Jüri Müürsepa hagi Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jüri Müürsepa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja – Jüri Müürsepp (ik: XXX), esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2013 määrus, lugeda Jüri Müürsepa poolt 31. mail 2013 esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaebuseks Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 1. aprilli 2013 otsuse peale ja saata Jüri Müürsepa kaebus Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 1. aprilli 2013 otsuse peale lahendamiseks Viru Maakohtule.
1.Jüri Müürsepp esitas 31. mail 2013 maakohtule Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu hagi, paludes tunnistada täiteasjas nr 095/2002/696 sundtäitmine lubamatuks, kuivõrd nõue on aegunud, ning kohustada kostjat tagastama hagejale hageja pangakontolt 4. märtsil 2013 arestitud 76,68 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatati hageja suhtes 26. aprillil 2001 sissenõudja E.S. avalduse ja Ida-Viru Maakohtu 12. juuni 1996 otsuse nr 2-417 alusel täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-dele 21; 22 ja 23 mõistis kohtutäitur K. Maalman 12. novembri 2002 otsusega hagejalt välja kohtutäituri tasu 1180 krooni. Seoses käibemaksu suurenemisega 1. juulil 2009. a 18%-lt 20%-le on kohtutäituri tasu nõude suuruseks praegusel hetkel 76,68 eurot. 21. jaanuaril 2013 sai hageja kohtutäiturilt nõude kohtutäituri tasu 76,68 eurot maksmiseks 31. jaanuariks 2013. 31. jaanuaril 2013 saatis hageja kohtutäiturile avalduse maksetähtaja pikendamiseks ja kohtutäitur andis 7. veebruari 2013 vastuses uueks maksetähtajaks 25. veebruari 2013. 24. veebruaril 2013 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse tasunõude suhtes. 1. aprilli 2013 otsusega jättis kohtutäitur hageja kaebuse rahuldamata. Hageja sai otsusest teada 4. aprillil 2013 ja esitas 13. aprillil 2013 maakohtule kaebuse kohtutäituri 1. aprilli 2013 otsuse peale. Viru Maakohus keeldus
19.aprilli 2013 määrusega kaebust menetlusse võtmast põhjendusel, et asi ei ole lahendatav kaebemenetluses, vaid esitada tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal 12. novembril 2002 kehtinud KTS redaktsiooni § 23 lg 3 viimasest lausest ja § 25 lg-st 1 tulenevalt aegus kohtutäituri tasu nõue 26. aprillist 2004.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue ei ole aegunud. Hageja on 31. jaanuari 2013 avaldustega andnud kostjale võlatunnistuse. Hageja on minetanud õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Täitemenetlus lõpetati 10. aprillil 2013. Hagi on esitatud pärast TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaja lõppu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus lõpetas 1. novembri 2013 määrusega J. Müürsepa hagis Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani vastu menetluse TsMS § 428 lg 2 ja TMS § 221 lg 3 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Määruse kohaselt võib TMS § 221 lg 3 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Hageja vastuväide, et ilmselt on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse tagantjärele kuupäevaga, on oletuslik ja tõendamata. Kui kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse tagantjärele kuupäevaga, võivad nimetatud toimingul olla karistusseadustikus ettenähtud süüteo tunnused (KarS § 344). Kohtule on esitatud kohtutäitur K. Maalmani 10. aprilli 2013 täitemenetluse lõpetamise otsus, mis on kohtutäituri poolt allkirjastatud, ning kohtul puudub alus nimetatud dokumendi mitteusaldamiseks. Lisaks on kohtutäitur esitanud väljavõtte elektroonilisest täitemenetluse registrist, kust nähtub, et kohtutäitur on lõpetanud täiteasjas nr 095/2002/696 täitemenetluse
10.aprillil 2013. Menetlus J. Müürsepa hagis kohtutäitur K. Maalmani vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb lõpetada seoses vastava hagi esitamise õiguse minetamisega
