2-13-37608/7 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

14.08.2013.a esitas Swedbank AS Harju Maakohtule avalduse XXX(isikukood XXX, surnud XXX.a) pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ning pärandvara hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt 29.08.2007.a sõlmisid avaldaja ja XXXlaenulepingu nr XXX, mille tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. 27.08.2010.a sõlmisid pooled lepingu lisa. 31.08.2007.a hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2. kohaselt on kinnisasjale seatud hüpoteekidega tagatud kõik avaldaja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad avaldaja ja laenusaaja vahel 29.08.2007.a sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ja kõik nõuded XXX ja/või laenusaaja vastu, mis tulenevad avaldaja ja XXX ja/või laenusaaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 31.08.2007.a hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt on tegemist XXX ja laenusaaja ühisvaraga. Laenusaaja ja tagatisvara ühisomanik suri XXX.a. Väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt ei ole pärimismenetlust senini algatatud. Kuna laenusaaja ja tagatisvara ühisomanik on surnud, siis ei ole avaldajal võimalik saada oma nõue täitemenetluse kaudu rahuldatud. Samas on laenuleping avaldaja poolt ühepoolselt üles öeldud ja seega on kõik laenulepingust tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus on 13.08.2013.a seisuga 13 800,86 eurot. Avaldajale ei ole teada, mis seisus on kõnealune tagatis ning kes seda kasutab, kuid oluline on tagada, et tagatise väärtus ei väheneks ja selle vältimiseks on vajalik pärandvara valitsemise korraldamine. Avaldaja kui laenusaaja võlausaldaja on seisukohal, et pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada avaldaja nõude rahuldamist pärandvara arvel, kuna ei ole teada, kas ja kes kõnealust kinnisasja kasutavad, kas seda hooldatakse jne. Seega ei ole antud juhul teada, kas on tagatud tagatise seisundi säilimine, kuid oluline ning vajalik on vältida tagatise turuväärtuse langemist. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja määrata XXX pärandi hooldajaks Sergei Volf, kes on selleks andnud ka oma nõusoleku.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui TsMS 57. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. PärS § 110 lg 1 p-d 1-3 annavad kohtule aluse pärandaja surma korral rakendada pärandavara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Käesoleval juhul ei ole XXX pärijad selgunud ning keegi pärandit vastu võtnud ei ole. Kohtule ei ole teada, et XXX tõenäolised pärijad tema abikaasa XXX ja lapsed: XXX ja XXX oleksid astunud ühtegi vajalikku sammu või teinud ühtegi toimingut, mis annaks alust asuda seisukohale, et nad on XXX pärandi vastu võtnud. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 111 lg 1 ja 2 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. XXX suri XXX.a. Notariaalset testamenti ega pärimislepingut XXX ei teinud. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine XXX pärijate poolt on ebaselge, on põhjendatud rakendada XXX pärandvara suhtes hoiumeetmeid. See on vajalik käesoleval juhul eelkõige põhjusel, et pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada avaldaja nõude rahuldamist pärandvara arvel. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. Avaldaja palub määrata XXX pärandvara hooldajaks Sergei Volfi, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtu hinnangul on Sergei Volf sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus XXX pärandvara hooldajaks Sergei Volfi, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145). Ülaltoodust lähtuvalt määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kaire Põltsi, kellele kohus annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale.