2-13-14697
l õp p otsu s Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Pille Aver
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-14697
Tsiviilasi
OÜ Narsil hagi Narva linn vastu viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Narsil (RK 10580694, asukoht Grafovi 28-1, Narva, Hageja lepinguline esindaja: Marko Tiirik (OÜ Bellum Õigusabi, esindajad e-post: [email protected]);
Hagihind
Kostja: Narva linn (Narva linnavalitsuse kanda), asukoht Peetri plats 3, Narva Kostja lepinguline esindaja: Reesa Paatsi (AB Glikman, Alvin & Partnerid, Liivalaia 45, Tallinn), e-post: [email protected] 12 561,1 eurot
Menetluse staadium
Menetluse lõpetamine hagi aegumise tõttu
Kohtuistungi aeg
Kohtuistung 23.09.2013
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
Jätta OÜ Narsil hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu viivise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Narsil kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1.OÜ Narsil esitas 01.04.2013 Viru Maakohtusse hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu viivise, summas 12 561,1 eurot, nõudes. 2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepinguga, mille esemeks oli kinnistu koosseis: katastritunnus 51104:001:008, majanduslik otstarve-ärimaa, asukoht: Narva linn, Kangelaste prospekt 37b, pindala: 7493 ruutmeetrit, hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat (leping 1). 3.Hageja ja kostja sõlmisid 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille esemeks oli kinnistu koosseis: katastritunnus 51104:001:0001, majanduslik otstarve-ärimaa, asukoht: Narva linn, Kangelaste prospekt 37a, pindala: 5723 ruutmeetrit (leping 2). 4.Narva Linnavalitsusel ei olnud Kangelaste 37a, 39a ja 39b kruntide omanikuna konkreetseid plaane nimetatud kruntide hoonestuse osas ning linn andis hagejale õiguse kehtestada nimetatud kruntide hoonestuse parameetrid oma äranägemise järgi. 5.Vastavalt 13.12.2002 Narva linna volikogu otsusega kinnitatud detailplaneeringule kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, 37a, 37b, 39, 39a, 39b detailplaneeringud. 6.Kehtestatud detailplaneeringute alusel projekteeris hageja kruntidele Kangelaste 37a, 37b kaubanduskeskuse ning linnatee. Tee paiknes kruntidel Kangelaste 37a ja 37b (hageja hoonestusõigus) ning Kangelaste 39a, 39b (munitsipaalmaa) ning hõivas kogu territooriumi, mida detailplaneering oli üldkasutatava teena eraldiseisva krundina ette näinud. Hageja pöördus 14.02.2003 Narva Linnavalitsuse poole kirjaga, milles palus linnal osaleda tee-ehituse finantseerimises ja ehituses. 7.Hageja lõpetas tee ehitamise 28.07.2004. 8.Narva Linnavolikogu algatas omal initsiatiivil 27.01.2005 uue detailplaneeringu kruntidele Kangelaste 37a,37b, 39a ja 39b. 9.Narva Linnavalitsuse 16.03.2007 kirjaga teavitati hagejat planeeringuala piires teostatavatest muudatustest ning teele eraldatava teemaa-ala piiride laiendamisest Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni. 10.Narva Linnavalitsus 22.11.2007 teavitas hagejat Narva Volikogu 15.11.2007 otsusega nr 407 Kangelaste 37a, 37b, 39a, 39b maa-alale uue detailplaneeringu kehtestamisest. Detailplaneeringuga nähti muuhulgas ette kruntide Kangelaste 37a, 37b ühendamine ja uue krundi moodustamine sellele maa-alale, millel asus hageja poolt ehitatud tee. Detailplaneeringuga nähti ette kruntide Kangelaste 37a ja 37b ühendamine, kõikide kruntide piiride muutmine, kõikide kruntide mõõtmete muutmine ning uue linnale kuuluva krundi moodustamine just sellele territooriumile, millel asus hageja juurdepääsutee. 11.Narva Linnavolikogu 05.06.2008 otsusega nr 189 muutis kinnistute piire ja määras moodustatud kruntidele sihtotstarbed. 12.Hageja palus 11.10.2008 kirjas Narva Linnavalitsusele kujundada arvamus hagejale kuuluva tee üleminekuks linna omandusse seoses tee avalikuks kasutamiseks muutumisega.
