Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud 19.07.2010 esitas Swedbank AS Harju Maakohtule avalduse XXXpankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 19.11.2010 määrusega välja XXXpankroti ning nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.12.2010. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.08.2011. 25.09.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Lisaks palub pankrotihaldur kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused summas 9 000 eurot ja otsustada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule kuuluva osa kinnistust asukohaga XXX, müügist laekus pankrotivarasse eurot. Võlgnikule kuulusid ka OÜ XXX osad, nimetatud äriühing on sundlõpetatud.

60 000

II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid menetluses ei olnud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Kohtukulud antud menetluses puuduvad, tsiviilasjas nr 2-12-1099, kus XXX(pankrotis) jagas XXX abikaasade ühisvara, kinnitas Harju Maakohus 06.09.2012 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille tulemusel jäid menetluskulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu 19.11.2010 määrusega mõisteti välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt Maire Armi kasuks ajutise halduri tasu summas 1 006,61 eurot (15 750 krooni), millele lisandus sotsiaalmaks 332,18 eurot (5 197,50 krooni) ja millest kuulusid kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning ajutise halduri bürookulud summas 138,05 eurot (2 160 krooni, sisaldab käibemaksu). Haldur märgib, et ajutise halduri tasu summas 1 006,61 eurot ja halduri bürookulude hüvitis summas 138,05 eurot on talle väljamakstud. Pankrotivarast on tasutud maamaks summas 530,75 eurot. Halduri bürookuludeks on reserveeritud 8 469,25 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Menetluse kestuseks on olnud 36 kuud, seega moodustab kulu ühe kuu kohta käibemaksuta 196 eurot. Muid makseid ja võetud kohustusi menetluses ei ole. Haldur eraldi töötasu nõuet ei esita. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Jaotise alusel on makstud välja esimese järgu võlausaldajale AS-le SEB Pank 51 000 eurot, millega kaeti esimese järgu võlausaldaja nõue osaliselt. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Võlgnikule kuulunud osa eest kinnistust asukohaga XXX, Tallinn müügist laekus 60 000 eurot.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur viis läbi kõik vajalikud menetlustoimingud. Lisaks sellele osales haldur kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-12-1099, kus XXX(pankrotis) jagas XXXabikaasade ühisvara.

VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille võlausaldaja ei ole raha saanud Nr Võlausaldaja nimi Väljamaksmata eurodes

Maksu-ja Tolliamet

338,58

Swedbank AS

127 823,30

AS SEB Pank

367 640,36

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Menetluses oli võlgniku poolt esitatud üks hagi tsiviilasjas nr 2-12-1099, haldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kajastatud aruande punktis II „Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta“ all. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli võlgniku äritegevuse lõppemine endaga seotud ettevõtetes. Mitmed äriühingud lõpetasid tegevuse pankrotiga või olles sisuliselt maksejõuetud, läbi sundlõpetamise. Äritegevuse lõppemine oli valdavalt tingitud majanduskriisist. Seega võib halduri arvates lugeda maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. XI Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine. Usaldusisik Halduri arvates ei ole hetkel otseseid takistusi võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Halduri poolt kokku kutsutud võlausaldajate koosolekule, mille päevakorras oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku kandidaadi küsimus, ei ilmunud kedagi. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus jätab Swedbank AS-i 05.12.2013 esitatud seisukoha, mis on käsitletav vastuväitena, tähelepanuta, kuivõrd see ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, PankrS § 1 lg 2 tähenduses on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Asja menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud raske juhtimisviga või kuritegu. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada vajalikud kulutused kogusummas 9 000 eurot. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad halduri tehtud vajalikud kulutused summas 9 000 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. XXX(pankrotis) esitas 07.12.2010 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXX(pankrotis) haldur Maire Arm on aruandes märkinud, et juhul kui kohus rahuldab avalduse ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, palub ta kohustada XXX(pankrotis) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX(pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.