Asjaõigus › Omandiasjad

enampakkumise tingimusi, mille puhul on aga ilmselgelt tegemist juba toimunud enampakkumise moonutamisega. Enampakkumise aktist ja sellele eelnevalt ka kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on müüdud muuhulgas kinnistu Iibise päraldiseks olev puidukuivati, mis aktist nähtuvalt pole käsitletav eraldiseisva hoonena, vaid seadmena, mis asub tootmishoones. Kostja on oma 09.03.2011.a. teatises käsitlenud ekslikult temale enampakkumise käigus müüdud kuivatit eraldi hoonena, sest müüdud on ainult üks kuivati kui seade ning aktis ei ole viidatud kuivati kui hoone ehitisregistri koodile. Lisaks viidatud katlamaja-kuivatite omandiõiguse tunnustamisele on kostja avaldanud hagejale ka seisukoha, et nemad on enampakkumise käigus lisaks enampakkumise aktis viidatule omandanud elektrikaabelliinid (ehitusregistri kood 220267353) asukohaga Kasaritsa küla Võru vald. Neil asjaoludel ja juhindudes AÕS §-dest 89 ja 90 1g 1 palub hageja tunnustada OÜ REK Insenerid omandiõigust Kasaritsa külas Võru vallas Võru maakonnas asuvatele katlamajakuivatitele (ehitisregistri kood 120266285) ja elektrikaabelliinile (ehitisregistri kood 220267353). Kohtumenetluse käigus hageja vähendab nõuet ja loobub omandiõiguse tunnustamise nõudest elektrikaabelliinide osas (tl 159).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud nõude omandiõiguse tunnustamiseks ehitisele katlamaja/kuivatile kui vallasasjale. AÕS § 90 kehtib vallasasjade kohta, vaidlusalune hoone on aga püsiva iseloomuga ehitis, mille puhul tuleb omandiõigust eeldada sellega, kelle kinnistul see asub. Hageja tegelik eesmärk - saada enda kasutusse ja valdusse teisele isikule kuuluval kinnistul asuv ehitis koos selle teenindamiseks vajaliku maaga, ei ole saavutatav omandiõiguse tunnustamise hagiga. Hageja tegelik eesmärk küll nõuab omandiõiguse tuvastamist, kuid menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes kuulub omandiõigus tuvastamisele sellistel juhtudel mitte tuvastushagiga vaid eesmärgi tegeliku saavutamise eesmärgil esitatava sooritushagi raames. Kostja leiab, et hageja jaoks ei ole omandiõiguse tunnustamine kohane ja õige õiguskaitsevahend, mistõttu taotleb kostja, et hagi jäetaks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seoses asjaoluga, et hagiga ei saa saavutada hageja poolt soovitud eesmärki. Samuti ei ole hageja oma hagi tõendanud, eelkõige ei ole hageja tõendanud omandiõiguse tekkimist. Hageja üritab faktide ühekülgse esitlemisega eksitada kohut, saavutamaks vara kantimise skeemi seadustamine. Nimelt teostati tehingud Platsi kinnistuga eelkõige selleks, et viia majandusraskustesse sattunud AS Iibis Puit välja niipalju vara kui võimalik. Nimetatut näitab kasvõi asjaolu, et hageja huve esindab AS Iibis Puit juhatuse liige ja omanik Mati Siim. Vaidlusalused ehitised ja rajatised kuuluvad kostjale, olles kostja poolt enampakkumisel omandatud Iibise kinnistu ja puidutöötlemiskompleksi osad. AS Iibis Puit, kelle seaduslik esindaja on juhatuse liige Mati Siim, esitas 20.12.1999.a Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonnale kinnistamisavalduse, paludes kanda kinnistusraamatusse Võru vallas Kasaritsa külas asuva 11 114 m2 suuruse Iibise kinnistu. Kinnistusraamatu registriossa nr 910941 tehti kanne 01.03.2000.a. Iibise kinnistule asus AS Iibis Puit rajama puidutöötlemiskompleksi. Esmalt renoveeriti endine laudahoone ümber tootmishooneks. Võru Vallavalitsuse 07.06.2004.a. korraldusega nr 255 on väljastatud AS Iibis Puit ehitusluba Iibise maaüksusele kaarhalllaoruumide (ehitusregistri kood 120266277) ja katlamaja kuivatite (ehitusregistri kood 120266285) ehitamiseks projekti (039E/2004) järgi. 