lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-16487/26

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-16487/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1601
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 4 lg 1, 2, 4Töölepingu sõlmimise erisusTLS § 5 lg 1Töötaja teavitamine töötingimustestTLS § 95 lg 1, 2ÜlesütlemisavaldusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 1 lg 2Töölepingu mõisteTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 86 lg 1Töölepingu ülesütlemine katseajalTLS § 96Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-16487

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-16487

Tsiviilasi

XXXhagi XXX OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu saamiseks

Tsiviilasja hind

1859,36 eurot Hageja (TVK poole pöördunud isik) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn) Kostja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX), seaduslik esindaja XXX 04.11.2013

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada XXX OÜ ja XXX vaheline töösuhe perioodil 05.12.2011-26.01.2012.
3.Välja mõista XXX OÜ-lt saamata jäänud töötasu perioodi 05.12.2011 – 26.01.2012 eest summas 531,37 (viissada kolmkümmend üks eurot ja 37 senti) eurot bruto XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 75% ulatuses XXX OÜ kanda. XXX on määratud 23.04.2013 kohtumäärusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabitasu ja kulud. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 69 lg 2Tahteavalduse tegemine
1.Töötaja XXX esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja XXX OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu saamiseks.

2-12-16487

2.21.03.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/330 rahuldas TVK töötaja avalduse osalisel; tuvastas OÜ XXX ja XXX vahelise töösuhte perioodil 05.12.2011-26.01.2012 ja mõistis OÜ-lt XXX XXX kasuks välja saamata jäänud töötasu 531,37 eurot.
3.Tööandja ei nõustunud TVK 21.03.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/330 ja esitas kohtule 25.04.2012 taotluse vaadata XXX poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hagi nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub tuvastada hageja ja kostja vaheline töösuhe perioodil 05.12.2011-26.01.2012 ja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 2011 detsember eest 929,68 eurot ja 2012 jaanuar eest 929,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja töötas kostja juures suulise tähtajalise töölepingu alusel alates 05.12.2011 ehitajakeevitajana. Pooled leppisid kokku, et tööleping on tähtajaga kuni objekti lõppemiseni ning, et töötasu on 750 eurot neto ning, et palgapäev on 10.-15. kuupäev. Hageja töötas kostja juures kuni 26.01.2012. Kostja ei ole hagejale töötasu käesoleva ajani tasunud. Kuna kostja hagejale töötasu ei maksnud ja töölepingut ei sõlminud, lahkus hageja töölt 26.01.2012. Kostja vastuväited hagiavaldusele
6.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja asus kostja juures tööle 02.01.2012 abitöölisena keevitamisel katseajaga neli kuud. Hageja töötasuks oli 345,39 eurot bruto, millele võis lisanduda tulemuspalk ning töötasu maksmise päevaks oli järgneva kuu 10. kuupäev.
8.Töölepingu allkirjastamine pidi toimuna 03.01.2012 objektil Käru vallas, kuid antud kuupäeval hageja koos töökaaslastega tööle ei ilmunud ning hagejaga ei olnud võimalik ühendust saada. Kostjal hageja töö osas pretensioone ei olnud ning töö oli teostatud. 05.01.2012 ilmus hageja tööle joobe tunnustega, mistõttu toimetati hageja kostja poolt üüritud korterisse Kehtnas. 06.01.2012 tutvustas kostja hagejale töölepingut, kuid hageja ei soovinud lepingut allkirjastada. 07.01.2012 teavitati kostjat, et kostja poolt üüritud korteris Kehtnas, kus elas hageja koos töökaaslasega, on pidev lärm ja avaliku korra rikkumine. 09.01.2012 helistas kostjale objektijuht ja teavitas, et hageja ei allu korraldustele ning palus hageja toimetada objektilt ära, kuna hageja oli ilmselgete joobetunnustega. Hageja naases tööle 11.01.2012, kuid lepingut ei olnud kostja ikka nõus allkirjastama, vaid soovis avanssi, mida kostja lubas, kui hageja teostab enda tööd hiljemalt 12.01.2012. 12.01.2012 tasus kostja hagejale avanssi kokku koos töötuskindlustusmaksega 102,88 eurot. 12.01.2012 teavitati kostjat taaskord lärmamisest kostja poolt üüritud korteris Kehtnas ning 13.01.2012 kostja tööle ei ilmunud ega vastanud telefonile, samuti ei saanud kostja hagejat kätte korterist. 16.01.2012 läks kostja koos maakleriga korterisse Kehtnasse, kus avastasid, et korterit on lõhutud ja rikutud on vara. 16.01.2012 koostas kostja juhatus protokolli, millega lõpetati töösuhe kostjaga. Maakohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 1 järgi

2-12-16487 töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 4 lg 2 alusel tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Järelikult, kui töötaja on asunud faktiliselt tööd tegema ning tööandja on seda aktsepteerinud, on tööleping sõlmitud. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut tühiseks.

