Tartu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
16.detsember 2013 Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva
Tsiviilasja number
2-13-47418
Tsiviilasi
A. O. kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2013/94
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: A. O. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx-xxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat A.T . ( Advokaadibüroo T. & T. asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:) Puudutatud isikud: Kohtutäitur A. K. xxxxxxxxxxxx; e-post: ) Sissenõudja M. D. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post:)
esindajad
Kirjalik menetlus
A. O. jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldaja nõue ja põhjendused Põlva kohtutäituri A. K. on täiteasi nr 170/2013/94, milles võlgnik on A. O. . Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-10949 mõisteti kohtutäitur A. K. välja A. O. 10 eurot menetluskulude katteks. 18.09.2013 arestis kohtutäitur temalt A. O. katteks väljamõistetud 10 eurot. Rahalise nõude arestimise aktiga kohustas kohtutäitur ennast eelnimetatud summat mitte välja maksma A. O. , vaid viidatud akti alusel täiteasjas nr 170/2013/94 nõude katteks. Samuti kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma ka võlgu olevat
summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 170/2013/94 sai võlgniku esindaja elektronposti kaudu kätte 19.09.2013. 23.09.2013.a. esitas võlgnik kohtutäiturile e-posti kaudu avalduse nõude summas 10 eurot aresti alt vabastamiseks. Samal päeval on kohtutäitur kandnud sissenõudjale üle 10 eurot, mille aresti alt vabastamist võlgnik taotles. 26.09.2013 esitas võlgniku esindaja kohtutäiturile taotluse kohtutäituri taandamiseks. Kohtutäitur oma 30.09.2013 otsusega jättis A. O. kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri A. K. täiteasja nr 170/2013/94 menetlemisel on vastuolus KTS §-ga 2 lg 3, mille kohaselt kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Kohtutäitur A. K. 18.09.2013 tehtud rahalise nõude arestimise aktiga on kohtutäitur AK. oma sõltumatuse ja erapooletuse täiteasja nr. 170/2013/94 täitemenetluses. Nimetatud arestimise akti alusel on kohtutäitur A. K. saanud täitemenetluse osaline (TMS § 5 lg 1) ehk kohustatud kolmas isik tema enda poolt läbiviidavas täitemenetluses, sest rahalise nõude arestimise aktiga on kohtutäitur kohustanud ise ennast temalt väljamõistetud menetluskulu 10 eurot mitte välja maksma A. O. , vaid täiteasjas nr. 170/2013/94 nõude katteks. Eelnimetatud asjaolu tekitab otsest kahtlust kohtutäituri erapooletuses ja sõltumatuses. Avaldaja leiab, et kui kohtutäitur on konkreetses täiteasjas täitemenetluse läbiviijaks, ei või ta olla samas täiteasjas täitemenetluse osaliseks ja vastupidi. Kohtutäituri hea ametitava § 5 lg-te 1 ja 4 kohaselt kohtutäitur on oma tegevuses sõltumatu, erapooletu ja aus ning kohtutäitur taandab ennast viivitamatult mis tahes menetlusest, milles ta ei saa läbi viia ametitoiminguid erapooletult või mõistlikult ning kus kõrvalseisja võiks kahelda tema erapooletuses. A. O. kohtutäitur A. K. väljamõistetud menetluskulu 10 eurot ei saa käsitada A. O. sissetulekuna, mida saaks täitemenetluses arestida. Tegemist oli A. O. tasutud riigilõivuga tsiviilasjas nr 2-13-10949, mis tuli tasuda kaebuselt, mille A. O. sunnitud esitama kohtutäitur A. K. otsuse peale. Seega oli riigilõivu tasumise eesmärgiks A. O. kaitse ning riigilõiv oli makstud A. O. selle osa arvelt, millele ei saa sissenõuet pöörata (TMS § 132 lg 1). Kaebuse rahuldamise tõttu tsiviilasjas nr 2-13-10949 oli A. O. õigus kaebuselt tasutud riigilõiv tagasi saada. A. O. kuus on peretoetus 172,61 eurot ja sotsiaaltoetus 80,55 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Vastavalt TMS § 131 lg. 1 p 1 ja 2 ei saa sissenõuet pöörata riiklikule peretoetusele ja puudega inimese sotsiaaltoetusele. Järelikult on A. O. AS-i arvelduskontole laekuv peretoetus ja sotsiaaltoetus sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida. A. O. korduvalt märkinud kohtutäiturile esitatud avaldustes ja kaebustes (näiteks 