Viivian-Gold OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Kummi 23.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 048/2013/1314 Harju Maakohtu 17.10.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viivian-Gold OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Avaldaja Viivian-Gold OÜ (registrikood 11454224, asukoht Raudtee 64, 11617 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Viktoria Lukats; Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm (aadress Tornimäe 7-016, 10145 Tallinn; Puudutatud isik II WTC Tallinn Aktsiaselts (registrikood 10109301, asukoht Ahtri 8, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17.10.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Viivian-Gold OÜ kanda.
3.Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
Viivian-Gold OÜ (avaldaja) esitas 04.09.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Kummi 23.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 048/2013/1314.
2.Kaebuse kohaselt on täiteasjas nr 048/2013/1314 sissenõudja WTC Tallinn AS avalduse alusel alustatud täitemenetlus, kus täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-31652, mille on allkirjastanud kinnistusosakonna kohtunikuabi Helle Miller. Samuti on avaldusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2013 kohtumäärus. Sissenõudja täitedokumentidel puuduvad eeldused täitemenetluse alustamiseks. Täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend. Sissenõudja avaldusele on lisatud kohtu referendi allkiri väitega kohtumääruse jõustumisest. Kohtu referendil puudub selleks pädevus (TsMS § 458 lg 2). Justiitsministri 22.12.2005 määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ sätestatakse
kohtuametnike üldised kohustused ja juhend kohtute kodukordade koostamiseks. Nimetatud määruse § 72 lg 3 sätestab, et kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia või väljatrüki õigsust kohtunik, kohtunikuabi, kantseleijuhataja, kohtu arhivaar või kohtudirektori poolt määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga. Iga kohtu kantselei töötajale on töölevõtmisel kinnitatud kohtudirektori käskkirjaga konkreetsed ametijuhendid. Harju Maakohtu kantselei referendi ametijuhend, mis on kinnitatud 14.02.2013, ei näe ette tegelemist kohtuotsuste jõustamisega ega anna õigust kinnitada jõustumisi oma allkirjaga. Harju Maakohtus on jõustamise kohustus pandud kantselei juhatajale. Kohtutäitur on alustanud täitemenetluse alusetult, jättes kontrollimata täitedokumendi seadusele vastavuse. Täitemenetlus täiteasjas nr 048/2013/1314 tuleb lõpetada. Avaldaja esitas 01.08.2013 kohtutäiturile kaebuse ja 11.08.2013 kaebuse täienduse täitemenetluse lubamatu alustamise peale. 23.08.2013 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata.
3.Sissenõudja palus oma vastuses kohtule jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse kohaselt puudus kohtul TsMS § 371 lg 2 tulenevalt alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Avaldaja tegevus kaebuse esitamisel on pahatahtlik ning õigusi kuritarvitav, kuna avaldaja õigusi ei ole rikutud. Kohtureferendi pädevus ei oma puutumust asjaolusse, kas kohtulahend on jõustunud või mitte. Antud juhul on toimunud lahendi jõustumine kõrgema astme kohtu poolt määruskaebuse rahuldamata jätmise tagajärjel. Harju Maakohtu 16.01.2013 määruse jõustumist on kinnitanud Harju Maakohtu kantselei referent Laine Tukk, kes tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorrast on selleks pädev kohtuametnik.
4.Kohtutäitur jäi vastuses kaebusele oma 23.08.2013 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja seisukohad lahendite jõustamise pädevuse kohta ei ole õigustatud, kuivõrd vastavalt maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 5 lg 2 p 7 kontrollib referent kohtulahendite jõustumist ja kannab otsusele vastava märke. Maakohtu määrus
5.17.10.2013 määrusega jättis maakohus Viivian-Gold OÜ kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 ja 7 ning § 5 lg 3 on avaldus õigesti menetlusse võetud ja ei esine alust kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
7.Avaldaja on vaidlustanud täitedokumendi täidetavuse eeldused. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 sätestab täitemenetluse alustamise tingimused, milleks on täitmisavalduse ja täitedokumendi olemasolu. Kohtutäitur peab täitemenetluse alustamisel kontrollima, kas talle on esitatud seaduse nõuetele vastav täitmisavaldus ning täitedokument, mille täidetavuse eeldused on täidetud.
8.TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-31652. Kohtumääruse koostajaks on märgitud kohtunikuabi Helle Miller, kes on määruse digitaalselt allkirjastanud (I kd, tl-d 16-19). TsMS § 221 lg 1 sätestab, et seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi. Määrusest nähtuvalt on kohtumääruse teinud kohtunikuabi, mistõttu on kohtumäärus tsiviilasjas olemas. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses kontrollida, kas määruse koostamine selles märgitud kohtunikuabi poolt on lubatav või mitte. Kohtumenetluse osaline, kes leiab, et kohtumääruse on koostanud selleks õigust mitteomav isik, saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. Võlgnik on seda ka teinud. Tallinna Ringkonnakohtu
28.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-31652 on määruskaebus jäetud rahuldamata (I kd, tl-d 107-109). Kohtute infosüsteemi andmetel on ringkonnakohtu määrus jõustunud 19.06.2013 (II kd, tl 29). Seega on ka vaidlustatud kohtumäärus jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on olemas täitmisele esitatud täitedokument.
9.TMS § 12 lg 1 sätestab, et täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Võlgniku kaebus põhineb väitel, et jõustumismärke on väljastanud selleks õigust mitteomav isik.
10.Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumääruse digitaalallkirjade kinnituslehele on märgitud teise allkirjastajana Laine Tukk (isikukood 44705140233). Rolli/resolutsiooni jaotisse on märgitud: „/määrus jõustus 19.06.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega“ (I kd, tl 19).
11.Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord (edaspidi kodukord) § 72 lg 11 sätestab, et elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ning rollina oma ametinimetuse. Digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni on märgitud määruse jõustumiskuupäev 19.06.2013. Kodukorra § 72 lg-s 4 märgitud andmeid käesoleval juhul ei esine (maakohtu määrust ei muudetud), mistõttu ei pidanud neid märkima jõustumismärkes. Jõustumismärkes ei ole märgitud jõustumismärke väljastaja ametinimetust. Eeltoodust tulenevalt vastab jõustumismärge osaliselt kodukorra § 72 lg-s 11 sätestatule – sellest nähtub määruse jõustumise aeg, kuid ei nähtu jõustumismärke väljastaja ametinimetus.
12.Kohtu hinnangul ei muuda ametinimetuse puudumine jõustumismärget olematuks, sest jõustumismärge sisaldab kohtumääruse jõustumise aega, mis kinnitab kohtumääruse jõustumist. Kohtutäituril on sõltumata jõustumismärkes ametinimetuse märkimisest või märkimata jätmisest võimalik hiljemalt tema tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kontrollida, kas jõustumismärke on väljastanud selleks õigustatud isik. Kui kontrolli tulemusel selgub, et jõustumismärge on väljastatud selle väljastamiseks õigustatud isiku poolt, saab lugeda täitedokumendi täidetavuse eelduse väljaselgitatuks. Seetõttu ei ole jõustumismärke väljastaja ametinimetuse puudumine selliseks jõustumismärke puuduseks, mis välistab täitedokumendi täitmisele võtmise.
13.TsMS § 458 lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga. TsMS § 458 lg 2 sätestab, et jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik, kes varustab selle oma digitaalallkirjaga. Elektroonilist jõustumismärget ei varustata kohtupitseriga. Kodukorra § 72 lg 11 sätestab, et elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ning rollina oma ametinimetuse. Kodukorra § 5 lg 2 p 7 sätestab, et referent kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke.
14.Eeltoodust tulenevalt väljastab kohtulahendi jõustumismärkeid asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu kantselei töökorraldus sätestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. Kodukorra § 5 lg 2 p 7 sätestab, et referent kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke. Nimetatud säte reguleerib maakohtu kantselei töökorraldust selliselt, et jõustumismärkeid võib väljastada maakohtu kantselei referent. Jõustumismärke on väljastanud Laine Tukk. Kohus on Harju Maakohtu kantseleilt saadud informatsiooni põhjal tuvastanud, et Laine Tukk on käesoleval ajal ning oli ka 11.07.2013 Harju Maakohtu Tartu kohtumaja
kantselei referent. 14.02.2013 käskkirjaga nr 11-3/32 on Harju Maakohtu kohtudirektor kinnitanud Harju Maakohtu referendi ametijuhendi (II kd, tl-d 23-26). Referendi ametijuhendi kohaselt on tema tööülesandeks kohtulahendite jõustumismärgete väljastamine (II kd, tl-d 24, 25). Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et 11.07.2013 väljastas Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-31652 jõustumismärke selleks õigustatud isik.
15.Eeltoodust tulenevalt esinevad täitedokumendi täidetavuse eeldused. Seetõttu esinevad täitemenetluse alustamise tingimused ning kohtutäitur oli kohustatud sissenõudja täitmisavalduse alusel alustama täitemenetlust. Määruskaebus
16.31.10.2013 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldada.
17.Täitedokumendi jõustumine ei ole tõendatud seaduses sätestatud korras. Ilma füüsilise jõustumismärketa täitedokumendi jõustumine peab olema kontrollitav TMS § 12 lg 3 sätestatud korras. Jõustunud kohtulahendite lehel, kust saab jõustumist turvaliselt kontrollida, ei ole täitedokumendiks esitatud menetluskulude väljamõistmise määrust. Täitetoimikust ei selgu, kas ja kuidas on kohtutäitur kontrollinud sissenõudja esitatu vastavust seadustele.
18.Kohus viitab, et kohtutäituril on võimalus peale kaebuse saamist kontrollida jõustumise väljastanud isiku pädevust. Ei selgu, et kohtutäitur oleks seda teinud.
19.Kohtumääruse kohaselt on kohtunikuabi ametnik, kes sobib lahendama asju kõigis kohtumajades, millises maakohtus parasjagu vaja on. Justiitsministri poolt on seadusest tulenevalt kinnitatud kohtu kinnistusosakonna kodukord, kus ei ole sõnagi kohtunikuabi poolt menetluskulude avalduste menetlemisest üheski kohtumajas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei ole ühegi kohtuametniku ametijuhendiks.
20.Kohus järeldab vaidlustatud lahendis, et Harju Maakohtu kantselei referent peaks tegutsema justiitsministri määrusest nr 57 tulenevalt, eirates töölevõtmisel võetud kohustusi. Justiitsministri määrus nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ ei ole ühegi konkreetse maakohtu kodukord, vaid see sisaldab kirjeldusi, milleks kohtudirektor võib ametnikke kohustada. Lähtuda tuleb Harju Maakohtu kodukorras kehtestatust ja Harju Maakohtus on lahendite jõustamise kohustus pandud kantselei juhatajale. Kehtivas Harju Maakohtu kodukorras sätestatud referendi ametijuhistes ei oma referent volitusi jõustumismärkeid edastada. Avalikult on kättesaadav Harju Maakohtu kohtudirektori 14.02.2013 käskkirjaga nr 11-3/30 kinnitatud „REFERENDI AMETIJUHEND“. Nimetatud aktis ei räägita „jõustamisest“ midagi. Vaidlustatud kohtumääruses nimetatud kohtudirektori käskkiri nr 11-3/32 pole kättesaadav, mistõttu ei saa ka sellele tugineda.
21.Määruskaebuse esitaja jääb ka oma varem esitatud argumentide juurde. Vastused määruskaebusele
22.Kohtutäitur ja puudutatud isik II paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Menetluse edasine käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 17.10.2013 määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu
määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.
25.Määruskaebuse esitaja on kaebuses esitanud sisuliselt samu väited, nagu kaebuses kohtutäituri otsuse peale ja maakohus on esitatud väidete alusel põhjalikult kontrollinud asjakohaseid asjaolusid ning teinud põhjendatud järelduse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumäärus oli täitemenetluse alustamisel jõustunud ja sellel oli jõustumismärge. TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Nimetatud säte ei nõua, et kohtutäitur peaks jõustumismärke väljastamist nö üle kontrollima ja seega saab kohtutäitur eeldada jõustumismärke väljastamise õiguspärasust. Vaidluse tekkimise korral on kohtutäituril ja kohtul võimalik jõustumismärke väljastamise õigsust kontrollida. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et jõustumismärge väljastati õigesti, s.o tegi seda selleks õigustatud isik. Määruskaebuse väide, et Harju Maakohtu kodukorra järgi oli jõustumismärgete väljastamiseks Harju Maakohtus õigustatud üksnes kantselei juhataja, ei ole põhjendatud. Maakohus on tuvastanud, et Harju Maakohtus oli kohtudirektori 14.02.2013 käskkirjaga nr 11-3/32 kinnitatud referendi ametijuhendi järgi referendi tööülesandeks kohtulahendite jõustumismärgete väljastamine. Kaebaja väide, et nimetatud käskkiri ei ole avalikult kättesaadav, ei puutu asjasse, sest nimetatud käskkiri reguleerib kohtu sisemist töökorraldust ja ei pea kehtivuse tingimusena olema avalikult kättesaadav. Seega ei ole määruskaebuse esitaja õigusi vaidlusaluse täitedokumendi täitmisele võtmisega rikutud.
26.Määruskaebuse esitaja viitamine kohtutäituri poolt TMS § 12 lg 3 rikkumisele ei ole asjakohane. Nimetatud sätte järgi võib kohtutäitur võtta jõustunud kohtulahendi täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Seega reguleerib TMS § 12 lg 3 ilma jõustumismärketa kohtulahendi täitmiseks võtmise korda. Käesoleval juhul aga esitas sissenõudja kohtutäiturile täitedokumendi, mis oli varustatud elektroonilise jõustumismärkega, mistõttu kohtutäituril puudus vajadus täiendavalt kohtulahendi jõustumist muudest allikatest kontrollida.
27.Määruskaebuse väide, et kohtutäitur ei kontrollinud ka jõustumismärke väljastamise õigsust, vaid rahuldus maakohtu kantselei referendi digitaalallkirja olemasoluga, ei ole samuti asjakohane, sest iseenesest ei saa määruskaebuse esitaja õigusi rikkuda ainuüksi see asjaolu, et kohtutäitur jõustumismärke väljastamise õigsust enne täitedokumendi täitmisele asumist nö üle ei kontrolli.
28.Määruskaebuse väide, et kohtunikuabi võib teha menetluskulude kindlaksmääramise määruse üksnes siis, kui see on talle pandud kohustuseks ametijuhendiga konkreetses kohtumajas, ei ole põhjendatud. Kohtunikuabi pädevus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleneb otseselt seadusest, s.o TsMS § 174 lg-st 8 ja ametijuhend üksnes kordab seadusest tulenevat pädevust, mitte ei tekita seda. Lisaks sellele on vaidlus kohtunikuabi pädevuse osas menetluskulu kindlaksmääramise määruse tegemisel lahendatud ringkonnakohtu 28.05.2013 määrusega, mis on jõustunud.
29.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Viivian-Gold OÜ kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.