E S kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 28.12.2012.a otsusele täiteasjas xxxxxxxxxxxxxxx
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.10.2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse E S määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlgnik (määruskaebuse esitaja) E S esindajad (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Puudutatud isik I (vastustaja): kohtutäitur Rannar Liitmaa (büroo asukoht: Rüütli 51-M3, Pärnu 80011) Puudutatud isik II / sissenõudja (vastustaja): AS SEB Pank (asukoht: Tornimäe 2, Tallinn), tehinguline esindaja Kristina Kozlovskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 10.10.2013.a määrus jätta muutmata.
2.E S määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta E S kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.07.01.2013.a esitas E S Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 28.12.2012.a otsuse täiteasjas nr 175/2011/2539 ja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldaja kontole kõik elatusrahad, mis sellelt maha on võetud. Täiteasi nr xxxxxxxxxxxxx on algatatud avaldaja suhtes sissenõudja AS SEB Pank 21.09.2011.a avalduse ja Pärnu Maakohtu 13.09.2011.a otsuse nr 2-11-9440 alusel. Avalduse kohaselt on avaldaja ja tema lapse kasuks kohtuotsusega välja mõistetud elatis. Kohustatud isik X X on elatise võlgnevustena tasunud avaldaja AS SEB Pank kontole 29.08.2012.a 1830 eurot ja 30.11.2012.a 1112 eurot. Avaldaja sai elatise kannetest teada alles 05.12.2012.a ja avastas, et kohtutäitur võttis kontolt 29.08.2012.a ära 1345,57 eurot ja 30.11.2012.a 1110,91 eurot. Avaldaja poolt 05.12.2012.a esitatud avalduse alusel kandis kohtutäitur tagasi 1110,91 eurot, kuid jättis ülejäänud summad tagastamata, põhjendades, et avaldus on 29.08.2012.a rahade osas esitatud hilinemisega. 11.12.2012.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 28.12.2012.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et täituril ei olnud õigust elatusrahade arestimiseks, mistõttu on tema tegevus õigusvastane. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 kohaselt ei pöörata sissenõuet seadusel põhinevale elatisele. Avaldaja AS SEB Pank kontoväljavõttelt nähtub, et tegemist on elatusrahade kannetega, nimetatud summade eest peab andma ülalpidamist kaebaja lapsele. Avaldaja ei hilinenud oma avalduse esitamisega. Kontoväljavõttelt on näha, et kontot ei ole kasutatud, see tähendab seda, et puuduvad andmed, et avaldaja oleks näinud varem kui 05.12.2012.a, et kohtutäitur on kontole kantud summasid käsutanud. Kohtutäitur on tegelikult ka ise sisuliselt tunnistanud, et tema tegevus oli õigusvastane, sest kohtutäitur kandis avaldaja 05.12.2012.a avalduse alusel tagasi 1110,91 eurot arestitud elatiseraha. Täitur märkis vaidlustatud otsuses, et TMS § 43 lg 11 kohaselt kannab kohtutäitur võlgniku konto arestimise tulemusena laekunud raha sissenõudjale üle 10 tööpäeva jooksul, kuid mitte enne 3 tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Täitur viitab ekslikult, et kuna lähtuvalt nimetatud sättest on ülekanne sissenõudja arvelduskontole tehtud 05.09.2012.a, siis ei ole esitatud avaldust võimalik enam rahuldada. TMS § 43 lg 11 ei oma käesoleva vaidluse lahendamise juures tähendust. Asjaolu, et arestitud elatisesumma on edastatud sissenõudjale, ei õigusta sissenõude pööramist elatisele. Kohtutäitur kannab ise riski, et ta ei pööraks sissenõuet varadele, millele seaduse kohaselt ei tohi sissenõuet pöörata. Kui täitur on tekitanud oma õigusvastase tegevusega kahju, kuulub see kahju hüvitamisele. Kohtutäitur on viidanud ka TMS § 131 lg 2, kuid ei ole otsuses põhjendanud, miks ta järeldab, et kaebaja sissetulekuid arvestades on elatise arestimine õiglane. Kaebajal ei ole muid sissetulekuid kui ebaregulaarselt laekuv elatis, mistõttu ei ole lapse kasuks tasutavate elatusrahade arestimine kuidagi õiglane, pealegi on sissenõudjaks AS SEB Pank, kelle igapäevast majanduslikku olukorda antud täitemenetluses esitatud nõue oluliselt ei mõjuta. TMS § 131 lg 2 kohaselt saab kohtutäitur elatise arestida vaid sissenõudja spetsiaalse avalduse alusel, sellise avalduse kohta andmed puuduvad, samuti ei ole täitur enne elatisele sissenõude pööramist kuulanud võlgnikku ära.
Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Vastuväidete kohaselt on avaldajal ebaõige ettekujutus täitemenetluse toimingutest. Seaduseandja ei ole andnud kohtutäiturile võimalust näha võlgniku arvelduskontole kantavate summade liiki ega ka käsutada iseseisvalt võlgniku raha pangas. TMS § 59 lg 1 alusel kannab vajaliku info edastamata jätmise riisikot võlgnik ning kui kohtutäitur jäetakse teavitamata
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-595 õigeaegselt (ehk seaduse kohaselt 3 tööpäeva jooksul), siis on kohtutäitur käitunud raha sissenõudjale edasi kandes õiguspäraselt. 1110,91 euro võlgnikule tagastamine toimus vastupidiselt vaidlusalusele summale õigeaegselt esitatud dokumentide ja tõendite alusel, mistõttu ei ole võimalik kahte erinevat olukorda ühtemoodi tõlgendada. Kohtutäitur jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde.
Puudutatud isik II vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Sissenõudja nõustus kohtutäituri poolt esitatud seisukohtadega. TMS § 131 lg 2 alusel on võimalik sissenõudja avalduse alusel sissenõude pööramine muu hulgas ka seadusel põhinevale elatisele, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Avaldaja tasus laenuvõlgnevust viimati 24.04.2009.a.
4.Pärnu Maakohus jättis 10.10.2013.a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja suhtes läbiviidavas täitemenetluses kohtutäituri 20.10.2011.a koostatud vara kontol arestimise aktist nähtuvalt kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele kokku 94 109,65 eurot. Arestimisele ei kuulu igakuiselt 1 miinimumpalk. Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus (tl 87). Vaidlus puudub selles, et võlgniku AS-i SEB Pank arveldusarvelt 29.08.2012.a kohtutäituri arvele laekunud rahaliste vahendite puhul summas 1345,57 eurot on tegemist võlgniku laste elatusrahaga. Arvestades, et avaldaja lapsed ei ole antud täiteasjas võlgnikeks, ei ole elatusraha arestimine lubatav. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-13 asunud seisukohale, et elatise arestimine on lubatav, kui avaldajale oleks makstud elatist. Sissenõudja AS SEB Pank soovis TMS § 131 lg 2 alusel esitatud 30.04.2012.a e-kirjas (tl 109) pöörata sissenõude avaldaja elatisele. Nimetatud avalduse osas kohtutäitur otsust ei ole teinud ega võlgniku seisukohta selgitanud. Seega sissenõudja avalduse alusel sissenõude pööramiseks elatisele alust ei olnud. Tulenevalt TMS § 115 lg 2 ning § 43 lg 1 ja lg 11 loeti 29.08.2012.a laekunud summa arestituks ja kanti kohtutäituri ametialasele kontole, kohtutäitur kandis raha sissenõudjale üle 05.09.2012.a. Avaldaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli ta teadlik sellest, et avaldus arestimisele mittekuuluva elatusraha tagastamiseks tuleks teha kohtutäiturile nelja päeva jooksul raha arvele laekumisest. Nii on E S 26.04.2012.a esitanud kohtutäiturile avalduse tagastada laste elatusraha, mis oli maha võetud 21.04.2012.a Swedbank arveldusarvelt 1100489805 (tl 89- 96). Avaldaja oli konto arestimisest teadlik 2011. aastast. Avaldaja selgituse kohaselt 2012.a augustis ei taotlenud ta raha tagastamist seetõttu, et ta ei teadnud, et arve peal on elatusraha. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik pidi konto debiteerimisest teada saama 29.08.2012.a. Vastupidist kinnitavaid objektiivseid asjaolusid ei ole esile toodud.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-595 Asjaolu, et konto mittekasutamise tõttu võlgnik ei olevat teadnud elatusraha laekumisest, ei saa lugeda selliseks objektiivseks asjaoluks, mis oleks takistanud elatusraha kontole laekumisest teadasaamist. Kohtutäitur on raha sissenõudja arvelduskontole üle kandnud 05.09.2012.a, s.o raha kohtutäituri kontole laekumisest viiendal tööpäeval (koos puhkepäevadega 7. päeval). Seega oli võlgnikule tagatud mõistlik tähtaeg avalduse (kaebuse) esitamiseks, kuid võlgnik ei ole avaldust (kaebust) tühistada konto arestimine arestimisele mittekuuluva elatise osas esitanud konto debiteerimisest teada saama pidamisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebus kohtutäiturile on esitatud 2012.a detsembrikuus, s.o ilmse kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega. Kohtutäitur oli vastava avalduse (kaebuse) puudumise tõttu õigustatud raha sissenõudjale üle kandma. Riigikohus lahendis 3-2-1-3-08 märgib, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Kohtutäitur ei eita, et 2012.a aprillis sai ta teada, et võlgniku lastel on elatise nõue X Xe vastu, kuid ta eitab teadmist, et AS-st SEB Pank 29.08.2012.a laekunud (varasemalt laekumine Swedbank’st) raha oli elatusraha. TMS § 59 lg 1, § 43 lg 11 ja § 217 lg 1 võimaldavad võlgnikule kaebuse ja teabe esitamise kohtutäiturile nii, et viimane saaks otsustada konto arestimise tühistamise, mis tagaks võlgnikule arestimisele mittekuuluva elatise. Võlgnik ei ole kohtutäiturile teatanud, et AS SEB Panga kontole laekub elatusraha. Täitemenetluse osaline peab vaidlustama kohtutäituri tegevuse täitedokumendi täitmisel õigeaegselt ka siis, kui kohtutäitur ei ole vaidlustaja arvates tema suhtes õiguspäraselt käitunud. Kui kohtutäitur on arestitud elatise summa sissenõudjale üle kandnud, siis kohtutäituril ei ole võimalik seda enam tagastada.
5.28.10.2013.a esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada, menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et avaldaja esitas täiturile kaebuse hilinenult ja TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Maakohus järeldas, et võlgnik pidi oma konto debiteerimisest teada saama 29.08.2012.a ja vastupidist kinnitavaid objektiivseid asjaolusid ei ole esile toodud ja et kuna kohtutäitur on raha sissenõudja arvelduskontole üle kandnud 05.09.2012.a, s.o raha kohtutäituri kontole laekumisest viiendal tööpäeval, oli võlgnikule tagatud mõistlik tähtaeg avalduse (kaebuse) esitamiseks. Veel on maakohus seisukohal, et kui kohtutäitur on arestitud elatise summa sissenõudjale üle kandnud, siis kohtutäituril ei ole võimalik seda enam tagastada. Kuivõrd lapsed ei ole vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikud, ei saanud kohtutäitur arestida lastele kuuluvat elatisenõuet (vt Riigikohtu 03.10.2013.a lahend nr 3-2-1-105-13). Kohtutäitur on tegutsenud õigusvastaselt ja seda on põhimõtteliselt möönnud ka maakohus, sest mingit alust elatise arestimiseks ei ole tuvastatud. Maakohus ei ole Riigikohtu 03.10.2013.a lahendis toodud põhimõtetele mingit tähelepanu pööranud, sh olulisele juhisele, et elatisenõue kuulub lapsele. Samuti