Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja leidis, et kaja on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud aluseid, mistõttu on vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Eeltoodud säte ega TsMS § 64 ei reguleeri üheselt, kas hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamise määrus tuleb menetlusosalisele kätte toimetada või teha teatavaks kohtu valitud viisil. Kohus leidis, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks (TsMS § 2) ning poolte võrdse õiguse tagamiseks oma nõuet või vastuväidet põhjendada (TsMS § 5 lg 2) peab kohus kooskõlas TsMS § 306 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga menetlusosalisele kätte toimetama mh määruse, millega pikendatakse kohtu määratud menetlustähtaega (TsMS § 64 lg 1). Vastasel korral võib täitmata jääda ka menetlustähtaja pikendamise eesmärk võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohad. Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise korral TsMS § 306 lg 2 järgi toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 314 lg 2 võimaldab menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 kohaselt elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis (Riigikohtu 17. jaanuar 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-11 p 14 neljas lõik). Kohus on 28.06.2013 menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kostjale avaliku e-toimiku kaudu kostja e-posti aadressile ja samalt aadressilt esitanud taotluse tähtaja pikendamiseks. Hageja on oma vastuses kajale edastanud e-kirja, milles nähtub, et hagejale on teavitus saabunud 15.08.2013 määrusest. Seega kostja väide, et ta ei ole teadet saanud ei ole usutav. Kohtu toimikus on väljavõtted kohtuinfosüsteemist, et nii menetlusse võtmise kui tähtaja pikendamise määruste kohta on teavitus pooltele saadetud. Hagiavalduse kättesaamisel kostjal probleeme ei olnud, seega ei ole kohtul põhjust kahelda, et tähtaja pikendamise määrusega võiks kostjal olla probleeme. Sellest järeldab kohus, et kostjal oli mõistlik võimalus tutvuda tähtaja pikendamise määrusega. TsMS § 64 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Selle normi sõnastusest ei tulene kohtu kohustust tähtaja pikendamiseks, vaid kohus otsustab igal konkreetsel juhul, kas taotlus kuulub rahuldamisele või mitte. Seega ei saa menetlusosaline igal juhul eeldada, et kohus alati rahuldab tema taotluse tähtaja pikendamiseks ja menetlusosaline peab ise ilmutama mõistlikku huvi taotluse lahendamise vastu. Käesoleval juhul on kohus pidanud põhjendatuks tähtaega pikendada osaliselt tulenevalt kostja poolt toodud asjaoludest. See aga ei tähenda, et kostjal oleks olnud mõjuv põhjus hagile mittevastamiseks kohtu poolt pikendatud tähtaja jooksul. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada, kaja rahuldada ja taastada tsiviilasja menetlus ning tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon 175 eurot. Maakohus tuvastas, et hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise määrus toimetati kostjale kätte 29.08.2013, so pärast tagaseljaotsuse tegemist ja ka pärast hagile vastamiseks antud uue, pikendatud tähtaja möödumist. Maakohus on nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka kaja lahendamisel eiranud fakti, et tagaseljaotsuse tegemise ajal ei olnud hagile vastamise tähtaja pikendamiseks 15.08.2013 tehtud määrust kostjale kätte toimetatud. Seega puudusid 27.08.2013 tagaseljaotsuse tegemisel TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused.

2(4)

Kaja esitamiseks esines mõjuv põhjus. Maakohtu kaevatavas määruses esitatud seisukoht, et menetlusosaline ei saa eeldada, et kohus tema tähtaja pikendamise taotluse rahuldab, on iseenesest õige. Kuid praegusel juhul on keskseks asjaoluks just fakt, et kuigi kohus rahuldas osaliselt tähtaja pikendamise taotluse, puudus kostjal objektiivne võimalus uuest tähtajast enne selle möödumist teada saada. Olles esitanud maakohtule tähtaja pikendamise taotluse, lähtus kostja edasises tegevuses heauskselt eeldusest, et taotluse suhtes võetav seisukoht tehakse kohtu poolt ka teatavaks. Kostjal oli õigustatud alus eeldada, et kohus teavitab taotluse lahendamise tulemusest mõne kostja poolt kohtule edastatud sidekanali kaudu. Samuti oli mul TsMS §-st 3111 lg 1 regulatsioonil põhinev alus eeldada, et juhul, kui kohus teeb taotluse osas võetud seisukohaga määruse kättesaadavaks AET-s, saabub emailile vastav teavitus. Kostja e-mailile vastavat teavitust ei ole saanud. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasja menetlus taastada. TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Maakohus rahuldas 15.08.2012 määrusega hageja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, pikendades tähtaega kuni 22.08.2012. Nimetatud määruse edastas maakohus kostjale elektrooniliselt, tehes selle kättesaadavaks e-toimikus. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on 15.08.2012 määrus kostjale kätte toimetatud 29.08.2012. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et määrus oleks kostjale kätte toimetatud muul viisil. Käesoleval juhul on kohus pikendanud kostjale vastamise tähtaega, kuid hagile vastamise tähtajaks ei olnud kostjale nimetatud kohtu määrust kätte toimetatud. Seega ei ole võimalik väita, et kostja jättis tähtaegselt hagile vastamata (TsMS § 407 lg 1 I lause). Kas kohus usub kostja väiteid ja milline peab olema kostja mõistlik huvi kohtu tegevuse vastu, ei ole kaja lahendamisel relevantne, kui toimikus on andmed määruse kättetoimetamisest konkreetsel kuupäeval. Kui kohus kahtlustab kostjat oma menetlusõiguste pahauskses kasutamises, on menetlusosalise suhtes võimalik kohaldada TsMS § 169 lg-tes 1-2 sätestatut. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaja rahuldada ja menetlus asjas taastada. Mis puudutab kostja taotlust täitemenetluse peatamiseks, siis määrusele ei ole lisatud tõendeid väidetava täitemenetluse alustamise kohta. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata. Kostjal on õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse peatamise taotlusega käesoleva määruse alusel või taotleda seda maakohtult koos vastava tõendi esitamisega. Kostja on kaja esitamisel tasunud kautsjoni 175 eurot (24.09.2013 125 eurot kontole xxxxxxxxxx märkega „kautsjon asjas 2-13-31338 A A“ ja 03.10.2013 kontole xxxxxxxxxx märkega „riigilõiv

3(4)

asjas 2-13-31338 A A“). Nimetatud summa kuulub kostjale tagastamisele tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx (TsMS § 149 lg 5 alusel kaja rahuldamise tõttu. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel, mistõttu riigilõivu tagastamiseks määruskaebuse rahuldamise tõttu alust ei ole.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.