lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-57919/7

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-57919/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-57919

Tsiviilasi

XXXkaebus kohtutäitur Elin Vilippus 28.11.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2013/6536

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)

XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Marko Jaani [email protected])

(elektronpost

Puudutatud isik (kohtutäitur)

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap (elektronpost [email protected])

Puudutatud isikud (sissenõudjad)

XXX(isikukood XXX, aadress XXX) XXX(isikukood XXX, aadress XXX) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) XXX(isikukood XXX, aadress XXX) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) XXX(isikukood XXX, aadress XXX) XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad advokaadid Pille Pettai ja Ksenja Liss (elektronpost [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Jätta XXX(X, isikukood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 28.11.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/6536 rahuldamata.
2.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.
Jätta menetluskulud XXX(X , isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

1.XXX(võlgnik) esitas 09.12.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 28.11.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/6536 (tl-d 1-6). Kohus võttis kaebuse 11.12.2013 kohtumäärusega menetlusse (tl 42).
2.Kaebuse kohaselt esitasid sissenõudjad 08.10.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse Harju Maakohtu 12.08.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-30893 sundtäitmiseks. Kohtumäärusega oli kinnitatud võlgniku ja sissenõudjate vaheline kompromiss. Võlgniku arvates on täitmisavalduses nimetatud nõue põhjendamatu, sest võlgnevust ei esine ning täitemenetluse alustamise eeldused ei ole antud juhul täidetud. Kompromissiga oli kokku lepitud kompromissina 500 euro tasumine sissenõudjatele igakuiste väljamaksetena. Kompromissisumma ei ole võlgnevus. Võlgnevus on kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks. Sissenõudjatel ei olnud õigust nõuda täitemenetluses kogu tasumata kompromissisumma tasumist. Kohtutäitur ei ole antud juhul lähtunud täitedokumendis kirjapandud kokkuleppest. Kohtutäitur juhindus ekslikult sissenõudjate poolt esitatud tõlgendusvariandist poolte tahte kohta lepingu sisu kujundamisel. Kohtutäitur ei saa algatada täitemenetlust, kui talle esitatud täitedokument on ebaselge ja mitmetimõistetav. Kohtutäitur oleks pidanud keelduma menetluse algatamisest. Võlgnik palub kohtul tühistada kohtutäituri 28.11.2013 otsus osas, millega jäeti võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata (tl-d 1-6).
3.Kohtutäitur palus oma vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Kohtutäitur jäi vaidlustatud otsuses avaldatud seisukohtade juurde (tl-d 52-53). Sissenõudjad palusid oma vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudjad leidsid, et ebamõistlik on võlgniku käsitlus selle kohta, et täitemenetluse võib algatada vaid iga 50 euro tasumata jätmise tõttu (tl-d 117-121). II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

4.Kaebuse kohaselt on täidedokumendiks Harju Maakohtu 12.08.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-30893, millega kinnitati poolte kompromiss. Kohtumääruse resolutsiooni punkt
1.1.sätestab: „Kostja I tasub hagejatele kompromissina viissada (500.-) eurot alljärgnevatel tingimustel: 1.1.1. kostja I teeb hagejatele igakuised väljamaksed alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest iga kalendrikuu 15. kuupäevaks summas minimaalselt 50 eurot kuus, kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni; [---] 1.1.3 hagejatel on õigus algatada täitemenetlus kogu võlgnevuse sissenõudmiseks juhul, kui kostja I on oma kohustuse täitmisega viivituses üle 20 päeva; [---]“ (tl-d 110-112). Sissenõudjad on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse kohtumäärusega kinnitatud kompromissitasu 450 eurot sissenõudmiseks (tl-d 102, 104). Võlgnik põhjendab oma kaebust väitega, et kompromissisumma ei ole võlgnevus. Võlgnevus on kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei olnud sissenõudjatel õigus nõuda

täitemenetluses kogu tasumata kompromissisumma tasumist. Kohus saab võlgniku väitest aru selliselt, et võlgniku hinnangul on sissenõudjatel õigus esitada täitmisavaldus üksnes õigeaegselt tasumata igakuise väljamakse sissenõudmiseks, kui võlgnik on selle tasumisega olnud viivituses üle 20 päeva. Kogu kompromissisummat võlgniku käsitluse kohaselt ainult ühe maksega viivitamise tõttu sisse nõuda ei saa. Sissenõudjad võlgniku seisukohaga ei nõustu (tl 120). Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole antud juhul lähtunud täitedokumendis kirjapandud kokkuleppest. Kohtutäitur juhindus ekslikult sissenõudjate poolt esitatud tõlgendusvariandist poolte tahte kohta lepingu sisu kujundamisel (tl 2). Kohtutäitur ei saa algatada täitemenetlust, kui talle esitatud täitedokument on ebaselge ja mitmetimõistetav. Kohtutäitur oleks pidanud keelduma menetluse algatamisest (tl 4).

5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Nimetatud säte kehtestab täitemenetluse alustamise tingimused, milleks on täitedokumendi ja täitmisavalduse olemasolu. Sissenõudjad on kohtutäiturile esitanud täitmisavalduse (tl 102) ja täitedokumendi (tl-d 110-112). Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. Võlgnik on seisukohal, et täitedokument on ebaselge ning kohtutäitur oleks pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest. Sisuliselt on võlgnik vaidlustanud täitedokumendi olemasolu. Kohtutäitur peab täitedokumendi saamisel kontrollima, kas sellest võib tuleneda võlgniku kohustus, mille täitmist sissenõudja täitmisavalduses nõuab. Kohtutäitur saab täitemenetluse algatamisest keelduda üksnes siis, kui täitedokumendi kohaselt ei saa olemas olla nõuet, mille täitmist sissenõudja täitemenetluses soovib. Kohtu hinnangul nähtub täitmisele esitatud täitedokumendi punktidest 1.1.1 ja 1.1.3, et sissenõudjatel võib olla võlgniku vastu täitmisele esitatud nõue. Kohtutäitur ei saanud täitemenetluse algatamisel anda hinnangut, kas see nõue ka tegelikult olemas on, sest lepingupoolte tahte tõlgendamine kohtutäituri poolt ei ole formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lubatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb täitmisele esitatud kohtumäärus lugeda täitedokumendiks ka selle sisust lähtudes. Võlgnik leiab, et sissenõudjad ei ole vastavalt TMS § 19 lg-le 2 tõendanud tingimuse saabumist, millest sõltub täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine (tl 4). TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. TMS § 19 lg 2 sätestab, et tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Kohtu hinnangul tugineb võlgnik ekslikult TMS § 19 lg-le 2. Kompromissist nähtuvalt ei sõltu täitedokumendis sisalduv nõue tingimuse saabumisest, vaid tähtaja möödumisest. Tegemist ei ole tingimusliku nõudega. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud sissenõudjad kohtutäiturile tõendama kirjalike dokumentidega kokkulepitud tingimuse saabumist ning kohtutäitur ei pidanud selliste dokumentide esitamist ka kontrollima. Eeltoodust tulenevalt olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ning kohtutäitur alustas täitemenetlust õiguspäraselt.
6.Kohus ei saa käesolevas kohtuasjas anda hinnangut, milline oli lepingupoolte tahe täitedokumendiga kinnitatud kompromissi sõlmimisel. Kohus hindab käesoleva asja lahendamisel üksnes seda, kas kohtutäitur on järginud täitemenetluse alustamisel ja tema tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel täitemenetluse seadustikku.

Lepingupoolte tahtele ei saanud täitemenetluse alustamisel ja kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hinnangut anda ka kohtutäitur. Kohtu hinnangul on kohtutäitur tema tegevuse peale esitatud kaebust lahendades rikkunud formaliseerituse põhimõtet, sest kohtutäitur on otsuses asunud täitedokumenti ja võlausaldaja huvi tõlgendama (tl-d 26-27). Kohtutäituri rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget otsust, sest täitemenetluse alustamise tingimused olid täidetud ning kaebuse rahuldamiseks puudus alus. Lepingupoolte tahe on võimalik välja selgitada hagimenetluses. Võlgnikul on võimalik oma õiguste kaitseks esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagi või TMS §-s 221 nimetatud hagi. Kohus ei saa käesolevas asjas anda hinnangut, milline on TsMS § 368 lg-s 2 või TMS §-s 221 nimetatud hagide edulootus ning kas nendega on võimalik saavutada võlgniku soovitud eesmärki.

7.TsMS § 172 lg 1 2. lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-142-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS §-st 172 lg 1 2. lause ja eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast lähtudes jätta menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium