Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tunnustati Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi otsusega, millega nimetatud kohus mõistis AS-ilt Luterma välja 6 miljonit eurot koos seadusjärgse viivisega. Vahekohtu otsus jõustus ja muutus sissenõutavaks selle tegemise kuupäeval, s.t 20.07.2009. AS Luterma esitas Tallinna Ringkonnakohtule avalduse nimetatud vahekohtu otsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.11.2010 määrusega AS-i Luterma avalduse rahuldamata ning vahekohtu otsuse jõusse. Seega on nõue olnud sissenõutav alates 20.07.2009. AS Alta Foods loovutas oma nõude menetluskulude osas hagejale. Hageja leidis, et kuivõrd tema põhinõue 157 000 euro ja seadusjärgne viivis suuruses 21 954 eurot tuleb lugeda AS-i Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 kohaselt, siis puudub vajadus nõude täiendavaks tunnustamiseks kohtumenetluses. Kostjate vastuväited Pankrotihaldurid leidsid, et hageja suhtes tehtud jõustunud vahekohtu otsust ei ole. Vahekohtu lahendist tuleneva nõude pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks lugemise eelduseks on nõude eelnev kohtulik tunnustamine tulenevalt TsMS § 753 lg-st 1. TsMS § 753 lg 1 on erinormiks PankrS § 103 lg 4 suhtes. Hageja väidetava nõude aluseks olevat Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsust ei ole kohtu poolt tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Hageja on kohustatud tõendama kõiki nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Seega puudub alus nii hageja nõude tunnustamiseks kui ka kaitsmiseta tunnustatuks lugemiseks. AS Rubla leidis, et vahekohtu 20.07.2009 otsust ei ole kohus tunnustanud ega täidetavaks tunnistanud. Arvestades seda, et nõude tunnustamine pankrotimenetluses on eelduseks nõude rahuldamisele pankrotiseaduses sätestatud korras ning seda, et pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, ei saa hageja väidetavat nõuet tunnustada ainuüksi tuginedes vahekohtu 20.07.2009 otsusele. Hageja peab tõendama kõiki tema väidetava nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagejal tuleb ka väidetava nõude tunnustamisel järgida täitemenetluse seadustikus täitedokumendi võlgniku õigusjärglase suhtes kehtivuse kohta sätestatut (TMS § 18 lg 1). Lisaks ei ole hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud vormis tõendiga tõendanud, et tema on vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude ja ekspertarvamuse kulude nõude osas AS-i Alta Foods (pankrotis) õigusjärglane. Isegi juhul, kui lugeda hageja nõue tõendatuks ja põhjendatuks, on ebaselge hageja nõude suurus. Kuna vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise ega tunnustamise kohtulahendit ei ole hageja esitanud, ei saaks AS Luterma (pankrotis) olla ka viivituses vahekohtu otsusest temale tulenevate kohustuste täitmisega. Finance House OÜ leidis, et Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituut ei ole Eestis alaliselt tegutsev vahekohus ja seega peaks tema otsust esmalt Eesti kohus tunnustama ja tunnistama selle täidetavaks. Hageja ei ole esitanud nõuet tõendavaid dokumente ja seega ei ole ta tõendanud nõude olemasolu. Esimese astme kohtu otsus 28.06.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda võrdses osas. Pooled vaidlesid selle üle, kas tegemist on jõustunud vahekohtu otsusel põhineva nõudega ja kas seda on võimalik tunnustada pankrotimenetluses ilma, et see oleks Eesti Vabariigi kohtus läbinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise korra. Samuti oli vaidlus nõude loovutamise õiguspärasuse ja seadusjärgse viivise nõudmise võimalikkuse üle.

