lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-54810/2

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 02.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-13-54810/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-54810

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

02.jaanuaril 2014 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-54810

Tsiviilasi Menetlustoiming

M. K.

avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast M. K. avaldust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Määruse jõustumisel tagastada avaldus koos lisadega avaldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
M. K. esitas kohtusse taotluse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Avalduse kohaselt täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on alustatud 03.augustil 2001. Avaldaja leiab, et nimetatud täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, kuna täitemenetluse ajal kehtis kümne aastane aegumistähtaeg ning seega tuleb aegumistähtaega arvestada nõude tekkimise ajast.
2.Kohus selgitab võlgnikule, et kui võlgnik leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud ning täitemenetlus tuleks lõpetada, on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ka Riigikohus leiab 28.04.2010 otsuses kohtuasjas nr 3-2-131-10, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks ning see on võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus täitekulude kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Kuigi antud juhul on M. K. ebaõigesti esitanud kohtule avalduse, mitte aga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja esitatud avaldus on puudustega, ei ole otstarbekas kohtul teha määrust puuduste kõrvaldamiseks, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

3.Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse toimiku andmete kohaselt toimub täitemenetlus Võru Maakohtu 29.05.2001 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-132/2001 ning peamiseks sissenõudjaks on Tarvo Daniel ning nõudeks on kahju, kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu. Täitemenetlus on alustatud 29.mail 2001. Enne 1.juuli 2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 järgi oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et täitemenetluse algatamise aluseks on Võru Maakohtu 29.05.2001 otsus ning täitemenetlus algatati 29.05.2001 (avalduse kohaselt 03.augustil 2001), ei tähenda, et aegumisele tuleb kohaldada otsuse jõustumise või täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. TsÜS § 157 lg 1 enne 05.aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli mh jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on see tähtaeg 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teine lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-116-03, 17.oktoobrist 2013 märkinud, et teises lauses on seega üritatud reguleerida juhtumit, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara. Teise lausega on püütud uut aegumistähtaega osal juhtudel pikendada. Teises lauses sätestatud juhtum ei ole võimalik, sest kõige varem sai 30-aastane aegumistähtaeg kulgema hakata 01.juulist 2002, mil see tähtaeg TsÜS § 157 lg-1 sellise pikkusega kehtestati (varem 10 aastat). Kõige varem 2002 juulis kulgema hakanud 30-aasatne tähtaeg ei saaks aga kuidagi olla möödunud varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses reguleeritud tagasiulatuva toimega aegumistähtaeg, mille pikkus on maksimaalselt 10 aastat ja mis sai samuti kõige varem kulgema hakata 01. juulil 2002. Riigikohus on leidnud, et VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides oluliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.märtsi 2011 tekkinud aegumata

2 (3)

nõuetele hakkas 1.märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kuna avaldaja kohta kriminaalasjas nr 1-132/2001 tehtud 29.mai 2001 kohtuotsuse aegumistähtaeg oli kuni 04.aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates 05.aprillil kehtivas redaktsioonis sätestatud tähtajast varem. Seega on tegemist enne 01.märtsi 2011 tekkinud aegumata nõudega. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.märtsist 2011. Seega ei ole avaldaja vastu esitatud nõue täitemenetluses aegunud ning avaldajal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4.Kohus märgib, et avaldaja saab vaidlustada kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel (juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) TMS §-s 217 lg 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus lahendab kaebusi kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale. Eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218). Taotlusest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtule avalduse esitamist pöördunud kohtutäituri poole aegumise kohaldamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb keelduda M. K. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu menetlusse võtmisest ka arvestades TsMS §-s 371 lg 1 p 3 sätestatut. 5.Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus määruse jõustumisel avalduse koos lisadega avaldajale. Kuna kohus keeldub esitatud avaldust menetlusse võtmast, siis ei pea kohus otstarbekaks ka lahendada avaldaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium