Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja
17.detsember 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-13-47421
Tsiviilasi
S. K. avaldus kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2013/95
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: S. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxx xxxxx Esindaja riigi õigusabi arvel: vandeadvokaat A. T. T. T. , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx-post Puudutatud isikud : kohtutäitur A. K. xxxxxx-xxxxxxxx E-post: sissenõudja M. D. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx-post
esindajad
Kirjalik menetlus
Avaldaja nõue ja selle põhjendused Kohtu menetluses on S. K. avaldus kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2013/95. Avaldusest nähtub, et kohtutäitur on Tartu Maakohtu 17.09.2013.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-13-10950 arestinud kohtutäitur A. K. . K. kasuks menetluskulude katteks väljamõistetud 10 eurot. Rahalise nõude arestimise aktiga kohustas kohtutäitur ennast eelnimetatud summat S. K. mitte välja maksma, vaid tasuma rahalise nõude arestimise akti alusel täiteasjas nr 170/2013/95 sissenõutavate summade katteks. Samuti kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma võlgnetavat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. 18.09.2013 rahalise nõude arestamise akti täiteasjas nr 170/2013/95 sai võlgniku esindaja elektronposti kaudu kätte 19.09.2013.a. 26.09.2013 esitas võlgniku esindaja kohtutäiturile taotluse kohtutäituri taandamiseks. 30.09.2013 sai võlgniku esindaja kätte kohtutäituri otsuse jätta S. K. taotlus kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. Avaldaja on sesiukohal, et kohtutäitur A. K. 18.09.2013 koostatud rahalise nõude arestimise aktiga on kohtutäitur minetanud oma sõltumatuse ja erapooletuse täiteasjas nr 170/2013/95. Arestimise akti alusel on kohtutäiturist saanud täitemenetluse osaline vastavalt TMS § 5 lg 1, ehk kohustatud kolmas isik tema enda poolt läbiviidavas täitemenetluses, sest rahalise nõude arestimise aktiga on kohtutäitur kohustanud ise ennast temalt väljamõistetud menetluskulu mitte välja maksma S. K. , vaid täiteasjas nr 170/2013/95 nõude katteks. Kui kohtutäitur on konkreetses täiteasjas täitemenetluse läbiviijaks, et või ta olla samas täiteasjas täitemenetluse osaliseks ja vastupidi. Puudutatud isikute seisukoht Kohtutäitur A. K. 29.10.2013 kohtule esitanud oma kirjaliku seisukoha ( tl 22), milles leiab, et S. K. avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on avaldaja asunud ekslikult seisukohale, et kohtutäitur on täitemenetluse osaline ja peab end seetõttu taandama. TMS § 5 lg 1 tähenduses on võlgnik isik, kelle vastu on konkreetses täitemenetluses täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul ei ole kohtutäitur A. K. , kelle suhtes oleks S. K. avalduse alusel täitemenetlust alustatud. TMS § 9 lg 1 p 1 ei keela kohtutäituril viia läbi täitemenetlust asjades, kus tal on mõne menetlusosalisega võlasuhe, milles kohtutäitur on kohustatud pooleks. Keelatud on kohtutäiturina tegutsemine juhul, kui kohtutäitur ise on vahetult kas sissenõudjaks või võlgnikuks, kelle suhtes täitetoiminguid teostatakse. Käesoleva juhul on kohtutäitur seega mitte võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes, vaid võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Seadus ei keela kohtutäituril viia täitemenetlust läbi olukorras, kus ta üheaegselt kohtutäiturina tegutsemisele osaleb kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Käesolev olukord on võrreldav sellega, kus kohtutäituri käes oleks võlgnikule kuuluv vallasasi. Ka sel juhul saaks kohtutäitur viia selle eseme suhtes vahetult läbi täitetoiminguid ilma, et seadus seda keelaks või et tekiks kahtlusi tema erapooletu tegutsemise osas. Kohtutäitur on siinkohal viidanud Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-29570. Kaebuse punktides 2-4 kirjeldatu näol on tegemist sisuliste täitetoimingute vaidlustamisega. Kaebuse esitamist kohtutäituri tegevuse peale reguleerib täitemenetluse seadustik § 217 jj. Käesoleval ajal on avaldaja vaidlustanud nimetatud korras taandamise taotluses viidatu 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti. Olukorras, kus nimetatud vaidluses ei ole
2 (5)
lõpplahendit jõustunud, on põhjendamatu avaldaja taotlus kohtutäitur taandamiseks viidates tegevuse ebaseaduslikkusele ja erapooletusele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Kohus on seisukohal, et avaldus kohtutäituri taandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Rahalise nõude arestimise akt (tl 7) tõendab, et kohtutäitur A. K. on täiteasi nr 170/2013/95, milles toimub Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr. 2-08-3971 S. K. A. O. M. D. väljamõistetud menetluskulude summas 1570,21 eurot sissenõudmine S. K. . Avaldusest ja sellele lisatud Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrusest tsiviilasjas 2-13-10950 (tl 9) nähtub, et kohtutäitur A. K. S. K. kasuks välja mõistetud 10 eurot menetluskulude katteks. Nimetatud tsiviilasjas oli kohus teinud lahendi S. K. kaebuses kohtutäitur A. K. .02.2013 otsuse peale täiteasjas 170/2013/95. 