12.02.2013 avaldus, 15.02.2013 avaldus, 18.02.2013 kaebus), et kohtutäitur ei ole taganud temale arestimisele mittekuuluvat sissetulekut, arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last ning tema ainsaks sissetulekuks kalendrikuus on peretoetus ja sotsiaaltoetus. Eelnimetatud asjaolud olid kohtutäiturile teada juba käesoleva aasta veebruarikuust. Eeltoodud põhjusel ei saa arestida Tartu Maakohtu 17.09.2013 määruse alusel A. O. A. K. väljamõistetud 10 eurot. Rahalise nõude arestimise akt, millega kohtutäitur kohustab iseennast temalt menetluskulude katteks väljamõistetud 10 eurot mitte välja maksma A. O. , sisaldab ka kohtutäituri poolt endale tehtud hoiatust mitte maksta võlgnikule võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Seega 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti tõttu peab A. O. kohtutäitur A. K. peale võimaliku kaebuse esitamisel arvestama asjaoluga, et kohtu poolt kaebuse rahuldamise korral temale väljamõistetud menetluskulusid ta tagasi ei saa. Leian, et A. O. tasutud riigilõivu katteks kohtumäärusega väljamõistetud summa väljamaksmata
jätmine ning selle nõude ja tulevikus tekkivate nõuete arestimiseks akti koostamine on sisuliselt oma ametiseisundi ärakasutamine A. K. A. O. . See piirab ka edaspidiselt A. O. õigust kohtutäitur A. K. ja tegevuse peale maakohtusse kaebust esitada. Seoses kohtutäitur A. K. täiteasja nr. 170/2013/94 menetlemisel, juhib avaldaja veel tähelepanu järgmisele asjaolule. Võlgniku esindaja sai 19.09.2013 e-posti kaudu kätte kohtutäitur A. K. 18.09.2013 koostatud rahalise nõude arestimise akti, millega kohtutäitur arestis Tartu Maakohtu 17.09.2013 määruse alusel A. O. A. K. väljamõistetud menetluskulude katteks 10 eurot. A. O. esitas rahalise nõude arestimise akti kättesaamisest kolmanda tööpäeva hommikul (23.09.2013 kell 9.22) elektrooniliselt avalduse kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2013/94, milles palus vabastada aresti alt rahaline nõue summas 10 eurot. Kohtutäitur kinnitas võlgniku avalduse kättesaamist 23.09.2013, kuid vaatamata esitatud avaldusele kandis kohtutäitur 23.09.2013 selle summa üle sissenõudja M. D. Avaldaja leiab, et kohtutäitur jättis teadlikult võlgnikule tagamata tõhusa õiguskaitse võimaluse, mis on sätestatud TMS § 133 lg 1 teises lauses. TMS § 133 lg 1 kohaselt arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 4.03.2008 lahendis nr 3-2-1-3-08 rõhutanud muuhulgas seda, et täitemenetluse seadustikus sätestatud normid oma koostoimes tagaksid võlgnikule tõhusa õiguskaitse sissetulekute ülemäärase arestimise vastu tuleb TMS § 43 lg-t 1 ja § 133 lg 1 teist lauset kolleegiumi arvates tõlgendada nii, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS §-s 133 lg 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Kokkuvõtvalt avaldaja leiab, et kohtutäitur AK. korduvalt jätnud käesolevas taotluses nimetatud asjaolud arvestamata ning kohtutäituri senisest tegevusest järeldub, et täiteasjas nr. 170/2013/94 puudub kohtutäituril objektiivsus ja erapooletus võlgniku A. O. . Olukorras, kus kohtutäitur täitemenetluses ei taga võlgniku sotsiaalseid õigusi, on enda tegevuse tõttu muutunud täitemenetluse osaliseks (on isiklikult huvitatud täitemenetlusest) ning näitab täiteasja menetlemisel võlgniku suhtes tajutavat negatiivsust, peab kohtutäitur taanduma. Avaldaja palub taandada Põlva kohtutäitur A. K. O. nr 170/2013/94 menetlusest. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur AK. 07.11.2013 kohtule esitanud oma kirjaliku seisukoha ( tl 29), milles leiab, et A. O. on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri arvates on avaldaja ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäitur on täitemenetluse osaline ja peab end seetõttu taandama. Võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses on isik, kelle vastu on konkreetses täitemenetluses täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul ei ole kohtutäitur AK. , kelle suhtes oleks A. O. alusel täitemenetlust alustatud. TMS § 9 lg 1 p 1 ei keela kohtutäituril viia läbi täitemenetlust asjades, kus tal on mõne menetlusosalisega võlasuhe, milles kohtutäitur on kohustatud pooleks. Keelatud on kohtutäiturina tegutsemine
