A K kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 12.08.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2013/1957
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja A K (IK XXXXXXXXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A.Lauteri 5, Tallinn)
V T (IK XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.10.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldada.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta A K kanda. Edasikaebe kord Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.A K esitas 19.08.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse asendaja Sergei Volfi 12.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/1957.
2.Avaldaja soovis, et kohtutäitur vabastaks XXXXX korteri, tõstaks sealt välja nii võlgniku V T i kui tema naise N T . Kohtutäitur rikub seadust, jättes lõpule viimata täitemenetluse. Avaldaja palus kohtul otsustada, kas kohtutäitur on kohustatud toimingud lõpule viima.
3.Kohtutäituri menetluses on täiteasi, milles sissenõudja A K on esitanud 15.03.2013 täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. 29.07.2013 toimunud täitetoiming jäi lõpule viimata, kuna avaldaja poolt enampakkumisel omandatud korter Tallinnas, Randla tn 14-30 on korteri endise omaniku ja tema abikaasa N T kinnitusel seotud korteriga nr 31 nii ühiste kommunikatsioonide, ühise pinna kui välisuksega. Kohtutäitur leidis, et tal puudub õigus tõsta välja kolmandaid isikuid ja puudub luba tegevus lõpule viia.
4.Võlgnik seisukohta kaebuse osas ei esitanud.
5.Kohtutäitur jäi oma 12.08.2013 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kui kohtutäitur tõstaks võlgniku välja, kuid kinnisasja jääksid valdama kolmandad isikud, kelle suhtes täitedokument puudub, siis ei saa kohtutäitur kinnisasja valdust sissenõudjale üle anda. Seega oli täitetoimingu lõpuleviimata jätmine põhjendatud kohtutäiturist sõltumatul põhjusel. Lisaks on juurdepääs korterile takistatud seinaga ning üldkasutatava trepikoja seina lõhkumine ei ole õiguspärane. Kohtutäitur ei saanud järeldada, et vara on üle antud kolmanda isiku valdusesse väljanõudmise vältimiseks. Võlgnikule kuuluv kinnisasi XXXXX on korteriga 31 kokku ehitatud enne täitemenetluse nr 022/2013/1957 alustamist. Kohtutäituri pädevusse ei kuulu õigusemõistmine ning seega ei saa kohtutäitur otsustada, kas väljatõstmisele kuuluvad kolmandad isikud. Maakohtu määruse põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 18.10.2013 määrusega avalduse rahuldamata.
7.Avaldaja vaidlustas asjaolu, et kohtutäitur ei ole viinud lõpule täitetoimingut. 05.04.2013 kinnisasja väljaandmise täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr 022/2013/1957 nõude sisuks eluruumi aadressil Randla tn 14-30, Tallinnas vabastamine. Täitedokumendiks on kohtutäitur Elin Vilippuse 21.01.2013 kordusenampakkumise akt nr 022/2012/6182 ja sissenõudja A K avaldus. Täiteasja menetlusosalisteks on avaldaja ja V T .
8.20.05.2013 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et väljatõstmise toiming aset ei leidnud, kuivõrd vara kasutavad võlgnikuks mitteolevad isikud. 18.07.2013 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et võlgnik on kinnitanud, et tagab korterile nr 30 juurdepääsu hiljemalt 29.07.2013 kell 12.00.
9.29.07.2013 kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et võlgnik oma kohustust ei täitnud. Kinnisasja omanikule juurdepääsu ei tagatud, kuna võlgniku abikaasa N T on esitanud hagi enampakkumise tühistamiseks ning samuti on esitanud taotluse täitemenetluse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras. Kohtutäitur jättis täitetoimingu tegemata.
10.TMS § 180 lg 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et võlgnik on olnud XXXXXXX korteriomandi omanik 23.04.2012 - 01.03.2013 ning korteriomand oli võlgniku lahusvaraks. Korteriomandi
XXXXXXX omanikuks on võlgniku abikaasa N T . Vaidluse all ei olnud asjaolu, et korterid nr 30 ja 31 on omavahel ühendatud.
