Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

2-13-13437 eurot töölepingu töötajapoolse lepingurikkumise tõttu

erakorralise

ülesütlemise

eest

tööandja

poolse

Menetluskulude jaotus

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV OSA

1.1

Asjaolud

XXX(edaspidi Kostja) töötas 20.02.2008.a. sõlmitud tähtajatu töölepingu ja selle 02.04.2011.a. lisa alusel XXXAS (edaspidi Hageja) juures müügiesindajana. Kostja tööülesanded olid määratud 02.04.2011.a. sõlmitud töölepinguga, töösisekorraeeskirjade ja 24.08.2010.a. allkirjastatud XXXAS Krediidikorraga. 11.märtsil 2013.a. esitas Kostja Hagejale TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse alates 12.märtsist. Kostja põhjendas ülesütlemisavaldust sellega, et Tööandja hakkas teda 2013.a. veebruaris alusetult survestama, nõudes 01.06.ja 05.06.2012.a. ühele kliendile - OÜ XXX, arvega väljastatud kauba eest tasumata summa hüvitamist, süüdistades töötajat oma töökohustuste rikkumises. Tööandjapoolse surve tõttu tekkis kostjal seetõttu terviserike ja ta vajas arstiabi ning sellest lähtuvalt ta ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma etteteatamistähtajata, kuivõrd ülesütlemise asjaolusid arvestades ei saanud temalt nõuda töölepingu jätkamist. Hageja töötajapoolse ülesütlemisega ei nõustunud ja teavitas sellest 12.03.2013.a. töötajat ning kuivõrd töötaja ei ilmunud kolmel järjestikkusel päeval (13.-15. märtsil 2013) tööle, ütles tööandja töölepingu omapoolse ülesütlemisavaldusega üles. 1.2

Hagiavaldus

Hageja esitas 22. märtsil 2013 Harju Maakohtusse hagiavalduse, milles palus Tuvastada XXX11.03.2013 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja mõista XXX XXXAS kasuks välja tekitatud kahju summas 986,11 eurot, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja põhjendas oma nõudeid järgmiselt. Kostja jättis töösuhte jooksul korduvalt täitma enda töölepingust tulenevad kohustused, ilmus tööle hilinemisega, alles peale tööpäeva algust, suhtus enda tööülesannete täitmisse pealiskaudselt. Kostja jättis tööle ilmumata 13.03., 14.03. ja 15.03.2013. Kostja on mitmel korral eiranud Tööandja poolt sisekorra eeskirjade ja reglementidega kehtestatud käitumisnorme. Kostja rikkus Tööandja poolt kehtestatud krediidikorda ja andis loa klienditeenindajale väljastada kaup OÜ-

2 (5)

2-13-13437 le XXX, kes on aga ära märgitud makseraskustes kliendina krediidilepinguga klientide andmebaasis. Kostja rikkus 20.02.2008 sõlmitud töölepingu ja selle 02.04.2012 lisa punkti 3.5.1, mille kohaselt on Töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust.

1.3

Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja esitas 21.06.2013 vastuse, milles leidis, et EV TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja poolne ülekohtune töökohustuste rikkumises süüdistamine, ebaväärikas kohtlemine ja kahju sissenõudmise ähvardustega oli tööandja loonud sellise olukorra, kus töölepingu jätkamine oli muutunud tema poolt võimatuks (TLS § 91 lg 2 p 1). Töötaja terviserike süvenes jätkuvas konfliktses olukorras, mistõttu töölepingu jätkamine kujutas endast ohtu töötaja tervisele ( TLS § 91 lg 2 p 3). TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea erakorraliselt ülesütlemisest ette teatama, kui mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Seega oli töölepingu ülesütlemine kooskõlas seadusega ja lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja esitas 21.06.2013 ka vastuhagi, milles palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt 15.märtsist 2013.a. tühiseks, lugeda XXX tööleping XXXAs-ga lõppenuks töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega 12.märtsist 2013.a., välja mõista XXXAS-lt XXX kasuks hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest töötaja poolt tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu 2880.- eurot ja menetluskulud jätta vastukostja kanda. Kostja põhjendas vastuhagi järgmiselt: Töölepingu ülesütlemine tööandja poolt 15.märtsil 2013.a. oli tühine, kuivõrd see oli põhjendamatu ja ebaseaduslik. Töötaja ei ilmunud tööle 13.märtsil 2013.a. seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega tema poolt ja töölepingu lõppemisega 12.märtsil 2013.a. Töötaja on oma ülesütlemist põhjendanud. TLS § 85 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 98 on ette nähtud töötaja poolt töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg 30 päeva, kuid töötajal on võimalik tugineda ka TLS § 98 lg 2 ja tööleping erakorraliselt üles ütelda ilma etteteatamistähtaega järgimata. Seega on tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine 15.märtsist 2013.a. tühine ja tööleping on seega lõppenud 12. märtsil 2013 a. seoses töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega. Kuna töötaja ütles töölepingu üles tööandjapoolse rikkumise tõttu, siis tuleb TLS § 100 lg 4 alusel tööandjalt välja mõista töötaja kolme kuu töötasu ulatuses, s.o. summas 2880 eurot (960 x 3). 1.4