juhul, kui kohtutäitur ise on vahetult kas sissenõudjaks või võlgnikuks, kelle suhtes täitetoiminguid teostatakse. Käesoleva juhul on kohtutäitur seega mitte võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes, vaid võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Seadus ei keela kohtutäituril viia täitemenetlust läbi olukorras, kus ta üheaegselt kohtutäiturina tegutsemisele osaleb kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Käesolev olukord on võrreldav sellega, kus kohtutäituri käes oleks võlgnikule kuuluv vallasasi. Ka sel juhul saaks kohtutäitur viia selle eseme suhtes vahetult läbi täitetoiminguid ilma, et seadus seda keelaks või et tekiks kahtlusi tema erapooletu tegutsemise osas (Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-1129570). Kaebuse punktides 2-4 kirjeldatu näol on tegemist sisuliste täitetoimingute vaidlustamisega. Kaebuse esitamist kohtutäituri tegevuse peale reguleerib täitemenetluse seadustik § 217 jj. Käesoleval ajal on avaldaja vaidlustanud nimetatud korras taandamise taotluses viidatu 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti. Olukorras, kus nimetatud vaidluses ei ole lõpplahendit jõustunud, on põhjendamatu avaldaja taotlus kohtutäitur taandamiseks viidates tegevuse ebaseaduslikkusele ja erapooletusele. Puudutatud isik M. D. ole oma seisukohta A. O. suhtes kohtule esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Väljatrükk täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimikute registrist ( tl 25-26) tõendab, et kohtutäitur A. K. on täiteasi nr 170/2013/94, milles toimub Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas 2-08-3971 A. O. solidaarselt S. K. D. väljamõistetud menetluskulude 1570,21 eurot sissenõudmine A. O. . Avaldaja kinnitusel, mida kinnitab ka avaldusele lisatud Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrus asjas 2-13-10949 ( tl 8), on kohtutäitur A. K. välja mõistetud 10 eurot menetluskulude katteks A. O. A. O. asjas kohtutäitur A. K. .02.2013 otsuse peale täiteasjas 170/2013/94. 18.09.2013 rahalise nõude arestimise aktiga ( tl 12-13) kohustas kohtutäitur ennast temalt A. O. väljamõistetud 10 euro mitte välja maksma A. O. , vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja maksma selle välja täiteasjas 170/2013/94 nõude katteks. Samuti kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. A. O. riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat A. . esitas 23.09.2013 kohtutäiturile avalduse ( tl 10-11), milles palus arestitud rahalise nõude aresti alt vabastada. Maksekorraldus ( tl 13) ja kohtutäituri konto väljatrükk ( tl 16) tõendavad, et 23.09.2013 kandis täitur A. O. 10 eurot sissenõudja M. D. . 26.09.2013 esitas A. O. kohtutäiturile taotluse tema taandamiseks ( tl 6-7). 27.09.2013 kuupäeva kandva otsusega (allkirjastatud 30.09.2013, mis nähtub digiallkirjade kinnituslehelt - tl 14-15) jättis kohtutäitur A. K. . O. kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. A. O. kohtule kohtutäituri taandamiseks on esitatud KTS §-s 9 lg 4 sätestatud korras, mille kohaselt kohtutäituri taandamist nõudnud menetlusosaline võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. A. O. nõude arestimisel ei ole kohtutäitur A.K. hinnangul asunud täitma iseenda vastu esitatud nõuet. Kohtutäitur ei ole olnud sel hetkel võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses s.o isik, kelle vastu on konkreetses täitemenetluses täitmiseks esitatud nõue. Keelatud oleks olnud teha täitetoimingut juhul, kui tegemist olnuks A. O. sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlusega kohtutäitur A. K. võlgniku suhtes. Sellisel juhul tulnuks kohtutäituril