viitas Riigikohus antud lahendis, et olukorras, kus kohtutäitur on arestitud elatise summa sissenõudjale üle kandnud, on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel ning välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu. Seega on avaldajal huvi lahendi vastu, millega tuvastataks, et täitur arestis elatisrahad ebaõigesti. Kui objektiivselt on selge, et kohtutäitur on tegutsenud õigusvastaselt (kohus on järeldanud, et elatise arestimiseks alust ei olnud), siis ei muuda ka väidetav tähtaja rikkumisega kaebuse esitamine täituri tegutsemist õiguspäraseks.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-595 Avaldaja esitas täiturile kaebuse seadusega ettenähtud tähtajal (st 10 päeva sees arvates oma kontol toimunud arestimistest teada saamisest). Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja pidi oma kontole laekunud laste elatisrahadest teada saama veel samal päeval, mil kontole laekus elatisraha kanne. Avaldaja kontrollis oma AS SEB Pank kontoseisu 05.12.2012.a peale seda, kui laste isa oli avaldaja lapsele maininud elatise maksmisest ema kontole. Elatisrahad laekusid korrapäratult ja avaldaja avalduse alusel varasemalt kolmanda isiku kontole. Seega avastas kaebaja alles 05.12.2012.a, et kohtutäitur on võtnud tema kontolt 29.08.2012.a ära 1345,57 eurot ja 30.11.2012.a 1110,91 eurot. Mitte ükski norm ei pane avaldajale kohustust igapäevaselt kontrollida oma pangakontot, eriti veel olukorras, kus avaldaja ei oota sellele kontole rahalisi kandeid. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et kaebaja oli teadlik oma kontole laekunud rahadest enne 05.12.2013.a. Kui pidada õigeks kohtu eeldust, mille kohaselt on isik igapäevaselt teadlik oma kontole laekuvatest rahadest, siis ei olegi reeglina võimalik elatisrahasid laste ema kontol säilitada, sest kohtutäitur kannab need rahad 3 tööpäeva möödudes sissenõudjale üle (TMS § 43 lg 11). Siin ei aitaks ka 10-päevane kaebetähtaeg, kuna 3 tööpäeva möödub enne selle kaebetähtaja möödumist. Arvestades, et avaldaja on teinud praeguseks oma laste elatisrahade osas menetluskulusid (sh maakohtu istungil osalemine), on õige, kui määruskaebuse rahuldamisel muudetaks ümber ka menetluskulude jaotus avaldaja kasuks. Pealegi on olnud sissenõudjal AS-il SEB Pank piisavalt aega elatisraha vabatahtlikuks tagastamiseks, kui ta on saanud veenduda, et elatisrahale on õigusvastaselt sissenõue pööratud.
6.Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid vastustes määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ekslik on määruskaebuse väide, et maakohus ei ole Riigikohtu 03.10.2013.a lahendis nr 3-2-1-105-13 toodud põhimõtetele mingit tähelepanu pööranud, sh olulisele juhisele, et elatisenõue kuulub lapsele. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus vaidlustatud lahendis leidnud, et arvestades, et avaldaja lapsed ei ole antud täiteasjas võlgnikeks, ei ole elatusraha arestimine lubatav, ning viidanud ka eelnimetatud Riigikohtu lahendile. Ringkonnakohus nõustub lastele makstavale elatisrahale sissenõude pööramise keelatuse osas nii maakohtu kui ka kaebuse esitajaga, ning kuivõrd maakohtu ja kaebuse esitaja seisukohad on selles küsimuses kattuvad, siis ringkonnakohus nimetatud küsimust pikemalt ei käsitle.