Hageja seisukohad seoses vastuhagiga

Hageja leidis 15. juuli 2013 vastuses, et vastuhagi nõue ei ole selge, ning palus: ) jätta rahuldamata XXX vastuhagi, 15.03.2013 XXXAS töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühiseks tunnistamiseks/töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks; jätta rahuldama XXX vastuhagi, lugeda tema tööleping XXXAS-iga lõppenuks töötaja poolse erakorralise ülesütlemisega alates 12.03.2013, lugeda tööleping lõppenuks alates 15.03.2013 tööandja algatusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu; jätta rahuldamata XXX vastuhagi hüvitise määramiseks töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, töölepingu rikkumise tõttu tööandja poolt; jätta käesoleva vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud täielikult XXX kanda; rahuldada XXXAS hagi XXX vastu 11.03.2013 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks; mõista XXX välja XXXAS-ile töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitatud kahju töötaja ühe kuupalga ulatuses, so summas 986,11 eurot; jätta põhihagi menetlusega seoses kantavad XXXAS menetluskulud täielikult XXX kanda.

2-13-13437

KOHTUOTSUSE PÕHJENDAV OSA

2.1

Nõue

Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostja 11.03.2013 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja tekitatud kahju summas 986,11 eurot kostjalt väljamõistmist. Vastuhagis nõuab kostja poolt 15.märtsist 2013.a töölepingu erakorraline ülesütlemise tühisuse tunnustamist, tööleping lõppenuks lugemist 12.märtsist 2013.a. ja hagejalt kostja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest töötaja poolt tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu 2880.- eurot hüvitise väljamõistmist. Mõlemad pooled soovivad, et menetluskulud jäetaks vastaspoole kanda. 2.2

Kohtu seisukoht seoses 11. märtsi 2013 ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõudega.

Tulenevalt TLS § 85 lg 1 võib töötaja tähtajatu töölepingu üles öelda igal ajal sama paragrahvi lg 3 järgi eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda vastupidist. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 teisele lausele peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama. Samas põhjendamiskohustuse kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega leiab kohus, et ülesütlemine iseenesest on kehtiv ja ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Samas omab tähendust, kas töötajal oli töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus või mitte. TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja tööandjale korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Järelikult sõltuvalt sellest, kas töötaja tõendab mõjuva põhjuse olemasolu s.t. kas erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud või mitte on tööandjal õigus nõuda hüvitist. Niisugust seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

2-13-13437 36-37) ja perearst vastas (II kd tl 38-40), et enne 12.02.2013.a. ei ole XXX vastuvõtule pöördunud ärevushäire, unetuse, depressiooni vms tõttu, 12.02.2013 kaebas küll unetuse ja ärevushäirete üle, kuid peale nimetatud visiiti ei ole XXX korduvalt sama kaebusega perearsti poole ei pöördunud. Seega ei pöördunud ta sama kaebusega ka märtsis 2013. Samuti leidis perearst, et Teadaolevalt loomulikult võib vererõhu väärtus pingeolukorras tõusta, so keha poolt loomulik adrenergiline (kaitse)reaktsioon. Sageli leiame ka tavapäraselt normaalse vererõhuga inimestel kõrgeid väärtusi (sageli oluliselt kõrgemaid tavapärasest); ka siis kui enesetunne seda veel ei kajasta. Üldjuhul ei mõõdeta ju kaebuste puudumisel vererõhku, ilmselt oleks väärtused kõigil kõrgemad, ka nt. liiklustrahvi või kodutülide puhul... Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et ilmselgelt oli töötaja jaoks tegemist stressiolukorraga, kuid 12. veebruaril 2013 perearsti külastusel kirjeldatud anamnees ja diagnoosi (II kd tl 7) puhul oli tegemist normaalse tervisenäitajate hälbega stressi tagajärjel, mis aga ei tähendanud tervisekahjustust. Tähtsust omab ka asjaolu, et kostja pöördus arsti poole kuu aega enne ülesütlemise avalduse esitamist ja et hiljem ei ole kostja sama kaebusega perearsti poole pöördunud. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kostja erakorraliseks ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus ja seetõttu tuleb 11. märtsi 2013 ülesütlemist lugeda korraliseks. Kuivõrd kohus loeb töötajapoolse töölepingu ülesütlemise korraliseks, mille puhul aga ei olnud järgitud etteteatamise aega, oli ülesütlemine küll kehtiv kuid õigusvastane, seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 109 lg 4 alusel, mis sätestab töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Kohus leiab, et antud asjaolusid arvestades (eelkõige puudus kohtu hinnangul tööandjal tegelik huvi töötajaga töösuhte jätkamiseks, töötaja ütles üles töölepingu tööandja käitumise tõttu, mida ta küll hindas ebaõigesti) on mõistlik hüvitis 200 eurot. Kuivõrd tööleping oli töötajapoolse ülesütlemise tõttu juba lõppenud 12. märtsist 2013, siis puudus tööandja poolt 15. märtsi 2013 ülesütlemise ajal töötaja ja tööandja vahel tööõigussuhe. Seega ei olnud Hageja poolt 15. märtsil 2013 töölepingu ülesütlemise avalduses (I kd tl 27-30) esitatud töölepingu ülesütlemine võimalik. Et ülesütlemine ei olnud võimalik, ei hakka kohus analüüsima ülesütlemise avalduse vormi ja sisu, samuti poolte vastavat e-kirjavahetust. Arvestades, et kohus on eeltoodult tuvastanud, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja poolt puudus põhjus ja seega ei olnud erakorraline ülesütlemine tingitud tööandjast, jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi tööandjalt hüvitise nõudes. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Velmar Brett kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.