13.Narva Linnavalitsus kustutas Maakatastrist 18.11.2008 Kangelaste 37a ja 37b krundid ja moodustas uue krundi. Sellega kanti kruntidest Kangelaste 37a ja 37b see osa, millel asus hageja ehitatud tee, üle linnale kuuluvale vastmoodustatud krundile. Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korraldusega võeti uus moodustatud kinnistu Narva linna bilanssi. 14.Hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2009 lepingute 1 ja 2 lõpetamise kokkuleppe, millega lõpetati ühtlasi kõik eelpoolnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Hageja ei loobunud oma õigusest saada kompensatsiooni ehitatud tee eest. 15.Hageja pöördus 27.04.2009 kirjalikult kostja poole läbirääkimiste alustamiseks hagejalt omandatu eest kompensatsiooni saamiseks. 16.Narva linn keeldus läbirääkimistest 28.05.2009 kirjaga nr 2-6/1518-2 rahapuudusel, viidates hageja nõusolekule maa-ala piiride muutmiseks ja maakatastri kannete tegemiseks. 17.Narva Linnavalitsuse teatas 13.05.2010 kirjaga hagejale, et AÕS § 253 alusel kompenseerib kostja hagejale hoonestusõiguse alusel ehitatud tee 31.12.2050 vastavalt turuväärtusele. Hageja omalt poolt tegi 19.10.2010 kostjale ettepaneku kompenseerida talle tee ehitamise kulud summas 677 005 krooni (43 268,51 eurot) või esitada omapoolne turuväärtuse hinnang vaidlusalusele objektile. Kostja teatas 26.11.2010 kirjaga, et kompenseerib tee ehituskulud 31.12.2050, s. o hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. 18.Hageja esitas 24.01.2011 Viru Maakohtule hagi kostja vastu hüvitise nõudes ja 02.02.2012 täiendava hüvitise nõudes. 19.19.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-2636 (jõustus 22.11.2011) ja 16.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-4937 (jõustus 28.12.2012) rahuldas kohus hagi hüvitise ja täiendava hüvitise nõudes hageja nõutud ulatuses. 20.Kostja maksis vastavalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitistena välja: 11 000 eurot 07.12.2011 ja 32 268,50 eurot 09.01.2013. 21.Hageja on kostjale tehtud pöördumistes ning mõlemas varasemas hagimenetluses väitnud, et soovib kostjalt kompensatsiooni turuväärtuse ulatuses, s.o 60-70 000 eurot. Hageja saatis 27.11.2011 kostjale ettepaneku, milles on selgesõnaline viide sellele, et hageja kavatseb saada võõrandatud tee eest kompensatsiooni täies ulatuses ning seadus ei keela nõuete esitamist osade kaupa. Samuti on hageja teinud kostjale ettepaneku täieliku hüvituse tasumiseks 03.01.2013 kirjaga. 22.Viivisenõue ei ole hageja soov alusetult rikastuda, vaid mõistlik hüvitus selle eest, et Narva linn alates 2004 kuni 2013 kasutas 43268,50 eurot hageja raha. 23.TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhinõue. Seega nii põhinõude kui viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi oma kohustuse täitma.
27.Käesoleva nõude esemeks on viivisenõue ajavahemiku eest 27.04.2009 kuni 07.12.2011 (s.o põhinõude täitmiseni tsiviilasjas 2-11-2636) ning ajavahemiku eest 07.12.2011 kuni 09.01.2013 (s.o põhinõude täitmiseni tsiviilasjas nr 2-12-4937). 28.Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväide 29.Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. 30.Kostja väitel ei ole hageja esitanud tõendeid kinnitamaks 27.11.2011, 27.04.2009 ega 03.01.2013 kostjale kirjalikult tehtud pöördumise kohta. Ühtlasi on tõendamata põhinõude ja sellega koos kõrvalnõude sissenõutavaks muutumine alates 27.04.2009. Kostja kasutab õigust esitada vaid vastuväide hageja esitatud nõude sissenõutavuse suhtes 27.04.2009 seni kuni hageja ei tõenda oma väidet (Riigikohtu asi nr 3-2-1-137-07).