Kostjad leidsid, et Eestis alaliselt mittetegutseva vahekohtu otsusega rahuldatud nõuet ei saa pankrotimenetluses PankrS § 103 lg 4 alusel kaitstuks lugeda ning vajalik on Eesti kohtupoolne tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine. Kohus leidis, et pankrotiseadusest ei tulene, et välisriigi vahekohtu poolt tehtud jõustunud lahendi suhtes peab olema enne selle pankrotimenetluses esitamist läbitud täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise menetlus. Samuti ei ole pankrotimenetlus samastatav täitemenetlusega. Seega ei ole vajalik välisriigi jõustunud vahekohtu otsusel baseeruva nõude puhul lahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust pankrotimenetluse väliselt läbida. Nõudeavaldus koos seda põhistavate dokumentidega esitatakse pankrotihaldurile ja temal kui isikul, kes peab tegutsema kõigi võlausaldajate huvides, on kohustus kontrollida nõudeavalduse ja sellele lisatud dokumentide vormikohasust, seega ka võlausaldaja poolt nõude alusena esitatud vahekohtu lahendit. Nõudeavalduse või selle aluseks olevate dokumentide osas puuduste avastamisel on halduril õigus anda võlausaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on võlausaldajate üldkoosolekul õigus PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Pankrotihaldurid hageja nõudeavalduses puudusi ei tuvastanud. Kohus leidis, et AS Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldurid hageja nõude ebaõigesti esitanud nõuete kaitsmise koosolekule läbivaatamiseks. Kuna pankrotiseadus ei tee vahet, kas nõue tuleneb välisriigis või Eesti Vabariigis tehtud jõustunud vahekohtu otsusest, siis kohtu arvates peaks ka välisriigi jõustunud vahekohtu otsusel baseeruv nõue olema PankrS § 103 lg 4 järgi tunnustatud ilma kaitsmiseta. Poolte vahel ei olnud vaidlust nõude rahuldamisjärgu osas. Hageja sõnastas oma nõude viisil, kus ta palus tunnustada tema nõuet teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Hageja nõude eesmärgiks oli, et tema nõue pankrotimenetluses rahuldatakse. Arvestades nõude eesmärki ja seda, et tegemist on nõudega, mis on tunnustatud kaitsmiseta, kuid määrata tuleb ainult nõude rahuldamisjärk, on kohtul võimalik määrata hageja nõude rahuldamisjärk ja lugeda nõue ilma kaitsmiseta tunnustatuks teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lgle 2. Kostjad III ja IV seadsid vaidluse alla hagejale nõude loovutamise õiguspärasuse. Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 järgi põhimõtteliselt alati loovutada oma nõude kokkuleppel teisele isikule, kui see ei ole seadusega keelatud. Hageja esitas 20.07.2009 allkirjastatud nõude loovutamise tehingu kinnituse. Nimetatud tehingu kinnituse kohaselt toimus AS Alta Foods ja AS Luterma vahel vahekohtumenetlus Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudis 6 miljoni euro nõudes, millele lisandus viivis. 20.07.2009 tegi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi nimetatud vahekohtumenetluses otsuse, millega mõistis AS-lt Luterma välja kogu AS-i Alta Foods põhinõude ning 157 000 eurot, sh käibemaks, vahekohtumenetluse menetluskulude katteks. AS Alta Foods kinnitas, et loovutas kogu eelnimetatud nõude hagejale. Pooled kinnitasid, et kinnituse allkirjastamise momendil kuulub nimetatud nõue täielikult ja tingimusteta hagejale, kes on ainuõiguslikuks võlausaldajaks kõnesoleva nõude suhtes. Kohus leidis, et ülalnimetatud nõue rahalise nõudena on oma olemuselt üleantav ning selle üleandmist ei ole ka seadusega piiratud. Nõude loovutamisega astub võlasuhtesse senise võlausaldaja asemele uus võlausaldaja (VÕS § 164 lg 2). Kohus nõustus hagejaga, et viidatud dokument on nõude loovutamise tõend VÕS § 168 lg 2 tähenduses. Seega on hageja astunud võlasuhtes AS-i Alta Foods asemele. Kostja III leidis, et hageja ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud vormis tõendiga tõendanud, et tema on vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude ja ekspertarvamuse kulude nõude osas AS-i Alta Foods (pankrotis) õigusjärglane. Kohus leidis, et kuivõrd loovutamine