26.07.2004.a omandas AS Iibis Puit Võru vallas Kasaritsa külas asuva 1203 m2 suuruse Platsi kinnistu. Seejärel taotles AS Iibis Puit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS) sihtotstarbelist finantseeringut projektile 1,0 MW katlamaja ehitamiseks ning lao- ja laadimisplatsi rekonstrueerimiseks. EAS tegi 02.09.2004.a otsuse, millega määras AS Iibis Puit projekti toetuseks 112 398 EUR. Võru Vallavalitsuse 27.06.2005.a. korraldusega nr 175 väljastati AS Iibis Puit kasutusluba

katlamaja-kuivatite (ehitisregistri kood 120266285), kaarhall-laoruumi (ehitisregistri kood 120266277), lao ja laadimisplatsi (ehitisregistri kood 220267347) ja 380V elektrikaabelliini (ehitisregistri kood 220267353) kasutusele võtuks. Kasutusloa väljastamisega võib lugeda lõpetatuks puidutöötlemiskompleksi rajamise AS Iibis Puit poolt. Tegemist on ühtse kompleksiga, kus on hooned nii puidu ladustamiseks, kuivatamiseks kui ka tootmishoone. Katlamaja-kuivatites paiknevate lülitite kaudu käivad tootmishoones kahe puidutööpingi töötamiseks vajalikud ventilaatorid (ventilaatorite kaudu imetakse puidupinkidest tekkinud saepuru ehitises katlamaja-kuivati asetsevasse katlasse, kus toimub tekkinud saepuru põletamine ja toomishoone ning kontoriruumi soojusenergiaga varustamine). Seega moodustas katlamaja-kuivatid muu puidutootmiskompleksiga ühtse majandusliku otsatarbega terviku - ettevõtte. 2008.aasta 29.mail seab Maksu- ja Tolliamet oma nõuete tagamiseks AS Iibis Puit vastu Iibise kinnistule käsutamise keelumärke. AS Iibis Puit võõrandas teadvalt ja ilma eksimuseta Platsi kinnistu hoonestamata kinnistuna 30.09.2008.a. OÜ Altai Arc, kinnistu hinnaks märgiti 3540 krooni (226.25 eurot), mis sisaldas käibemaksu. OÜ Altai Arc üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks on Mati Siim, kes oli ühtlasi ka AS Iibis Puit juhatuse liige. Seega oli OÜ Altai Arc teadlik, et kinnistu oli hoonestamata ning et OÜ Altai Arc ei omandanud nimetatud tehinguga ühtegi hoonet, ehitist ega rajatist, sh kuivatit ega katlamaja. OÜ Altai Arc, kelle seaduslikuks esindajaks lepingu sõlmimisel on Mati Siim, müüs 08.10.2008.a., seega kaheksa päeva pärast omandamist, hagejale Platsi kinnistu. Müügi- ja asjaõiguslepingust ei nähtu, et kinnistul asuks katlamaja-kuivati, lepingu kohaselt on 1203 m2 kinnistu oluliseks osaks veiselaut ehitusaluse pindalaga 3209 m2, kinnistu müügihinnaks on 319.56 eurot. Mais 2010.a alustati AS Iibis Puit suhtes täitemenetlust. Täiteasja nr 119/2010/424 raames on kohtutäitur 10.06.2010.a arestinud ja üleskirjutanud kinnistu nimetusega Iibise ning selle olulised osad ja päraldised: nende seas 1. puidukuivati. Kohtutäitur on teinud arestimisaktis märkuse selles, et puidukuivati on paigutatud kinnistule piire järgimata. Võlgnik AS Iibis Puit juhatuse liige Mati Siim, kes viibis vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara võlgnikule mittekuulumise kohta. Kordusenampakkumise teade AT 15.09.2010.a. kohaselt müüakse kinnistu ja kinnisasja päraldistena muuhulgas puidukuivati. 07.10.2010.a. enampakkumisel müüdi kostjale hoonestatud kinnistu Iibis koos päraldiste ja oluliste osadega teiste seas puidukuivatiga. Seega omandas kostja vaidlusalused ehitised ja rajatised 07.10.2010 enampakkumise akti alusel vastavalt TMS § 156, enampakkumise akti alusel tehti kanne ka kinnistusraamatusse. 28.02.2011.a. on kohtutäitur väljastanud Võru Vallavalitsusele esildise, mille kohaselt 07.10.2010 toimunud enampakkumise käigus müüdi muu vallasvara hulgas kinnistul asuv katlamaja-kuivati. Eeltoodust nähtub selgelt, et omandiõigus puidutöötlemiskompleksile, sealhulgas selle hulka kuuluvatele katlamaja- kuivatitele kuulub kostjale. Vaidlusalune hoone on seotud kostjale kuuluva puidutöötlemiskompleksiga ning on mõeldud selle teenimiseks. Ainuke juurdepääs katlamaja- kuivatile on Iibise kinnistult- kõik sissepääsud hoonesse paiknevad Iibise kinnistul. Platsi kinnistu, millele osaliselt katlamaja - kuivati tagasein ulatub, ei oma iseseisvat majanduslikku otstarvet. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur nimetas enampakkumise teates, Iibise kinnistu arestimise ja enampakkumise aktides katlamajakuivatit puidukuivatiks, ei muuda see enampakkumisel müüdud vara koosseisu. Seda enam et vara arestimise aktis on tehtud eraldi märge, et puidukuivati asub osaliselt kõrvalkinnistul (tuletatav sellest, et puidukuivati on märgitud kinnistu piire järgimata). Juhul kui hageja leidis, et temal on puidukuivati müüki takistav õigus, oleks pidanud ta vaidlustama enampakkumise TMS § 223 alusel. Kostja on küll viidanud võimalusele, et ta on nõus omandama katlamajakuivati aluse maa AÕS § 148 lg 2 järgi (kostja ei eita, et vaidlusalune katlamaja- kuivati ulatub üle Iibise kinnistu piiri), kuid mitte hageja poolt märgitud summa eest, samuti ei ole kostja avaldanud soovi Platsi kinnistu omandamiseks. Hageja omandas Platsi kinnistu 5000 krooni eest 2008.aastal ilma vaidlusaluse ehitiseta (tl 85-92).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud hagi AÕS §-de 89,90 lg 1 alusel katlamaja-kuivatite omandiõiguse tunnustamiseks. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega ning kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. AÕS § 90 lõikest 1 tulenevalt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 80 lg 1,2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 89 alusel esitatud hagi on negatoorhagi, millega hageja võib nõuda omandiõiguse rikkumise ja selle tagajärgede kõrvaldamist, kui see kestab või rikkumisest hoidumist, kui on olemas rikkumise tekkimise või selle kordumise oht. AÕS § 90 reguleerib vallasasja valdust. AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsioonihagi on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõudega. Hageja on selgitanud vastuses kostja vastuväidetele, et hagiavalduse eesmärgiks on tuvastada asjaolu, et katlamaja-kuivatid kuulub Platsi kinnistu koosseisu, mitte Iibise kinnistu koosseisu (tl 128). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsuse tegemisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käsitletavast hagist nähtuvalt on hagejal Platsi kinnistu omanikuna õiguslik huvi vaidlusaluse sellel osaliselt paikneva katlamaja-kuivati omandiõiguse tunnustamiseks, mistõttu puudub alus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus nõustub kostjaga, et menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes kuuluks omandiõigus tuvastamisele eesmärgi tegelikuks saavutamiseks esitatava sooritushagi raames, kuid hageja ei ole käesolevas asjas soovinud sooritusnõuet esitada, vaid tahab õigusselgust omandi küsimuses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlusalune katlamaja-kuivati asub kahel kinnistul- kostjale kuuluval Iibise ja hagejale kuuluval Platsi kinnistul, mida tõendavad ka katastriüksuste joonis (tl 59-60) ja vaatluse protokoll (tl 154). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et katlamaja-kuivati näol on tegemist maaga ühendatud ning püsiva iseloomuga ehitisega. Ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. TsÜS § 54 lg 1,2 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili; kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. AÕS § 148 lg 1,2 sätestab eriregulatsiooni, mille kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

Pooltel ei ole vaidlust selles ja kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et Iibise ja Platsi kinnistule ei ole seatud kinnisasja piiriülest ehitamist lubavat asjaõigust. Seega on kohtul vajalik tuvastada, millisele kinnistule ja kelle poolt on vaidlusalune katlamaja-kuivati ehitatud ja kas ehitis on püstitatud heauskselt. AS Iibis Puit on esitanud Võru Vallavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks (tl 50,51) katlamaja-kuivatite (ehitusregistri kood 120266285) ehitamiseks 270,4 m2 pindalal Kasaritsa külas Võru vallas. Võru Vallavalitsuse 07.06.2004.a. korraldusega nr 255 (tl 47, 48) on väljastatud AS Iibis Puit ehitusluba Iibise maaüksusele kaarhall-laoruumide (ehitusregistri kood 120266277) ja katlamaja-kuivatite (ehitusregistri kood 120266285) ehitamiseks projekti (039E/2004) järgi. 16.07.2004.a asjaõiguslepingu alusel omandas AS Iibis Puit Võru vallas Kasaritsa külas asuva 1203 m2 suuruse Platsi kinnistu, katastritunnusega nr 91804:003:0168 (tl 133). Võru Vallavalitsuse 27.06.2005.a. korraldusega nr 175 (tl 46) väljastati AS Iibis Puit katlamaja-kuivati (ehitisregistri kood 120266285), kaarhall-laoruumi (ehitisregistri kood 120266277), lao ja laadimisplatsi (ehitisregistri kood 220267347) ja 380V elektrikaabelliini (ehitisregistri kood 220267353) kasutusluba. Tunnistaja Mati Siim, kes oli AS Iibis Puit juhatuse liige, annab ütlusi (tl 165-168), et ehitasime katlamaja-kuivati 2004.a.; et säilitada olemasolevat korralikku laadimisplatsi, ostsime juurde maa Platsi kinnistul, et sinna ehitada; Platsi kinnistu tagumine äär osutus nii pehmeks, et sinna ei jäänud vaiad püsima, et hoonet ehitada ja nihutati hoone edasi tugevama pinnase peale, mistõttu äärekene jooksiski teise piiri sisse; mõlemad kinnistud kuulusid libisele; peale müüki oli vajadus, et hoone asuks ühe kinnistu peal ja ei hõlmaks teist kinnistut, kuna oli pandud tõkend libise kinnistule, siis polnud neil võimalik seda ümbermõõdistamist lõpule viia. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma 17.01.2011.a. otsuses nr 3-2-1-89-11 asunud seisukohale, et AÕS § 148 lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kohus leiab, et oludes, kus ehitaja oli mõlema kinnistu omanik ei saa tema tegutsemist lugeda pahauskseks. AS Iibis Puit, esindaja juhatuse liige Mati Siim, võõrandas Platsi kinnistu 30.09.2008.a. OÜ Altai Arc (tl 30-34); müügi- ja asjaõiguslepingu punkti 2.1.3 kohaselt võõrandati hoonestamata kinnistu, kinnistu hinnaks oli lepingu p 4.1 kohaselt 3540 krooni (226.25 eurot), mis sisaldas käibemaksu. OÜ Altai Arc, kelle seaduslikuks esindajaks lepingu sõlmimisel on samuti Mati Siim, müüs 08.10.2008.a., seega kaheksa päeva pärast kinnistu omandamist, Platsi kinnistu hagejale OÜ REK Insenerid; müügi- ja asjaõiguslepingu p 1.3.7 on ilmselt ekslikult märgitud, et 1203 m2 kinnistu oluliseks osaks on veiselaut ehitisaluse pindalaga 3209 m2; kinnistu müügihinnaks on lepingu p 2.1 kohaselt 5000 krooni (319.56 eurot), mis sisaldab käibemaksu (tl 23-29) Samas nähtub ka lepingu p 1.3.4 järgi, et kinnistu kõlvikulises koosseisus on ehitistealust maad üldse 18 m2, samas kui vaidlusaluse katlamaja-kuivati ehitisealune pindala on vastavalt ehitise üldandmetele 270,4 m2. 