alates 10. aprillist 2013. Seoses menetluse lõpetamisega ei võtnud kohus seisukohta hagi väidete ja kostja ülejäänud vastuväidete osas. Kohus oli seisukohal, et rikkudes TMS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust edastada võlgnikule menetluse lõpetamise otsus, põhjustas kohtutäitur antud kohtumenetluse ning sellest tulenevalt oleks kostja kulude välja mõistmine hagejalt hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.J. Müürsepp esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu 1. novembri 2013 määrus tühistada, hagi rahuldada ning tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kuivõrd nõue on aegunud, ja kohustada kostjat tagastama hagejale hageja pangakontolt 4. märtsil 2013 arestitud 76,68 eurot; menetluskulud jätta kostja kanda. Kui kohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õigus lõpeb täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise hetkel, siis tunnistada põhiseaduse vastaseks TMS § 50 lg 1, lg 2 ls 1 ja § 221 lg 3 osas, mille kohaselt lõpeb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigus täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise hetkel ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õiguse lõppemine pole seotud täitemenetluse lõpetamise otsuse võlgnikule edastamisega, edastada määrus Riigikohtule ja peatada menetlus tsiviilasjas kuni määruse Riigikohtus läbivaatamiseni. Kui kohus ei tühista Viru Maakohtu 1. novembri 2013 määrust osas, millega lõpetati menetlus J. Müürsepa hagis Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani vastu, siis tühistada määrus osas, millega jäeti menetluskulud poolte kanda ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanuta hageja 23. oktoobril 2013 esitatud seisukohad, kus hageja esitas mitmeid fakte, millest tulenevalt on põhjendatud arvata, et täitemenetluse lõpetamise otsus ei ole tehtud 10. aprillil 2013. Hageja esitas kaks täitemenetluse lõpetamise otsuse versiooni, mis kandsid mõlemad kuupäeva 10. aprill 2013. Esimene edastati hagejale 3. juulil 2013 ja teine 15. oktoobril 2013. Otsuse versioonid on vormistuslike erisustega, samuti on erinev otsustes märgitud menetluse lõpetamise õiguslik alus. Sissenõudja ei ole esitanud kostjale kirjalikku dokumenti selle kohta, et võlgnik oleks täitnud nõude menetluse ajal, kuigi täitemenetlus on väidetavalt just sellel alusel lõpetatud. Elatisenõuet tuli täita kuni elatist saama õigustatud isiku täisealiseks saamiseni, s.o 31. maini 2013. Kõik varasemad otsused edastas kostja hagejale digitaalselt allkirjastatult ja olulise viivituseta, kuid esimene täitemenetluse lõpetamise otsuse versioon edastati hagejale alles kolm kuud pärast otsuse väidetavat tegemist. Faktiliselt toimus täitemenetlus ka veel 2013 suvel ja sügisel, mil hageja töötasust tehti mahaarvamisi täitemenetluses esitatud nõude täitmiseks, mistõttu ei saa lugeda täitemenetlust lõpetatuks 10. aprillil 2013. Puudub selge arusaam, millist õiguslikku tähendust omab infosüsteemi kanne ning kas infosüsteemi on võimalik kandeid teha tagasiulatuvalt; 2) kuivõrd täitemenetluse lõppemisega on seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguse lõppemine, siis lisaks võlgniku informeerimisele on TMS § 50 lg 2 p 2 eesmärgiks siduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguse lõppemine täitemenetluse lõpetamise otsuse võlgnikule edastamisega. Vastupidisel tõlgendusel tekiks olukord, kus võlgnik esitab hagi, teadmata ja pidamata teadma, et tal hagi esitamise õigus puudub. See tooks kaasa menetluskulusid ning oleks võlgniku suhtes ka ebaõiglane. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on võlgniku ainus õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnikul on vastuväide kohtutäituri tasu nõudele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguse lõppemine tuleks siduda objektiivse kriteeriumiga, milleks on võlgnikule täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamine.
