 4 = 312, tasumata töötasu 42 x 4 = 168 eurot); märts 2012.a. tasumata töötasu 216 eurot ( tööpäevi 22, töötunde 176, 0,75 kohta 132 tundi, tasutud töötasu 78x 4= 312 , tasumata töötasu 54 x 4 = 216 eurot); aprill 2012.a. tasumata töötasu 178 eurot (tööpäevi 20, töötunde 160, 0,75 kohta 120, tasutud töötasu 75,5 x 4 = 302 , tasumata töötasu 44,5 x 4 = 178 eurot); mai 2012.a., puhkus 03.05- 13.05, tasumata töötasu 156 eurot ( tööpäevi 15, töötunde 120, 0,75 kohta 90, tasutud töötasu 51 x. 4 = 204, tasumata töötasu 39 x 4 = 156 eurot) ; juuni 2012.a. tasumata töötasu 220 eurot ( tööpäevi 21, töötunde 165 (1 lühen.tööpäev 3 tundi) 0,75 kohta 123 , tasutud 68 x 4= 272, tasumata 55 x 4 = 220 eurot); juuli 2012.a. , puhkus 02.07- 30.07, tasumata töötasu 24 eurot (1 tööpäev; töötunnid 8, 0,75 kohta 6, töötasu ei ole makstud, tasumata töötasu 6x 4 = 24 eurot), august 2012.a. tasumata töötasu 284 eurot ( tööpäevi 22, töötunde 176, 0,75 kohta 132, tasutud töötasu 61x 4 = 244, tasumata töötasu 71 x 4 = 284 eurot); september 2012.a. , haigusleht 25.09- 30.09, tasumata töötasu 144 eurot ( tööpäevi 16, töötunde 128, 0,75 kohta 96, tasutud töötasu 60x 4 = 240 , tasumata töötasu 36x 4 = 144 eurot). Kõik kokku 1612 eurot. Seega tasumata töötasu kokku 1444+ 1612 =3056 eurot, millest tasutud tööandja poolt 268 eurot. Põhjendatud tasumata töötasu nõue 3056- 268 = 2788 eurot. TLS § 53 järgi uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Kuna TLS § 53 ei erista täis- ja osaajaga töötajaid, tuleb pühade eel lühendada ka osaajaga töötaja tööpäeva. Seetõttu on kohus arvestanud töötunnid antud pühade eelsetel päevadel vastavalt. Saamata jäänud puhkusetasu nõue on põhjendatud kokku summas 203.56 eurot ( puhkuse periood 28 tööpäeva x 6 x 4 = 672 eurot, tasutud tööandja poolt 445.40+ 23,04 = 468.44, tasumata 672- 468.44 = 203.56). Puhkusetasu arvestuse on ka tööandja omapoolselt sellisena esitanud ja arvestuses vaidlus puudub. Seega on põhjendatud puhkusetasu nõue summas 203.56 eurot. TLS § 100 lg.4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud , maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta , arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tööandja on taotlenud hüvitise vähendamist 1 kuule, kuna töötaja ei ole tööandjale esitanud ühtegi vastuväidet töötasu arvestamise osas. Kohus leiab, et põhjendatud hüvitis on kahe kuu keskmise palga ulatuses s.o. 2x 510.37 eurot = 1020.74 eurot. (aprill- september 2012.a. 127 tööpäeva, puhkusepäevad ja töövõimetuspäevad 33, keskmine kalendrikuu tööpäevade arv 21.16, töötasu sellel perioodil 2268 eurot, keskmine tööpäevatasu 24,12, keskmine kuutasu 510,37). Hüvitise väljamõistmist 2 kuu ulatuses peab kohus põhjendatuks arvestades, et töötaja eelnevalt (perioodil aprill 2011- september 2012) ei pöördunud kordagi tööandja poole nõudega palgaarvestuse ebaõigsuse osas. Seega 2 kuu hüvitis on kohtu arvates õiglane. Menetluskulude jaotus

10 (11)

Tsiviilasi nr 2-11-8177 Kuna Raile Lepik Hambaravi OÜ hagi jääb täies ulatuses rahuldamata ja E.K. hagi kuulub enamuses rahuldamisele (välja arvatud rahaline nõue 12,16 % (nõue 4567.56 eurot, rahuldatud 4012.30 eurot) tuleb vastavalt TsMS § 163 lg.1 menetluskulud jätta Raile Lepik Hambaravi OÜ kanda 94% ja E.K. kanda 6% ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.