on sisuliselt esialgse kokkuleppe muutmine õigustatud isiku osas, tuleb see TsÜS § 77 lg 3 kohaselt üldjuhul sõlmida samas vormis. Täitedokumentidest on lepinguna vormistatud vaid notariaalselt tõestatud kokkulepped, millest tulenevat nõuet saab seega ka loovutada vaid notariaalses vormis. Ülejäänud täitedokumendid on avaliku võimu poolt välja antud ja lihtkirjalikud, nt kohtuotsus. Seadus sellistest dokumentidest tulenevate nõuete loovutamiseks vorminõuet kehtestanud ei ole ja vorm on seega vaba. Kostja III poolt tehtud viide TMS § 18 lg 1 ei ole antud juhul asjakohane, kuna nimetatud säte käsitleb loovutamise tõendamist kohtutäiturile. Pankrotimenetlus ei ole samastatav täitemenetlusega. Kohus leidis, et hageja on piisavalt selgitanud, et tema nõue koosneb põhinõudest 157 000 eurot ja seadusjärgsest viivise nõudest 21 954 eurot, kokku 178 954 eurot. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg 3 kohaselt uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Viivis on VÕS § 113 lg 1 järgi aga osa üldisest intressist ehk nn viivitusintressist. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded, s.t võlgnik ei peaks nõude üleminekust saama privilegeeritud. Kostjad viivise nõude osas iseseisvaid vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt Stockholmi Kommertskoja Vahekohtu Instituudi (SKVI) reeglite art-le 40 on SKVI otsus lõplik ja pooltele siduv selle tegemisest alates ning pooled on kohustatud täitma SKVI otsust viivitamatult. Kohus nõustus hagejaga, et põhinõue on seega sissenõutavaks muutunud vahekohtu otsuse tegemisega 20.07.2009. Viivist on arvestatud kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 19.04.2011. Sel ajal loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Ajavahemikus 20.07.2009 19.04.2011 oli nimetatud intressimäär 1%. Seega nõudis hageja viivist määraga 8% võlgnevuselt aastas. Viidatud ajavahemikus sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 21 954,19 eurot (s.o 157 000 x 8% / 365 x 638), hageja nõudis sellest 21 954 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldas kohus hageja nõude ning luges selle AS Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks ilma kaitsmiseta summas 178 954 eurot teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Apellatsioonkaebus AS Rubla palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et vastustaja hagiavalduses esitatud nõuet tuleb tunnustada, kuna PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Seega, kui pankrotiseadusega ei reguleerita teisiti, tuleb pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi lahendamisel vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse osas lähtuda TsMS-i vastavast regulatsioonist. TsMS § 753 sätestab, et Eestis tehtud vahekohtu otsust tunnustatakse Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse alusel toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. TsMS §-s 753 lg 2 alusel võib kohus jätta vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistada vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks.

Arvestades seda, et nõude tunnustamine pankrotimenetluses on eelduseks nõude rahuldamisele pankrotiseaduses sätestatud korras ning seda, et pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik (RK 3-2-1-64-09), ei saa vastustaja väidetavat nõuet tunnustada ainuüksi tuginedes vahekohtu otsusele ning peab tõendama kõiki tema väidetava nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Apellant ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et pankrotimenetluses muutub välisriigi vahekohtu otsus tunnustatuks ja täidetavaks ilma TsMS-s ettenähtud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Pankrotiseadus sellist erandit ette ei näe ning selline käsitlus tooks kaasa võimaluse, et pankrotimenetluses tunnustatakse automaatselt võlausaldaja nõue, mis tuleneb välisriigi vahekohtu otsusest ning puuduks igasugune vajadus kontrollida, kas väidetav vahekohus üldse olemas on või mis liiki vaidluste lahendamiseks tal pädevus on. Seadusandja ei ole soovinud teha pankrotiseadusega nõuete tunnustamise menetluse tarbeks erandit välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise korras. Veelgi enam, PankrS § 3 lg 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et pankrotimenetluses tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega on vastustaja nõude AS-i Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamise eelduseks vahekohtu otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine Eesti kohtu poolt. Tallinna Ringkonnakohus on AS-i Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 211-6388 leidnud, et vahekohtu otsusest tulenevat nõuet ei saa kaitsmiseta tunnustatuks lugeda põhjusel, et vahekohtu otsust ei ole tehtud hageja (praegu vastustaja) suhtes. Apellant möönab, et välisriigi vahekohtu poolt tehtud lahendi suhtes ei pea enne selle pankrotimenetluses esitamist olema läbitud tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus, kuid välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine on eelduseks sellisest vahekohtu otsusest tuleneva nõude tunnustamisele pankrotimenetluses. Arvestades asjaolu, et pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, tuleb põhimõtet, et võlausaldaja saab sundkorras oma nõude maksma panna vaid TMS-is sätestatud täitedokumendi alusel, mööndusteta järgida ka pankrotimenetluses nõuete olemasolu hindamisel. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-64-09 seisukohale, et pankrotimenetlus on sundtäitmise eriliik ning TMS regulatsioon on teatud juhtudel analoogia korras kohaldatav. Kui enne pankrotimenetlust algatatud täitemenetluses on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on nõue pankrotimenetluses seni tunnustamata, kuni sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlus on läbi. Seega ei ole mingisuguse lahendi olemasolu automaatselt aluseks pankrotimenetluses selle kaitsmiseta tunnustatuks lugemiseks. Veelgi enam, maakohus on AS-i Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses 28.12.2012 tsiviilasjas nr 210-64424 tehtud määruses asunud seisukohale, et ilma vahekohtu otsuse tunnustamiseta ja täidetavaks tunnistamiseta Eesti kohtu poolt ei saa vahekohtu otsusest tulenevat nõuet lugeda selgeks ning vahekohtu otsust ei saa käsitleda täitedokumendina. Üllatuslikult on praeguses asjas maakohus ilma oma otsust põhjendamata asunud vastupidisele seisukohale. Apellandile teadaolevalt ei ole vastustaja esitanud Eesti kohtusse avaldust vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks ning vastustaja ei saagi sellist avaldust apellandi hinnangul üldse esitada. Seega puudub vastustajal nõuetekohane täitedokument. Lisaks ei ole vastustaja TMS sätestatud vormis tõendiga tõendanud, et tema on vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude ja ekspertarvamuse kulude nõude osas AS-i Alta Foods (pankrotis) õigusjärglane.

Maakohus on rahuldanud hagi (resolutsiooni punkt 1) ja samas teinud otsuse, millega luges 2A Holding OÜ nõue AS Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks ilma kaitsmiseta summas 178 954 eurot teises rahuldamisjärgus vastavalt pankrotiseaduse § 153 lgle 2 (resolutsiooni punkt 2). Hagiavalduses taotles vastustaja oma nõude tunnustamist kohtu poolt põhjusel, et apellant ja teised võlausaldajad esitasid tema väidetavale nõudele vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul. Vastustaja ei ole esitatud hagiga taotlenud oma nõude ilma kaitsmiseta tunnustatuks lugemist. Apellandi arvates ei saagi PankrS sätetest lähtudes sellist nõuet kohtule esitada. Samuti ei saa maakohus rahuldada hagi nõude osas, mida hageja ei olegi esitanud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb muuta, arvestades ringkonnakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vaidlus puudub alljärgnevate faktiliste asjaolude osas: ● 20.07.2009 tegi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituut vahekohtumenetluses otsuse, millega mõistis AS-lt Luterma välja AS-i Alta Foods kasuks 6 miljonit eurot ning 157 000 eurot vahekohtumenetluse menetluskulude katteks. ● AS Luterma esitas Tallinna Ringkonnakohtule avalduse nimetatud vahekohtu otsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.11.2010 määrusega AS-i Luterma avalduse rahuldamata ning vahekohtu otsuse jõusse. ● Harju Maakohus kuulutas 19.04.2011 välja AS-i Luterma pankroti. ● 26.06.2011 esitas hageja nõudeavalduse AS Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses 178 954 euro suuruse nõude tunnustamiseks. ● Hageja tugines nõude tunnustamise avalduses AS Alta Foods poolt 20.07.2009 nõude loovutamisele, mille kohaselt AS Alta Foods loovutas hagejale Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi otsusega väljamõistetud kogu menetluskulude nõude AS Luterma vastu. ●AS Luterma (pankrotis) pankrotihaldurid panid hageja nõude kaitsmisele 12.12.2011 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekule, kus nõue jäi tunnustamata kostjate vastuväidete tõttu. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi otsusega väljamõistetud menetluskulu nõue tulnuks AS Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS §103 lg 4 järgi või mitte. 20.07.2009 loovutas AS Alta Foods 2 A Holding OÜ-le Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsusega väljamõistetud kogu kulude nõude võlgniku AS Luterma vastu. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega on hagejal nõue AS-i Luterma (pankrotis) vastu. Maakohus on kostjate vastuväidet hagejale nõude loovutamise kohta piisavalt põhjendanud ning kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses olevaid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel. AS Luterma (pankrotis) 12.12.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ilmneb, et hageja nõue pandi kaitsmisele koos teiste võlausaldajate nõuetega. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Eelnimetatud sätte mõtte kohaselt jõustunud kohtu ja vahekohtu