18.09.2013.a. koostatud rahalise nõude arestimise aktiga on kohtutäitur arestinud Tartu Maakohtu 17.09.2013.a. määrusega temalt S. K. kasuks menetluskulude katteks välja mõistetud 10 eurot ja kohustunud seda mitte välja maksma S. K. , vaid kandma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja maksma välja täiteasjas nr. 170/2013/95 nõude katteks. Samuti kohustas kohtutäitur end mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Maksekorraldus (tl 8) ja kohtutäituri konto väljatrükk (tl 14) tõendavad, et 23.09.2013 kandis A.K. S.K. väljamõistetud ja arestitud 10 eurot üle sissenõudja M. D. . Tl. 11 on S.K. esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. T. kohtutäituri taandamiseks täiteasja nr. 170/2013/95 täitemenetluses, mis on esitatud 26.09.2013. 27.09.2013 kuupäeva kandva otsusega , mis on digitaalselt allkirjastatud 30.09.2013 (tl.13) jättis kohtutäitur A. K. . K. taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 4 kohaselt võib kohtutäituri taandamist nõudnud menetlusosaline taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kohtu hinnangul ei ole S.K. rahalise nõude arestimisel kohtutäitur asunud täitma iseenda vastu esitatud nõuet, arvestades, et kohtutäitur ei ole olnud nõude arestimise ajal võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses. Osundatud paragrahv sätestab, et võlgnik on isik, kelle vastu on esitatud nõue konkreetses täitemenetluses. Keelatud oleks olnud teha täitetoimingut juhul, kui tegemist olnuks S. K. kui sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlusega kohtutäitur A. K. võlgniku suhtes. Sellisel juhul tulnuks kohtutäituril tulenevalt TMS § 9 lg 1 p 1 taanduda, kuna osundatud sätte kohaselt on kohtutäituril keelatud teha täitetoiminguid ja viia läbi täitemenetlust olukorras, kus kohtutäitur ise on täitemenetluses võlgnik. Kuid antud juhul ei olnud tegemist sellise täitemenetlusega. Täiteasjas nr 170/2013/95 ei toimu täitemenetlus S. K. avalduse alusel A. K. , vaid M. D. alusel S. K. suhtes. Kohtutäiturit tuleb käesoleval juhul pidada võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Sissenõude pööramist nõudele reguleerib TMS § 111, mille kohaselt arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti kohaselt on kohtutäitur A. K. iseennast mitte tasuma S. K. võlgnetavat menetluskulu 10 eurot, vaid üle kandma selle oma
3 (5)
ametialasele arvelduskontole ja maksma välja täiteasjas nr 170/2013/94 esitatud nõude katteks. Kohtutäituri konto väljatrükist ja maksekorraldusest nähtub, et kohtutäitur ka selliselt toimis – kandis S. K. arestitud 10 eurot üle M. D. . Kohus nõustub, et kohtutäituril ei ole keelatud viia läbi täitemenetlust olukorras, kus ta üheaegselt kohtutäiturina tegutsemisele osaleb kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS §-st 9 lg 1 p 1 ei tulene ka keeldu kohtutäituril viia läbi täitemenetlust asjades, kus tal on mõne menetlusosalisega võlasuhe, milles kohtutäitur on kohustatud pooleks. Keelatud on kohtutäiturina tegutsemine juhul, kui kohtutäitur ise on vahetult kas sissenõudjaks või võlgnikuks, kelle suhtes täitetoiminguid teostatakse. Sellisele seisukohale on asutud kohtupraktikas - kohtutäituri poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012.a. määruses tsiviilasjas nr. 2-11-29570. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ka muudel juhtudel, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Asjaolu, et arestitavaks varaks on võlgnikule kuuluv nõudeõigus asja menetleva kohtutäituri vastu, ei anna alust asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks sundtäitmisest otseselt või kaudselt huvitatud või ei tegutseks asjas erapooletult. Kohtutäitur A.K. rahaline kohustus S. K. suhtes on kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäituri kui kohustatud isiku huvi, mis tekitaks kahtluse täitemenetluse erapooletus läbiviimises, võiks seisneda soovis hoiduda oma kohustuse täitmisest, kuid käesolevas asjas sellele viitavaid asjaolusid ei esine. Kohtutäitur on kohustust tunnistanud ning ka täitnud. Asjaolu, et see on toimunud avaldajale mittemeelepärasel viisil, ei anna kohtu arvates alust kohtutäituri taandamiseks. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avalduses toodud etteheidete näol rikkumiste kohta täitemenetluse läbiviimisel on tegemist täitetoimingute vaidlustamisega. Kuivõrd kohtule on esitatud avaldus kohtutäituri taandamiseks, väljub täitetoimingute seaduspärasusele hinnangu andmine kohtu hinnangul käesoleva asja raamidest. Käesolevas menetluses ei ole kohtu arvates küllaldaselt alust asuda seisukohale, et kohtutäitur A. K. S. K. suhtes läbiviidavas täitemenetluses toiminud pahatahtlikult ja sihilikult võlgniku õigusi ja huve rikkudes, mis annaks alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt võib kohus hagita menetluses juhul, kui menetluses osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse puhul tasumisele kuuluva riigilõivu see menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Eeltoodud alustel tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
4 (5)
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.