Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

registreerida end Liiklusregistris sõiduki omanikuna. Kohus eristas ebaõigesti täitemenetluse osalisi ja kolmandaid isikuid. Täitemenetluse seadustikus on küll kasutatud erinevate regulatsioonidega seoses mõlemaid mõisteid, kuid nendest ei tulene, et kolmas isik ei saa samaaegselt olla täitemenetluse osaline või täitemenetluse osaline ei saa olla ka kolmas isik. Ka kohtutäitur käsitles kaebajat TMS § 217 alusel esitatud kaebusi läbi vaadates täitemenetluse osalisena. Kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja ei vasta täitemenetluse osalise tunnustele või miks ta on kolmas isik, kelle käsitlemine täitemenetluse osalisena on välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtumäärus kontrollitav. TsMS § 371 lg-s 2 on nimetatud alused, mil kohus võib jätta (kuid ei pea jätma) hagiavalduse (kaebuse) menetlusse võtmata. Seega TsMS § 371 lg 2 alusel tehtud otsustus on kaalutlusotsustus; 2) ei erista täitemenetluse seadustik üheselt ja selgelt asjaolusid, millal tuleb täitemenetluse osalisel kaitsta oma õigusi kaebuse esitamisega TMS §-de 217 ja 218 alusel, millal aga läbi hagimenetluse TMS §-de 220–223 alusel. Kaebaja esitas enne maakohtusse pöördumist kohtutäiturile kaebuse TMS § 217 korras, kohtutäitur menetles kaebust ja tegi sisulise otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata; 3) esitas kaebaja kaebuses maakohtule erineva iseloomuga nõudeid. Kui isegi oleks põhjendatud kaebaja pöördumine kohtusse ainult hagiavaldusega, on kaebajal selleks takistused dokumentide puudumise tõttu. Kohtutäitur on põhjendamatult rikkunud täitemenetluse osalisele TMS § 35 lg-s 1 sätestatud täitetoimikuga tutvumise ja sealt dokumendikoopiate saamise õigust. Selle õiguse rikkumise eest ei saa kaebaja kaitsta end hagimenetluses TMS §-de 220–223 alusel; 4) on kohtutäitur täiteasjas koostanud alusetuid dokumente (maakohtule esitatud kaebuse lisad 15 ja 16). Kaebaja taotles kaebuses dokumentide tühisuse kindlakstegemist ja tühistamist. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses koostada meelevaldseid dokumente ja arestida vara või nõudeõigusi, mida täitemenetluse osalistel (võlgnikul) ei ole, ja panna kohustusi, mida kolmandatele isikutele (Maanteeametile eelmärke osas) panna ei saa ning sellega põhjustada kaebajale hagiavalduse esitamisega kaasnevate kulude kandmise; 5) ei ole kaebaja taotlenud kohtult otsustusi, mis on ette nähtud TMS §-des 220–223. Ekslik on kohtu seisukoht, et vaid nendes normides ettenähtud nõuded ja õiguslikud alused on ainsad, mida kaebaja oma õiguste kaitseks kasutada saab. Kohtumäärusega suunatakse kaebajat alusetult kasutama menetlusvormi, mis on kulukam, kuna hagimenetluse eelduseks on oluliselt suurema riigilõivu tasumine võrreldes kaebemenetlusega TMS § 218 lg 1 alusel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

nõudeõiguse ja rahalise nõude arestimise aktiga mistahes võlgnikule kuuluvad nõudeõigused Swedbank Liising AS-i vastu, mis tulenevad sõiduki kasutamise aluseks olevast lepingust; keelas võlgnikul käsutada mistahes varalisi õigusi, mis tulenevad sõiduki kasutamise aluseks olevast lepingust, ja kohustas Swedbank Liising AS-i täitma mistahes kohustusi võlgniku ees, mis tulenevad sõiduki kasutamise aluseks olevast lepingust, võlgniku asemele sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Swedbank Liising AS ei ole kohtutäiturit akti täitmise võimatusest teavitanud. Ülaltoodust tulenevalt sekkub kohtutäituri tegevus üksnes võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahelistesse lepingulistesse suhetesse ning akt ei puuduta kaebaja õigusi. Juhul, kui kaebaja leiab, et sõiduki omand on kaebajale üle läinud enne 09.05.2013 akti Swedbank Liising AS-le kättetoimetamist, ei takista kohtutäituri tegevus kaebaja oletatavate õiguste realiseerimist. Kaebajal tuleb sel juhul sõiduki Liiklusregistris ümbervormistamiseks vajalike dokumentide saamiseks pöörduda Swedbank Liising AS-i poole; 3) jääb arusaamatuks kaebuse nõue kohustada kohtutäiturit andma kaebajale välja koopia Swedbank AS-i 06.11.2013 kirjalikust seisukohast avaldaja 25.10.2013 kaebuse kohta. Nimetatud seisukoht on välja toodud kohtutäituri 11.11.2013 otsuse p-s 9; 4) puudub kohtutäituril õigus väljastada kaebajale koopiat liisingulepingust, kuna täitetoimikus sisalduv sõiduki järelmaksuga müügi leping sisaldab konfidentsiaalsuse sätteid. Tegemist ei ole kohtutäituri poolt täitetoimingu kajastamiseks loodud dokumendiga, vaid Swedbank Liising AS-i ja M. V. vahel sõlmitud eraõigusliku lepinguga. Kaebajal tuleb koopia saamiseks pöörduda lepingu poolte poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta üksnes hagimenetluses, siis on maakohus põhjendatult keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast T. Külla kaebust kohtutäitur O. Kutšmei 11.11.2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1527. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud, et T. Külla ei ole täitemenetluse osaline ning seepärast tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on T. Küllal õigus esitada oma õiguste kaitseks hagi maakohtule ning hagimenetluse käigus selgitatakse välja ka see, kas kohtutäituri 09.05.2013 akt ja avaldus rikuvad T. Külla õigusi või mitte. Hagimenetluses on T. Küllal õigus taotleda asja materjalide juurde tõendite esitamist ja kogumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.