12.Hageja väitel asus hageja kostja juures tööle 05.12.2011 ehitajana-keevitajana Käru vallas ehitatavas kalakasvanduses. Kostja väitel asus hageja kostja juures tööle 02.01.2012 abitöölisena keevitamisel katseajaga neli kuud. E-Maksuamet/ e-toll väljatrüki kohaselt on hagejale viimane väljamakse kostja poolt tehtud 2012 jaanuaris (tl 36), mis viitab asjaolule, et hagejale maksti ilmselt 2012 jaanuaris 2011 detsembri töötasu. Kostja on esitanud kohtule oma juhatuse 02.01.2012 otsuse nr 3 (tl 9), millega on kinnitatud, et hageja on asunud kostja juures tööle abitöölisena.
13.Töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajad XXX, XXXja XXX, kellest kaks viimased on kostja töötajad, kinnitasid, et kostja töötas hageja juures detsembrist kuni jaanuari kuuni (TVK tl 10). Seega kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja ütlustest kui ka kui ka e-maksuameti teatest, tuleb tuvastada, et poolte vaheline töösuhe algas 05.12.2011. Asjaolu, et kostja juhatus on teinud 02.01.2012 otsuse, millega on kinnitanud kostja enda töötajaks ja, et Maksu- ja Tolliametis on märgitud hageja kostja töötajaks jaanuaris 2012, ei tähenda, et tegelikult ei asunud hageja tööle juba detsembris 2011. Tunnistaja ütlustega, kes töötasid samuti Käru vallas ehitataval kalakasvanduse objektil on tõendatud, et hageja töötas objektil juba detsembris 2011.
14.Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kostja lahkus Käru valla objektilt jaanuari 2012 lõpus. Samuti väidab hageja, et töösuhe lõppes 26.01.2012, kuna kostja ei tasunud hagejale töötasu. Kostja väitel lõppes töösuhe hagejaga 16.01.2012 juhatuse otsuse nr 4 (tl 10) alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
15.TLS § 86 lg 1 järgi tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 alusel tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 96 sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.
16.Kohus leiab, et kostja juhatuse 16.01.2012 otsus nr 4 ei saa olla töölepingu ülesütlemisavaldus. Esmalt ei ole kostja tõendanud, et pooled on kokku leppinud katseajas ja, kui pikas katseajas. Teiseks ei nähtu, et kostja juhatuse otsus oleks kätte toimetatud hagejale. Ülesütlemisavalduse puhul on tegemist tahteavaldusega. Tahteavaldus loetakse tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Kostja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse otsust on tutvustatud hagejale või, et see on hagejale kätte toimetatud. Kuna töölepingu lõpetamisele peab eelnema ülesütlemisavaldus, siis leiab kohus, et hageja tööleping ei ole lõppenud 16.01.2012 kostja juhatuse otsusega nr 4. Kuna TVK-s üle kuulatud tunnistajad on märkinud, et hageja töötas objektil jaanuari 2012 lõpuni, siis leiab kohus, et on usutav, et tööleping lõppes 26.01.2012.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on alus tuvastada pooltevahelise töösuhte olemasolu perioodil 05.12.2011-26.01.2012.

2-12-16487

18.TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.
19.Hageja väitel leppisid pooled kokku töötasu suuruses 750 eurot neto kuus. Kostja väitel oli hageja töötasuks juhatuse 02.01.2012 otsuse nr 3 alusel 290 eurot kuus + tulemustasu (tl 9). Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mis nende väiteid kinnitaksid. Kohus leiab, et kostja ühepoolne juhatuse otsus ei tõenda poolte kokkulepet. Kuna tõendamata on, millises suures töötasus pooled kokku leppisid, siis leiab kohus, et hageja töötasu suurus tuleb arvestada lähtudes normtundidest ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 § 1 oli perioodil 01.01.2011-31.12.2011 töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 § 1 oli jaanuar 2012 töötasu alammääraks tunnis 1,80 eurot. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele detsember 2011 töötasu summas 257,77 eurot (149 h * 1,73 eurot) ja jaanuar 2012 töötasu summas 273,60 eurot (152 h * 1,80 eurot). Menetluskulude jaotus
20.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda. Kohus võtab menetluskulude arvestamisel aluseks, et kohus rahuldas täielikult hageja nõude töösuhte tuvastamiseks ja osaliselt töötasu saamise nõude. XXX on määratud 23.04.2013 kohtumäärusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabitasu ja kulud (tl 77). Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
21.Esitatud hagi tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §124 lg 1 ja § 134 lg 3 alusel 1859,36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus