2-13-21965
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-21965
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötasu ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
1605,94 eurot
Menetlustoiming
Tsiviilasjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja nõustaja: XXX (e-post XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Heli Raidve-Kostenok (Heli Raidvee Tööõigusabi, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-21965 menetlus. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Tühistada 30.01.2014.a määratud kohtuistung. Edasikaebekord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud XXX(hageja) esitas 08.05.2013.a maakohtule avalduse, et kohus vaataks töövaidlusasjas nr 4.41/477 esitatud avalduse läbi hagimenetluses. Kohus on käesolevas asjas Töövaidluskomisjonilt välja nõudnud töövaidlusasja nr 4.4-1/477 toimiku ning võtnud hagiavalduse 28.05.2013.a menetlusse. Kostja on 05.07.2013.a menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid hagi menetlusse
2-13-21965 võtmise kohta. Lisaks on kostja14.11.2013.a kohtuistungil esitanud kohtule taotluse hageja nõude osas aegumise kohaldamiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon on töövaidlusasjas nr 4.4-1/477 jätnud 26.03.2013.a otsusega täies ulatuses rahuldamata XXX avalduse. XXX on 08.05.2013.a esitanud maakohtule avalduse (hagi), et kohus vaataks töövaidlusasjas nr 4.4-1/477 esitatud avalduse läbi hagimenetluses hagina. Kostja on 05.07.2013.a vastuses asunud seisukohale, et käesoleval juhul oleks kohus pidanud hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduma. Kostja on seisukohal, et hagejale tuleb töövaidluskomisjoni otsus lugeda kättetoimetatuks 26.03.2013.a kuupäevaga. XXX on hagiavalduse kohtule esitanud umbes 10 päeva peale kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Kostja leiab, et antud juhul tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 14.11.2013.a kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse aegumise osas osaotsuse tegemiseks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 23 lg 1 järgi tehakse töövaidluskomisjoni otsus vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Töövaidlusasjas nr 4.4-1/477 on töövaidluskomisjoni menetluse raames toimunud istung 19.03.2013.a kuupäeval (TVK tl 18). Istungiprotokolli järgi on eelnimetatud istungist osa võtnud ka käesolevas tsiviilasjas hageja nõustajaks olev XXX, kes töövaidluskomisjoni menetluses oli hageja esindajaks volikirja alusel (TVK 48). Kõnesoleva istungi protokollist nähtuvalt on töövaidluskomisjon pooltele teatanud otsuse teatavakstegemise kuupäeva – 26.03.2013.a, kell 16:00 (TVK tl 24). ITVS § 23 lg 2 näeb ette, et otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 1 kohaselt dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Sama sätte teine lõige näeb ette, et dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja töövaidluskomisjonis oma sellekohase nõusoleku andnud. Ühtlasi on hageja esindaja otsuse elektrooniliseks kättesaamiseks töövaidluskomisjonile avaldanud enda elektronpostiaadressi – [email protected] (TVK tl 18). Töövaidluskomisjon on 26.03.2013.a kell 15:45 edastanud menetlusosalistele töövaidlusasjas samal kuupäeval tehtud otsuse elektronpostiga (TVK tl 8). Otsuse kättesaamist elektroonilisel teel on kinnitanud vaid vastaspool. Samas nähtub töövaidlusasja toimikust, et töövaidluskomisjon on pidanud täiendavalt vajalikuks toimetada kõnesolevas töövaidlusasjas tehtud otsus hagejale kätte postiga. Väljastusteatest nähtub, et hagejale on üritatud otsust kahel korral kätte toimetada hageja enda poolt töövaidluskomisjonile avaldatud aadressil XXX, Tallinn – s.o 04.04.2013.a ja 05.04.2013.a kuupäevadel. Kuivõrd mõlemad kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid, siis jäeti töövaidluskomisjoni poolt tehtud lahend hagejale postkasti (TVK tl 1). ITVS § 231 lg 1 näeb ette, et kui otsust ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda otsuse teatavakstegemise päeval või saaja elu- või äriruumis, loetakse otsus kätte toimetatuks otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama sätte teine lõige näeb ette, et kättetoimetamine ITVS § 231 lg-s 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui otsust on proovitud saajale üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale. Kohus