11.Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt. Kui võlgnik vabatahtlikult eluruumi ei vabasta, siis sellise täitedokumendi sundtäitmise viisiks on isiku väljatõstmine. Kohtu hinnangul peavad isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, olema märgitud täitedokumendis. Kohtutäitur saab täitetoiminguid läbi viia täitedokumendis kindlaksmääratud isikute suhtes, s.o üksnes V T i suhtes. Kui isikut pole täitedokumendis märgitud, ei saa seda isikut eluruumist välja tõsta. Sarnasele seisukohale on jõutud ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2009 määruses nr 2-08-76400. Kohtutäituril ei ole võimalik täitedokumendis märgitud eluruumi avaldajale üle anda kohtutäiturist mitteolenevatel põhjustel (eluruumis elava isiku suhtes täitedokument puudub). Määruskaebus
12.A K palub maakohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et kui 2005.a kehtinud TMS regulatsiooni kohaselt sai välja tõsta ainult täitedokumendil märgitud isikud, siis nüüd on TMS § 180 suunatud asjale, mis tuleb vabastada. Nimetatud sätte lg 2 p 2 ütleb selgelt, et kohtutäituril on õigus võlgnik ja temaga koos olevad isikud sundkorras välja tõsta. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal kui ruumi omanikul kohustust tuvastada ja hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad ning ei ole ka kohtutäituril seetõttu vajadust hinnata ruumis viibimise õigustatust.
13.Harju Maakohus tsiviilasjas 2-12-37975 märkis, et TMS § 180 lõige 2 punkt 2 kohaselt on õigus tõsta koos võlgnikuga välja ka täitedokumendis nimetamata isikud. Pööratakse tähelepanu, et see tuleneb sellest, et kinnisasja väljaandmine on kinnisasjakeskne, mitte isikukeskne toiming. Toimingu kinnisasjakesksusele osundab eelkõige TMS § 180 lg 3. Kohus lisas, et kui võlgnikuga koos elaval isikul on sundtäitmist takistav õigus (üürileping vms), saab võlgnikuga koos elav isik oma õigusi kaitsta TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamisega.
14.Nimetatud sätetest saab tuletada seadusandja soovi, et vabastamise kohta välja antud dokumendi järgi peavad ka kolmandad isikud korterist lahkuma, mitte kui otsesed täitemenetluse võlgnikud, vaid kui seadusandja tahte täitmisest puudutatud isikud.
15.Kohtutäitur ei täida oma praeguse seisukoha juures seaduses selgelt väljendatud tahet, kuigi tal on sellekohane õigus ja kohustus antud täitemenetlus lõpule viia.
16.Kolmandad isikud viibivad korteris vaid planeeringu muudatuse tõttu, 2 korterit on ühendatud, ning nende peamiseks elamispinnaks on kõrval asuv korter, kus on eluks vajalikud kommunikatsioonid. Täitemenetluse lõpuleviimisega väheneb vaid nende käsutuses olev valdus, mistõttu ei ole siin kahjustatud teistest seadustest tulenevad õigused.
17.Korterisse sisenemise raskendavaks asjaoluks ei ole ukse puudumine, kuna maja ametliku planeeringu järgi peab vastav ava seal eksisteerima. Seetõttu ei pane kohtutäitur toime korterisse sisenemisel midagi ebaseaduslikku ega vaja ka muid sellekohaseid lubasid. Kohtutäituri seisukoht
18.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ning ei pea neid vajalikuks tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel korrata.
21.TMS § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Seejuures isiku väljatõstmine on isikukeskne toiming. Võlgniku abikaasa N T , kes samuti korterit eluruumina kasutab, ei ole täitedokumendis võlgnikuks märgitud.
22.TMS § 181 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta juhul, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku valdusse väljanõudmise vältimiseks. Vaidlust ei ole selles, et N T valdas korterit juba enne enampakkumise läbiviimist. Korteri omandamisel V T i poolt 12.04.2012 on müügilepingusse märgitud, et müügilepingu ese on registreeritud N T elukohana.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui isikut ei ole täitedokumendis märgitud ja kohtutäituril jääks sellest hoolimata õigus see isik eluruumist välja tõsta, ei oleks see kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 33 sätestatud põhimõtetega.
24.Maakohus on õigesti leidnud, et kuna eluruumis elava isiku suhtes täitedokument puudub, ei ole kohtutäituril võimalik täitedokumendis märgitud eluruumi avaldajale üle anda kohtutäiturist mitteolenevatel põhjustel. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna põhjust tuvastada asjaolusid ja kohaldada materiaalõigust teisiti.
25.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.