taanduda vastavalt TMS §-le 9 lg 1 p 1, mille kohaselt on keelatud kohtutäituril teha täitetoiminguid ja viia läbi täitemenetlust olukorras, kus kohtutäitur ise on täitemenetluses võlgnik. Käesoleval juhul ei ole tegemist niisuguse täitemenetlusega. Täiteasjas nr 170/2013/94 ei toimu täitemenetlus A. O. alusel A. K. , vaid M. D. alusel A. O. . Kohtu hinnangul saab kohtutäiturit käesoleval juhul pidada võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Sissenõude pööramist nõudele reguleerib TMS § 111, mille kohaselt arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti kohaselt on kohtutäitur AK. iseennast mitte tasuma A. O. võlgnetavat menetluskulu 10 eurot, vaid üle kandma selle oma ametialasele arvelduskontole ja maksma välja täiteasjas nr 170/2013/94 esitatud nõude katteks. Nagu nähtub kohtutäituri konto väljatrükist ja maksekorraldusest, kohtutäitur ka selliselt toimis – kandis A. O. arestitud 10 eurot üle M. D. . Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et seadus ei keela kohtutäituril viia täitemenetlust läbi olukorras, kus ta üheaegselt kohtutäiturina tegutsemisele osaleb kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS §-st 9 lg 1 p 1 ei tulene ka keeldu kohtutäituril viia läbi täitemenetlust asjades, kus tal on mõne menetlusosalisega võlasuhe, milles kohtutäitur on kohustatud pooleks. Keelatud on kohtutäiturina tegutsemine juhul, kui kohtutäitur ise on vahetult kas sissenõudjaks või võlgnikuks, kelle suhtes täitetoiminguid teostatakse. Sellisele seisukohale on kohtule teadaolevalt tõepoolest asunud ka Tartu Ringkonnakohus kohtutäituri vastuses viidatud 12.04.2012 määruses asjas 2-1129570. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ka muudel juhtudel, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtu arvates asjaolu, et arestitavaks varaks on võlgnikule kuuluv nõudeõigus asja menetleva kohtutäituri vastu, ei anna alust asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks sundtäitmisest otse või kaudselt huvitatud. Nimetatud asjaolu ei loo ka iseenesest veel kahtlust, nagu ei tegutseks kohtutäitur asjas erapooletult. Ka sellisele seisukohale on asutud juba viidatud Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012 määruses asjas 2-1129570 Kohtutäitur A. K. kohustus A. O. on kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur A. K. kohustatud isiku huvi, mis häiriks täitemenetluse erapooletut läbiviimist, võiks seisneda soovis hoiduda oma kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul sellisele kohtutäitur A. K. viitavaid asjaolusid asjas ei esine. Vastupidi, kohtutäitur on kohtu arvates just oma kohustust aktsepteerinud ning soovinud seda täita. Asjaolu, et see on toimunud A. O. mittemeelepärasel viisil, ei anna kohtu arvates alust kohtutäiturit taandada. Ka ei nõustu kohus avaldaja hinnanguga, et kohtutäitur on ametiseisundit ära kasutanud A. O. ja tema õiguste piiramiseks kohtutäituri tegevuse edaspidisel vaidlustamisel. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avalduses toodud etteheidete näol rikkumiste kohta täitemenetluse läbiviimisel ( TMS § 132 lg 1, 131 lg 1 p 1 ja 2 , 133 lg 1 ja 2 sätete väidetavad rikkumised) on sisuliselt tegemist täitetoimingute vaidlustamisega. Kuna avaldus kohtule on esitatud üksnes kohtutäituri taandamiseks, väljub täitetoimingute seaduspärasusele hinnangu andmine kohtu arvates käesoleva asja raamidest. Kohtule teadaolevalt ( andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) on avaldaja ka vaidlustanud TMS §-s 218 ettenähtud korras kohtutäituri tegevuse seonduvalt 18.09.2013 rahalise nõude arestimisega ( tsiviilasi nr 2-1354511), kuid kaebus on käesolevaks ajaks on veel kohtulikult lahendamata. Käesolevas
menetluses ei ole kohtu arvates küllaldaselt alust asuda seisukohale, et kohtutäitur AK. A. O. läbiviidavas täitemenetluses toiminud sedavõrd pahatahtlikult ja sihilikult võlgniku õigusi ja huve rikkudes, mis annaks alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. O. kohtutäitur A. K. põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
täiteasjas 170/2013/94
pole
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt võib kohus hagita menetluses juhul, kui menetluses osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse puhul tasumisele kuuluva riigilõivu see menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab TsMS §-de 172 lg 1 ja 172 lg 10 alusel kõik menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.