30.09.2008 lepingu p 2.1 ja 08.10.2008 lepingu p 1.3 kohaselt on müüja esindaja (Mati Siim) kinnitanud lepingute eseme kohta olevaid andmeid. Kohtus ülekuulatud tunnistaja Mati Siim ei oska neid asjaolusid selgitada, väites vaid, et see on notarite eksitus, ta viskas pilgu peale nendele asjadele ja ei süvenenud, siin on vead sees, ta kirjutas lepingutele alla (tl 165-168). Kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 119/2010/424 (tl 38-40) kohaselt on kohtutäitur Taive Peedosaar 10.06.2010.a arestinud ja üleskirjutanud võlgniku AS IIBIS PUIT järgmise vara:

kinnistu nimetusega Iibise ning selle olulised osad ja päraldised: 1. puidukuivati, 2. sõrmjätkliin Dimter, 3. nelikanthöövel Jonsered, vla ca 1980, 4. seimersaag etteveoga, 5. lihvpink Bogma 07102, 6. terituspink, 7. tõstuk Boss, 8. kompressor Gardner Denver FX 7-10 EANA ning ehitised 1. kaarhall ja 2. tootmishoone; ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve: puidukuivati, ladu, tootmishoone. Kohtutäitur on teinud arestimisaktis märkuse: puidukuivati on paigutatud kinnistule piire järgimata, akti koostamise juures viibis AS Iibis Puit juhatuse liige Mati Siim. Vara enampakkumise aktist täiteasjas nr 119/2010/424 (tl 35-37) nähtub, et 07.10.2010.a. müüdi enampakkumisel kinnistu nimetusega Iibise koos kinnisasja päraldiste ja oluliste osadega: : 1. puidukuivati, 2. sõrmjätkliin Dimter, 3. nelikanthöövel Jonsered, vla ca 1980, 4. seimersaag etteveoga, 5. lihvpink Bogma 07102, 6. terituspink, 7. tõstuk Boss, 8. kompressor Gardner Denver FX 7-10 EANA, kaarhall ning tootmishoone 1 900 000 krooni eest OÜ Piso Puit. Kohtus tunnistajana üle kuulatud kohtutäitur Taive Peedosaar (tl 179-180) annab ütlusi, et puidukuivati all pidas ta silmas eraldi konteiner-katlamaja, mis oli kinnistule paigutatud nii, et osa oli võõral kinnistul; kohtutäitur ei pidanud konteiner-katlamaja-kuivatit ehitusseaduse mõttes ehitiseks vaid kinnisasja päraldiseks; palju aega on möödas, ta ei oska vastata, kas konteiner-kuivati oli ehitusregistris sees, Iibis Puidu esindaja ei olnud koostööaldis, vara käidi mitu korda vaatamas; kuivati oli see, mis kinnistule väärtuse andis; Mati Siim vara arestimise juures viibides märkusi ei esitanud. Tunnistaja Mati Siim on andnud ütlusi (tl 165-168), et arestimise juures oli tema ja kohtutäitur ning tal oli keegi kaasas ja puidutööstuse esindaja, kes teadis puiduseadmeid; kohtutäiturit huvitas katlamaja-kuivati hoone ja M. Siim ütles, et see on Platsi kinnistul ja ära müüdud; peale enampakkumist Piso Puit ei asunud kasutama seda hoonet, kuid on tundnud huvi selle kuivati omandamise vastu; 2011.a sunniti neid sealt hoonest lahkuma ja oma asjad kaasa võtma, sest see ei olevat OÜ REK Insenerid oma; libise kinnistul asub tootmishoone, kus asub puidukuivati; vaidlusaluses katlamaja-kuivatis on praegu rentnik, kes osutab kuivatusteenust, Mati Siim on rentniku esindaja; sissepääs hoonesse on kogu aeg olnud Iibise kinnistu poolt. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja Mati Siimu ütlustesse, et katlamaja-kuivati asus Platsi kinnistul ja müüdi ära koos sellega, sest need ütlused on vastuolus Platsi kinnistu müügilepinguga, kus M. Siim on müüja esindajana kinnitanud, et võõrandatakse hoonestamata kinnistu, millise asjaoluga on ilmselt kooskõlas ka kinnistu müügihind 3540 krooni. Kohtutäitur Taive Peedosaar on 28.02.2011 esitanud kostjale ja Võru Vallavalitsusele esildise (tl 99), et 07.10.2010 enampakkumisel müüdud Iibise kinnistul asuvate ehitiste hulgas on katlamaja-kuivatid (ehitusregistri kood 120266277). Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur nimetas enampakkumise teates, Iibise kinnistu arestimise ja enampakkumise aktides katlamaja- kuivatit puidukuivati nime all, ei muuda enampakkumisel müüdud vara koosseisu. Kinnisasja arestimise aktis on tehtud eraldi märge, et puidukuivati on paigutatud kinnistule piire järgimata; kohtutäituri loetelus ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve on ka puidukuivati; kohtutäitur Taive Peedosaar andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, et puidukuivati all on mõeldud nii vara arestimisel kui ka enampakkumisel katlamaja-kuivatit; võlgniku esindaja ei olnud täitemenetluses koostööaldis, vara käidi mitu korda vaatamas. Hageja väidab, et enampakkumisel kostja poolt omandatud puidukuivati oli seade, mis asus Iibise kinnistul tootmishoones. Vaatluse käigus (tl 154) on hageja väitnud, näidates tootmishoone küljel olevat ruumi, et see olevat olnud puidukuivati; vaatluse ajal kasutatakse seda ruumi sõiduki hoidmiseks; see ruum asetseb täielikult Iibise kinnistul. Kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt oli puidukuivati paigutatud kinnistule piire järgimata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud asjaolu, et enampakkumise käigus müüdud puidukuivati oli seade, mitte vaidlusalune katlamaja-kuivati. Üksnes asjaolu, et vara arestimise aktis ei ole kohtutäitur viidanud puidukuivati ehitisregistri koodile, ei anna alust välistada, et tegemist oli ehitisega. Kohus nõustub hagejaga, et enampakkumisel ei müüdud puidutöötlemiskompleksi kui tervikut ja kui ettevõtet, vaid enampakkumisel müüdi Iibise kinnistu koos kinnisasja oluliste osade ja päraldistega. Samas on kohus nõus ka kostjaga, et ehituslikult on vaidlusalune katlamaja-kuivati seotud kostjale kuuluva puidutöötlemiskompleksiga ning on mõeldud selle teenimiseks, sest kostja selgituste kohaselt, mida hageja ei ole vaidlustanud, pannakse katlamaja-kuivatis paiknevate lülitite kaudu tööle tootmishoones kahe puidutööpingi töötamiseks vajalikud ventilaatorid, mille kaudu imetakse puidupinkidest tekkinud saepuru katlamaja-kuivatis asetsevasse katlasse, kus toimub tekkinud saepuru põletamine ja tootmishoone ning kontoriruumi soojusenergiaga varustamine, samuti on ainuke juurdepääs ja sissepääsud katlamaja- kuivatisse Iibise kinnistult. Kohtutäitur T. Peedosaar on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et kuivati oli see, mis kinnistule väärtuse andis. Iibise kinnistu müüdi enampakkumisel 1 900 000 krooni eest, Platsi kinnistu ostuhinnaks hagejal oli 5000 krooni. Pärast 29.05.2008.a. Maksu- ja Tolliameti poolt keelumärke seadmist Iibise kinnistu võõrandamiseks (tl 97) on selle omanik AS Iibis Puit ja Platsi kinnistu vastne omanik OÜ Altai Arc (mõlema esindaja juhatuse liige Mati Siim) 05.10.2008.a. (3 päeva enne Platsi kinnistu hagejale võõrandamist) teostanud Platsi ja Iibise kinnistute mõõdistamise eesmärgiga eraldada katlamaja-kuivatite alune maa Platsi kinnistu koosseisu (tl 59-60), kuid keelumärge ei võimaldanud teostada antud kinnistuga seonduvalt ühtegi toimingut. Seega oli katlamajakuivati asumine Iibise kinnistul