2-13-21965 leiab, et posti teel hagejale edastatud otsust ei saa hagejale kättetoimetatuks lugeda, kuivõrd väljastusteatel märgitud kuupäevade vahemikust nähtub, et otsuse kättetoimetamisel ei ole järgitud ITVS § 231 lg-s 2 ette nähtud korda. Kahe kättetoimetamise katse vahele ei ole jäetud ITVS § 231 lg-s 2 nõutud kolmepäevast vahet. Seega on menetlusreeglite rikkumine kaasa toonud posti teel töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise tühisuse. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtub lisaks, et hageja esindaja on 09.04.2013.a pöördunud töövaidluskomisjoni poole, teatades, et ta ei ole kõnesolevat töövaidluskomisjoni otsust kätte saanud (TVK tl 2). Vastusena on hageja esindajale 10.04.2013.a teatatud, et hageja esindajale on töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4.4.-1/477 edastatud 26.03.2013.a elektronpostiga. Sama elektronkirjaga on töövaidluskomisjon ühtlasi hageja esindajale taaskord saatnud kõnesolevas töövaidlusasjas tehtud otsuse (TVK tl 4). Käsitlenud hagejale töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise viise, asub kohus siiski seisukohale, et hagejale tuleb eelnimetatud 26.03.2013.a otsus kättetoimetatuks lugeda 26.03.2013.a kuupäevaga, mil kõigile menetlusosalistele saadeti elektronkiri ühes töövaidluskomisjoni otsusega. Nimelt on Riigikohus märkinud, et töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ning tema otsus ei ole kohtuotsus (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.08.2008.a otsus asjas nr 3-2-1-127-07, p 12). Kohus möönab, et töövaidluskomisjoni poolt korduvad lahendi kättetoimetamise katsed võisid hagejat eksitada. Kuid kohus leiab, et siiski peab antud juhul lähtuma Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on eksitav käsitleda töövaidluskomisjoni (st haldusorgani) otsuse täiendavaid kättetoimetamisi 08.04.2013.a ja 10.04.2013.a kui töövaidluskomisjoni tahteavaldust selle kohta, et otsust ei ole varem hagejale teatavaks tehtud. Riigikohus lisas, et ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele mittetoimunuks, ning seadus ei anna haldusorganile õigust pikendada haldusorgani poolt tehtud lahendi kohtuliku vaidlustamise tähtaega (vt Riigikohtu 20.05.2003.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 15). Kohus märgib, et töövaidluskomisjoni otsuse elektrooniline kättetoimetamine ei ole haldusmenetluse seadusest tulenevalt dokumendi kättetoimetamise puhul reegel. HMS § 27 lg 2 näeb lahendi elektroonilise kättetoimetamise eeldusena ette adressaadi sellekohast nõusolekut. Nõusolek tagab, et isik hindab ise oma tehnilisi võimalusi tutvuda elektrooniliselt edastatud dokumendi sisuga. Antud juhul on hageja esindaja töövaidluskomisjonile sellekohase nõusoleku ka andnud (TVK tl 18). Kohus on seisukohal, et taoline regulatsioon teenib talle seatud eesmärki – et töövaidluskomisjon ei peaks tegema põhjendamatuid kulutusi (sh ajakulu) menetlusosalistega kontakti saamiseks. Asjaolust, et töövaidluskomisjoni otsus on varasemalt hageja esindaja elektronpostile juba 26.03.2013.a saadetud, pidi hageja esindaja olema teadlik hiljemalt 10.04.2013.a (TVK tl 4). Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni poolt on hagejale töövaidluskomisjoni otsusega tutvumiseks reaalne võimalus loodud. ITVS § 25 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni toimikust tulenevalt on otsus kostja poolt vastu võetud 26.03.2013.a (TVK tl 7-8). Kohus on käesolevas määruses eelnevalt tuvastanud, et hagejale võib töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetatuks lugeda samuti 26.03.2013.a kuupäevaga. Seega on töövaidluskomisjoni 26.03.2013.a otsus jõustunud 27.04.2013.a. Hageja on kohtule esitanud taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina 08.05.2013.a kuupäeval Kohus märgib, et ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Kohtule taotluse esitamine on ITVS § 24 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.01.2008.a otsus asjas nr 3-2-1-127-07, p 8).
2-13-21965 Kostja on 14.11.2013.a kohtuistungil taotlenud hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITVS § 25 lg 1 esimese lause kohaselt ning käesolevas tsiviilasjas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab menetluskulud hageja (kohtule taotluse (hagi) esitanud töövaidluse pool). TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus 30.01.2014.a määratud kohtuistungi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.