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Lõige 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 34.Tehingust, sh lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustustest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega seaduse mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui on aegunud põhinõue on aegunud ka viivisenõue.
35.Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-2636 ja nr 2-12-4937 rahuldas OÜ Narsil hagi kostja vastu põhinõudes ehk tee hariliku väärtuse hüvitamise nõudes. Kostjalt hageja kasuks tsiviilasjades hüvitise ja täiendava hüvitise väljamõistmisel on kohus vaidlusaluse õigussuhte kvalifitseerimisel olnud üldsõnaline. Kohus käesolevas asjas siiski leiab, et kohus rakendas mainitud tsiviilasjade lahendamisel VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1, mille kohaselt võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist eesmärgiga seada kahjustatud isik (hageja ) olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leidis mõlemal juhul, et hüvitise suuruse arvestamisel tuleb kohaldada AÕS § 253 lg 1, mille viimase lause kohaselt loetakse hüvitise suuruseks, kui see pole kokku lepitud, hoonestusõiguse harilik väärtus. Tsiviilasjas nr 2-11-2636 otsuse lk-l 18 on kohus esile toonud vaidluse esemena vaidluse selle üle, kas hüvitis tuleb maksta nõude esitamisel või tekib hüvitise tasumise kohustus hoonestusõiguse lepingus kokkulepitud tähtaja (30.12.2050) möödumisel. Kohus jõudis seaduse tõlgendamise teel järeldusele, et hageja nõue tuleneb hoonestusõiguse lepingute ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppest. Sama tuvastas kohus tsiviilasjas nr 2-12-4937 otsuse lk 4 teine lõik, lk 7). Puudub vaidlus selles osas, et lepingute 1 ja 2 lõpetamisega 14.04.2009, lõppesid kõik nendest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, v.a hageja nõue saada kompensatsiooni, ning lõppes lepingutest 1 ja 2 tulenev võlasuhe. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et lepingute ennetähtaegse lõpetamiseta poleks saanud hagejal tekkida ka nõuet kostja vastu. Hageja seadusest tulenev nõudeõigus saanuks tekkida alles hoonestusõiguse lepingus kokkulepitud tähtaja möödumisel. 36.Kohus leiab seega, et käesolevas asjas on tegemist tehingust tuleneva nõude lahendamisega ja kohaldada tuleb kolmeaastast nõude aegumistähtaega. 37.Kostja poolt nõude põhjendamise õigusliku alusena viidatud Planeerimisseaduse (kuni 28.02.2013 kehtinud sõnastuses ja alates 01.03.2013 kehtetu) § -le 30 on nõude tehingust või seadusest tulenevuse üle otsustamisel asjassepuutumatu, kuna nimetatud sätte mõte oli reguleerida kohaliku omavalitsuse kohustusi kinnisasja omaniku ees. Käesolevas asjas oli hageja hoonestusõiguse omanikuks. 38.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 39.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Lõike 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. 40.TsÜS § 167 alusel peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks /---/ 41.Poolte vahel puudub vaidlus p-des 2- 14 esitatud asjaolude üle. 42.Puudub vaidlus nõude aegumise peatumise suhtes p-des 18 ja 19 toodud asjaoludel (kohtumenetluse ajaks tsiviilasjas nr 2-11-2636 ja tsiviilasjas nr 2-12-4937). 43.Tõendite puudumisel ei saa kohus lugeda tõendatuks aegumise peatumist läbirääkimiste ajaks, s. o alates 27.04.2009.
ehk hiljemalt 22.11.2007, mil Narva Linnavalitsus teavitas hagejat volikogu otsusega nr 407 uue detailplaneeringu kehtestamisest.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.
Pille Aver Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.