päevakorras ka vahetult enne uue müügitehingu tegemist Platsi kinnistuga ja katlamaja-kuivatit ei ole märgitud ka uues müügilepingus Platsi kinnistu olulise osana. Katastriüksuste vaheliste maade vahetuse jooniselt nähtub, et selline maadevahetus tinginuks Iibise kinnistust äralõike 206 m2, aga Platsi kinnistust vaid 70 m2. Tunnistaja Mati Siim ei oska kohtuistungil selgitada, miks vaidlusalune hoone on plaanil nimetatud hoopis laoks (tl 168). Kostja on esitanud kohtuvaidluste ajal väite, et tehingud Platsi kinnistuga olid 2008.a. vastuolus heade kommetega ning seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised, kuna lepingu pooled teadsid või pidid teadma, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus oli alustanud AS Iibis Puit suhtes täitemenetlust ja juba 26.05.2008 oli Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus teinud kandeavalduse Iibise kinnistu käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse ja tehingud kandsid eesmärki kantida varad välja AS Iibis Puit. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on leidnud reas otsustes, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks ( Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja

6-05, p 9, samuti otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-129-05, p 16, nr 3-2-1-90-04, p 16 ja nr 3-2-180-05, p-d 25 ja 26). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Riigikohus on erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26). Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1108-02, p 10). Riigikohus on leidnud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 12 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Kolleegiumi arvates saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 14). Kostja ei ole tema poolt nimetatud lepingute pooleks ja puuduvad tõendid, et tehingud Platsi kinnistuga mõjutavad tema asjaõiguslikku positsiooni Platsi kinnistu suhtes, mistõttu puudub tal alus nõuda Platsi kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tunnustamist. Kohus nõustub hagejaga, et enampakkumise vaidlustamatajätmine ei võta hagejalt iseenesest õigust oma väidetavat omandit kaitsta teiste tsiviilõiguses ettenähtud vahenditega. Kohus, hinnates kogumis eeltoodud käsitletud tõendeid, leiab, et kostja omandas vaidlusaluse katlamaja-kuivati hoone TMS § 156 kohaselt täiteasja nr 119/2010/424 raames korraldatud enampakkumise käigus. Katlamaja-kuivati oli ehitatud ühtse tootmiskompleksi osana Iibise kinnistule, kust on ka juurdepääs ja sissepääsud vaidlusalusele hoonele, kuid hoone ulatub osaliselt ka Platsi kinnistule. Kohus nõustub pooltega, et kohtutäituri poolt koostatud vara arestimise aktis ja muudes dokumentides esines ebatäpsusi, kus katlamaja-kuivatit nimetati erinevates dokumentides puidukuivatiks ja nii ehitiseks kui ka kinnisasja päraldiseks, mis ilmselt tingis ka käesoleva kohtuvaidluse. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hageja hagi omandiõiguse tunnustamiseks Kasaritsa külas Võru vallas Võrumaal asuvale katlamaja-kuivatile jätta rahuldamata. AÕS § 148 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt Platsi kinnistu piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 23.märtsi 2011.a. määrusega hagi tagamise korras Piso Puit OÜ-l OÜ-le REK Insenerid takistuste tegemise keelamine Platsi kinnistul asuva katlamaja-kuivati kasutamiseks ja takistuste tegemine katlamaja-kuivatisse sisenemiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.