10.Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et tema huviks on saada kohtulahend, millega oleks tuvastatud, et kohtutäitur arestis elatisrahad ebaõigesti ehk et kohtutäitur on tegutsenud õigusvastaselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kohtutäituri tegevuses käesoleval juhul õigusvastasus puudub.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-595
Ekslik on kaebuse esitaja käsitlus, nagu oleks kohtutäitur teadlikult arestinud avaldaja kontole laekunud lastele kuuluva elatise. Nähtuvalt toimikus sisalduvatest täitemenetluse dokumentidest on vaidlusaluses täiteasjas pööratud sissenõue võlgniku kontole. Vastavalt TMS § 115 tähendab sissenõude pööramine võlgniku kontole seda, et konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses, kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole; kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad, pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Nähtuvalt eeltoodud täitemenetluse seadustiku sättest loetakse võlgniku konto arestimise järgselt kõik võlgniku kontole laekuvad summad, olenemata makse päritolust ja eesmärgist, automaatselt arestituks ilma täituripoolsete täiendavate toiminguteta. Veelgi enam, arvestades asjaolu, et kohtutäituril puudub pangasaladuse tõttu ligipääs võlgniku konto andmetele, puudub kohtutäituril ka teoreetiline võimalus jätta teatud liiki võlgniku kontole laekuvaid summasid arestimata. Seega puudub ka käesoleval juhul, kus arestituks ja kohtutäiturile ülekantuks osutus lastele laekunud elatisraha, kohtutäituri õigusvastane tegevus, kuivõrd nimetatud elatisraha nö aresti alla sattumine ja kohtutäiturile ülekandmine ei olenenud kohtutäituri tegevusest, v.a see, et kohtutäitur võlgniku konto arestis, kuid nimetatud kohtutäituri toimingut ei ole avaldaja vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 133 alusel on kohtutäituril võimalik jätta võlgniku konto teatud summa ulatuses arestimata või hiljem aresti alt vabastada, kuid ka sel juhul toimub laekuvate ja arestitavate summade arvestus summapõhiselt, mitte laekuva makse päritolu ja eesmärgi järgi. See tähendab seda, et ka näiteks juhul, kui kohtutäiturit on teavitatud alaealise ülalpeetava olemasolust ning konto on aresti alt elatisesumma osas vabastatud, siis kindlaksmääratud summat ületav elatisraha osa satub ikkagi automaatselt aresti alla. Ehk teisisõnu, isegi juhul, kui sissenõude pööramisel võlgniku kontole toimub täituripoolne teavitatud ja teadlik arvestamine mittearestitava osaga, toimub see üksnes eelnevalt kindlaksmääratud summade suuruse järgi, mistõttu on kaebuse esitaja rõhuasetus kontole laekunud makse liigile kui elatisrahale kontole laekuvate summade arestimise õiguspärasuse hindamise kontekstis asjakohatu. Makse liiki saab kohtutäitur arvestada üksnes võlgniku konto aresti alt osalise vabastamise ja summa tagastamise taotluste lahendamisel, arvestades taotleja poolt esitatud andmeid.
11.Põhjendamatu on ka määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja esitas avalduse raha tagastamiseks seaduses ettenähtud tähtajal. Kaebaja kontot debiteeriti 29.08.2012, avaldus raha tagastamiseks esitati kohtutäiturile 05.12.2012. Kaebaja väitel sai ta konto debiteerimisest teada 05.12.2012. Täitemenetluse seadustikus ei ole sätestatud võlgnikule avalduse esitamise tähtaega arestimisele mittekuuluva raha tagastamiseks. Samas on see tähtaeg selgelt tuletatav TMS § 43 lg-st 11, mille esimese lause järgi kannab kohtutäitur tema ametialasele kontole laekunud raha sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates ja teise lause järgi pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Selline raha ülekandmise kolmepäevane nö viivitus ongi mõeldud selleks, et võlgnikul oleks tõhusalt võimalik vältida arestimisele mittekuuluva raha ülekandmist sissenõudjale. Seega peaks võlgnik esitama
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-595 kohtutäiturile TMS § 133 alusel avalduse raha tagastamiseks kolme tööpäeva jooksul raha kohtutäituri kontole laekumisest arvates. Lähtudes täitemenetluse efektiivsuse ja kiiruse põhimõttest ning tulenevalt TMS § 43 lg 11 leiab ringkonnakohus, et täitemenetluses võlgnikuna osaleva isiku puhul, kes eelnevalt teab täitemenetlusest ja konto arestimisest, on mõistlik ja täitemenetluse eelnimetatud põhimõtetega kooskõlas lugeda, et võlgnik on ise piisavalt hoolas, et jälgida enda konto seisu ja teada saada konto debiteerimisest nii, et avaldus raha tagastamiseks saaks esitatud nimetatud kolme tööpäeva jooksul. Iseenesest võib avalduse raha tagastamiseks esitada ka hiljem, kuid sel juhul ei ole võimalik kohtutäiturile ette heita seaduserikkumist juhul, kui ta on jõudnud raha sissenõudjale juba üle kanda. Sellisel juhul on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Eeltoodust järelduvalt on kaebaja avaldus raha tagastamiseks esitatud hilinemisega ja seetõttu ei ole kohtutäitur raha sissenõudjale üle kandes toiminud õigusvastaselt.
12.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud määruskaebuse esitaja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.