lahendit ei tule võlausaldajal enam kaitsta, kuivõrd nõude olemasolu on kontrollitud kohtu või vahekohtu poolt. Seega ei saa sellisele nõudele ka teised võlausaldajad ega haldur vastuväiteid esitada ning esitatud vastuväited ei oma õiguslikku tähendust. Asjaolu, et Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsuse osas ei ole tehtud vahekohtu otsuse tunnustamise otsust, ei ole aluseks hageja nõude 157 000 eurot tunnustamata jätmiseks. Oluline on, et vahekohtu otsus on jõustunud. Vaidlusalune vahekohtu otsus on kontrollitud Tallinna Ringkonnakohtu poolt ning on jäetud jõusse 23.11.2010 määrusega. Asjaolu, et vahekohtumenetluses ei olnud hageja menetlusosaliseks, ei oma tähendust, kuivõrd hageja on AS-lt Alta Foods omandanud nõude loovutamise kaudu menetluskulu nõude summas 157 000 eurot. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et pankrotihaldurid panid ekslikult nõude menetluskulude osas 157 000 eurot kaitsmisele nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd kostjatel puudus õigus esitada vastuväiteid jõustunud vahekohtu otsusele, siis on maakohtu otsus, milles on sisuliselt tunnustatud nõuet 157 000 euro osas teises rahuldamisjärgus, õige, kuid viide PankrS § 153 lg 2 on ebaõige, peab olema PankrS § 153 lg 1 p 2. Õige on aga see apellandi väide, et kuivõrd hageja taotles hagiavalduses nõude tunnustamist, siis tuli maakohtul ka vastavalt otsuse resolutsioon sõnastada. Eelnimetatud puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et apellandi poolt esitatud väited ei anna alust asuda seisukohale, et hageja nõue ei ole tõendatud 157 000 euro ulatuses. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituut on jõustunud otsuses menetluskulude suuruse kindlaks määranud, märkides ära ka menetluskulu koosseisu. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida ka nõuet viivise osas. Maakohus tunnustas kaitsmiseta hageja nõude menetluskulude viivise osas summas 21 954 eurot VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi, võttes aluseks perioodi alates vahekohtu otsuse tegemisest 20.07.2009 kuni pankroti välja kuulutamiseni 19.04.2011. Kolleegium leiab, et viivise nõuet ei saanud tunnustada kaitsmiseta PankrS § 103 lg 4 järgi, vaid see nõue kuulus kaitsmisele PankrS § 103 lg 1 järgi. AS Luterma (pankrotis) pankrotihaldurid panid viivise nõude kaitsmisele nõuete kaitsmise koosolekul ning maakohtul tuli võtta seisukoht hagiavalduses esitatud nõude osas. Sisuliselt on maakohus otsuses ka seda teinud, kuid on ekslikult lugenud viivise nõude kaitsmiseta tunnustatuks. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsusega on AS Alta Foods kasuks välja mõistetud menetluskulu 157 000 eurot (sh käibemaks). Vahekohtu otsusega ei ole menetluskuludelt viivist välja mõistetud. Nõudeavalduses taotles hageja nii menetluskulu, kui ka sellelt kulult viivise 21 954 eurot tunnustamist. Maakohus kontrollis viivise nõude põhjendatust ja põhjendas otsuses viivise 21 954 eurot arvestuse õiguslikku alust ning viivise suurust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõue viivise osas kuulub tunnustamisele, kuid seda nõuete kaitsmise korras PankrS § 103 lg 1 järgi. Maakohus on viivise arvestust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt ning kolleegium ei korda otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi. Kostjate vastuväited ei anna alust jätta viivise nõue tunnustamata. Apellant ei ole ka esitanud vastuväiteid viivise arvestuse kohta. Otsus osas, milles kohus kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama OÜ-le Advokaadibüroo Red enamtasutud riigilõiv, tuleb jätta muutmata.

Menetluskulude jaotus Kuivõrd maakohtu otsusega on hageja nõue rahuldatud, siis on põhjendatult jäetud menetluskulud kostjate kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse esitas üksnes AS Rubla ning hageja nõue kuulub tunnustamisele täies ulatuses, on õiglane jätta menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 162 lg 1). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.