Isegi kui täitemenetluse lõpetamise otsus on tehtud 10. aprillil 2013, siis on otsus tehtud kuuendal päeval pärast kostja poolt kaebuse suhtes tehtud otsuse hagejale edastamist ning täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise hetkel käis veel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse suhtes kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ja kostja pidi pidama võimalikuks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Otsus on tehtud pahatahtlikult eesmärgiga lõpetada kostja jaoks perspektiivitu vaidlus. Selliste olukordade vältimiseks tuleks hagi esitamise õiguse lõppemine siduda täitemenetluse lõpetamise otsuse suhtes korralise kaebemenetluse tähtaja möödumisega või jõustunud kohtuotsuse tegemisega täitemenetluse lõpetamise otsuse suhtes. Kaebemenetluse tähtaeg algas kaebajale täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamisega, mida tehti pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist; 3) ei ole tõlgendus, mille järgi TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on seotud üksnes täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise hetkega, kooskõlas põhiseaduse (PS) § 15 lg-ga 1, kuna rikub võlgniku põhiõigust tõhusale õiguskaitsele. Kohtutäitur võib alati lõpetada enda jaoks ebasoodsa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse, tehes täitemenetluse lõpetamise otsuse pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ja vormistades selle kuupäevaga enne hagi esitamist; 4) on menetluse lõpetamisel menetluskulude poolte enda kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei saanud hagi esitamisel teada, et täitemenetlus on lõppenud. Hageja menetluskulud on tingitud eranditult kostjast tulenevast asjaolust, s.o täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamata jätmisest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Jõhvi kohtutäitur K. Maalman vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude J. Müürsepa kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on täiteasjas 10. aprillil 2013 tehtud üks täitemenetluse lõpetamise otsus. Otsus tehakse reeglina elektrooniliselt ja salvestatakse vastavas elektroonilises registris. Paberkandjal kohtutäituri poolt allkirjastatud või elektrooniliselt digitaalselt kohtutäituri poolt allkirjastatud otsus väljastatakse ainult vajadusel ning õigustatud isiku poolt nõude esitamisel; 2) ei ole kaebusele lisatud sissenõudja teade lubatav tõend. Määruses toodud asjaolud said menetluse kestel hagejale teatavaks ja hageja saanuks teate esitada enne määruse tegemist; 3) ei ole elatisenõuet pärast täitemenetluse lõpetamist täidetud kohtutäituri algatusel. Juhul, kui tööandja on ilma vastava korralduseta teinud kinnipidamisi hageja töötasust, siis see küsimus tuleb lahendada hagejal tööandjaga; 4) ei ole seadusandja seadnud täitemenetluse lõpetamise otsuse kehtivust sõltuvusse otsuse võlgnikule teatavaks tegemisest. Täitemenetluse lõpetamise otsuse näol on tegemist võlgnikule soodsa otsusega, kuna täitemenetlus tema suhtes lõpeb. Seega ei oleks mõistlik siduda täitemenetluse lõpp võlgniku teavitamisega otsusest. Kostja märkis oma 1. aprilli 2013 otsuses, et kui kaebaja leiab, et nõue on aegunud, siis peab ta esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuna hageja märgib, et oli 4. aprillil 2013 teadlik kostja
1.aprilli 2013 otsusest, oli hagejale enne täitemenetluse lõpetamist teada, et ta peab esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid hageja ei soovinud enne täitemenetluse lõppu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Hageja saab enne hagi esitamist kohtutäiturilt küsida, kas täitemenetlus on lõpetatud või mitte; 5) on TMS § 221 lg 3 PS § 15 lg-ga 1 kooskõlas. Hageja ei soovinud õigeaegselt ja õigel viisil oma õigusi kaitsta; 6) jaotas kohus kohtukulud õigesti ja õiglaselt. Hageja ei realiseerinud oma menetluslikke võimalusi õigeaegselt ja peab kandma ka enda menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu
1.novembri 2013 määrus tuleb tühistada, lugeda J. Müürsepa poolt 31. mail 2013 esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaebuseks Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani
1.aprilli 2013 otsuse peale ja saata J. Müürsepa kaebus Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani
1.aprilli 2013 otsuse peale lahendamiseks Viru Maakohtule.
7.Asja materjalidest nähtuvalt soovib J. Müürsepp vaidlustada kohtutäitur K. Maalmani tegevust täiteasjas nr 095/2002/696, mille käigus kohtutäitur arestis J. Müürsepa pangakontolt
4.märtsil 2013 kohtutäituri tasu 76,68 eurot. Kohtutäituri tasu nõude alusena on toimikusse esitatud 12. novembri 2002 kuupäeva kandev kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Vaidlust ei ole selles, et nõude nimetatud otsuse alusel tasu maksmiseks esitas kohtutäitur J. Müürsepale 21. jaanuaril 2013.
24.veebruaril 2013 esitas J. Müürsepp kohtutäiturile kaebuse tasunõude suhtes, leides, et tasunõue on aegunud. 1. aprilli 2013 otsusega jättis kohtutäitur J. Müürsepa kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur viitas otsuses, et nõude aegunuks tunnistamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse ja esitada tuleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. J. Müürsepp sai otsusest teada 4. aprillil 2013 ning esitas 13. aprillil 2013 maakohtule kaebuse kohtutäituri
1.aprilli 2013 otsuse peale. Viru Maakohus keeldus 19. aprilli 2013 määrusega kaebust menetlusse võtmast põhjendusel, et asi ei ole lahendatav kaebemenetluses, vaid esitada tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellise hagi J. Müürsepp lähtudes maakohtu selgitusest 19. aprilli 2013 määruses 31. mail 2013 maakohtule ka esitas. Esitatud hagis lõpetati menetlus maakohtu kaevatava 1. novembri 2013 määrusega TsMS § 428 lg 2 ja TMS § 221 lg 3 alusel.
8.Kehtiva kohtutäituri seaduse § 52 sätestab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse esitamise korra sätestavad TMS §-d 217 ja 218. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 218 lg 2 sätestab, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. J. Müürsepp toimis algselt vastavalt viidatud sätetele, esitades kõigepealt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri tasu nõudmisel kohtutäiturile ja seejärel vaidlustades kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 1. aprilli 2013 otsuse 15. aprillil 2013 (s.o kümne päeva jooksul alates kohtutäituri otsuse kättesaamisest 4. aprillil 2013) maakohtule esitatud kaebuses. Viru Maakohus keeldus ekslikult 19. aprilli 2013 määrusega J. Müürsepa kaebust kohtutäituri
1.aprilli 2013 otsuse peale menetlusse võtmast, leides sarnaselt kohtutäituri otsuses märgituga, et asi ei ole lahendatav kaebemenetluses, vaid esitada tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Seadust tuleb tõlgendada süstemaatiliselt. TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle
õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nii viidatud sätetes kui ka kogu täitemenetluse seadustikus läbivalt käsitatakse sissenõudjana isikut, kes on esitanud kohtutäiturile täitmiseks nõude. Kohtutäituri tasu nõude täitmiseks on seaduses sätestatud erikord ning kohtutäitur ei muutu oma tasunõude täitmisel täitemenetluses täitemenetluse seadustiku mõttes sissenõudjaks. Seega tuleb ka võlgniku aegumise vastuväide kohtutäituri tasu nõude suhtes lahendada kohtutäituri tegevuse peale TMS §-des 217 ja 218 ettenähtud kaebemenetluses. Ringkonnakohus leiab, et kuna J. Müürsepp esitas 15. aprillil 2013, s.o tähtaegselt maakohtule kaebuse kohtutäituri 1. aprilli 2013 otsuse peale, kuid maakohus keeldus ebaõigesti kaebuse menetlusse võtmisest, andes ühtlasi määruses kaebuse esitajale ekslikud juhised sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta, tuleb J. Müürsepa poolt
31.mail 2013 maakohtule esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi käsitleda kaebusena kohtutäituri 1. aprilli 2013 otsuse peale. Ringkonnakohus lähtub siinkohal ka TsMS § 477 lg 1 sättest, mille järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Teistsugune lahendus, s.o kui kaebuse esitaja kaotaks kaebeõiguse maakohtu poolt antud eksliku juhise järgimise tõttu vaatamata sellele, et ta esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtule tähtaegselt ja seaduses ettenähtud korras, oleks kaebuse esitaja suhtes ilmselgelt ebaõiglane.
9.Kuna asi saadetakse lahendamiseks maakohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust pärast täitemenetluse lõpetamist.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab J. Müürsepa kaebuse Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani otsuse peale lahendamiseks Viru Maakohtule, tuleb kaevatav määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas ning jätta menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada asja lahendamise tulemuste järgi.
11.TsMS § 433 lg 2 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.