lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-46151/32

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-46151/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTMS § 106 lg 2Tulemi jaotamine jaotuskava aluselTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 2Otsuse sisuVÕS § 305 lg 1Üürileandja pandiõigus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19.novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-12-46151 XXXOÜ hagi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i ja Swedbank AS-i vastu jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr. 025/2012/1626 3 500 eurot Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post:

XXX);

Kostjad: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Olavi Järve (e- post: [email protected]).

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

30.09.2013.a.

Kohtuistungil osalesid

Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ja volitatud esindaja Tõnu Kala Kostja Swedbank AS-i volitatud esindaja Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt vaidlustatakse jaotuskava ulatuses ja osas, millega kuuluks väljamaksmisele Swedbank AS-ile 1 865,65 eurot ja kohtutäituri lisatasu 110,16 eurot ning samas seetõttu hagejale ei makstaks välja rohkem kui 936,29 eurot. Hageja pandiõigus on seadusjärgne. Hageja nõudeõigus ja pandiõigus on aktsessoorsed. Hageja avalduses täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 29.12.2011.a. otsus tsiviilasjas nr 2-11-18064, millega on tuvastatud hageja nõude ja pandiõiguse tekkimise alus. See on 25.07.1994.a. sõlmitud leping. Hageja ei olnud lepingut sõlminud pool, kuid on selle kohane õigusjärglane. Swedbank AS on sissenõudja oma algatatud täitemenetluses kohtutäitur Elin Vilippuse büroos täiteasjas 022/2011/7506, kelle nõue ja pandiõigus tuleneb kommertspandi lepingust, mis on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 21.08.2007.a. ning kantud registrisse 10.11.1997.a. See on rohkem kui kolm aastat hiljem ehk selgelt alles pärast hageja nõude ja pandiõiguse tekkimist. Jaotuskava ilmselt ei vasta seadusele, sest lähtutud on Swedbank AS-i pandiõigusest hagejast eespool. Kuna hoopis hageja pandiõigus on Swedbank AS-i pandiõigusest eespool, siis tegelikult ei kuulu Swedbank AS-ile väljamaksmisele 1 865,65 eurot, vaid 0,00 eurot. Swedbank AS-i nõude rahuldamiseks ei jätku pärast hageja nõude (osalist) rahuldamist enam raha. Kava kohaselt asjade müügist laekus ainult 3 060 eurot ning hagejale võlgnetava summa suurus on kokku 6 046,43 eurot. Hagejale kuulub väljamaksmisele mitte 936,29 eurot, nagu kavas ekslikult märgiti, vaid vähemalt 2 801,91 eurot ehk vähemalt 1 865,65 euro võrra rohkem. Ühtlasi hageja leiab, et kohtutäituri lisatasu summas 110,16 eurot on ilmselt alusetu ja põhjendamatu, kuna vastavad toimingud, mille eest lisatasu arvestati, on esiteks juba tasustatud põhitasuga, menetluse alustamise ja kättetoimetamisetasuga, täitekuluga ning teiseks tehtud valesti.
2.Hageja palub muuta 25.10.2012 jaotuskava või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uut jaotuskava täiteasjas 025/2012/1626. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja Swedbank AS-i vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja pandiõigus on aastast 1997, mis kajastub ka avalikus registris ehk on kõigile kättesaadav info. Hageja viitamine üürilepingule aastast 1994 on väär, kuna nimetatud leping on lõpetatud ja hageja on nimetatud asjaolu ka kinnitanud tsiviilasja 2-11-18064 hagimaterjalides. Kohtuotsuse teisel leheküljel kajastab kohus hageja nõuet, kus hageja (kes tegutses juba 2010.a. sõlmitud uue lepingu alusel) faktiliste asjaolude väljatoomisel, et 25.07.1994.a. sõlmisid hoone omanikud XXX, XXXja XXX27.07.1994.a. kostjaga rendilepingu, millega andsid omanikud kostjale ehk OÜ-le XXXrendile I korruse asuvad ruumid pinnaga 52,11 m2 ning keldriruumid üldpinnaga 17 m2. Rendilepingu kehtivuseks määrati 27.07.2009.a. Seega oli nimetatud rendileping tähtajaline leping. 08.03.2007.a. sai Tallinnas asuva XXX asuva kinnistu omanikuks XXX(2011) XXX OÜ. Nimetatud uus omanik teavitas kostjat rendilepingu lõppemisest ja soovis ruume tagasi. Seega on 1994.a. sõlmitud üürileping lõppenud ja sellele viitamine hagiavalduses ei ole põhjendatud. Uus üürileping alates 2010.a., mis sõlmiti OÜ XXXja OÜ XXX(2011) XXX OÜ vahel on hilisem, kui kostja Swedbank AS-i kasuks sõlmitud kommertspandileping. Kommertspandi kohta on tehtud vastav kanne äriregistrisse ning seega hageja 2010.a. sõlmitud üürilepinguga kaasnev pandiõigus on tühine ja seega prevaleerib kostja nõue kommertspandi lepingust tulenevalt hageja ees. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja müüs 19.09.2012.a. toimunud enampakkumisel võlgniku vara, mille tulemusena laekus kohtutäituri ametialasele kontole 3 060 eurot. Jaotuskava on koostatud kostjale esitatud andmetele tuginedes. Hageja ei viidanud oma 08.10.2012.a. kostjale esitatud avalduses piisava detailsusega hagejale hästi teadaolevatele, õigusjärgluse tekkimise nüansi-rohketele asjaoludele, mis on aluseks tema pandiõiguse tekkimisele, samuti ei ilmunud kohtutäituri büroosse võimalike täiendavate selgituste andmiseks, põhistamaks oma pandiõiguse tekkeaega, millest tulenevalt on kohtutäitur tuginenud hageja pandiõiguse tekkimisel võlgniku (OÜ XXX) vallasvara arestimise ajale (26.05.2012.a.).

Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 29.12.2011.a. kohtuotsus jõustus seejuures 07.02.2012.a., mis on hilisem, kui võlgniku vallasvara arestimine. Kohtutäitur on jaotuskavas arvestanud eeltoodut ning asjaolu, et hageja kasuks arestiti võlgniku vara 26.05.2011.a. hagi tagamise korras tsiviilasjas nr. 2-11-18064 täiteasjas nr. 025/2011/1756, vastavalt vallasvara arestimise aktile. Samas teavitati kostjat kohtutäitur Elin Vilippus`e büroo poolt asjaolust, et AS Swedbank omab võlgniku (OÜ XXX) vastu 21.08.1997.a. notariaalselt sõlmitud kommertspandilepingust nr. XXX tulenevalt pandiõigust ning kommertspandilepingu p. 4 kohaselt tekkis pant vastava kande tegemisega kommertspandiregistris ehk 10.11.1997.a. Kohtutäitur selgitab, et lisatasu nõudmise õigus tuleneb seadusest, vastavuses kohtutäituri seaduse § 43, mille kohta sisaldub viide ka vaidlustatud 25.10.2012.a. aktis. Kostja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.04.2013.a. kohtumääruses (I köide t/l 184).
7.Vaidlus on selle üle, kas hageja pandiõigus on tekkinud varem kui kostjal Swedbank AS-il ning kas sellest tulenevalt on kohtutäituri poolt 25.10.2012.a. koostatud jaotuskava ebaõige.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 105 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.
9.Hageja leiab, et viimasel on tekkinud pandiõigus 25.07.1994.a. XXX, XXX, XXXja AS XXXvahel sõlmitud rendilepingu alusel (I köide t/l 32, 44), nimetatu tuleneb ka Harju Maakohtu 29.12.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-11-18064 (I köide t/l 11-15). Kostja Swedbank AS leiab, et hagejal ei saa olla tekkinud pandiõigust 25.07.1994.a. rendilepingust. Kostja Swedbank AS leiab, et viimasel on tekkinud pandiõigus 21.08.1997.a. AS XXXja Swedbank AS-i vahel sõlmitud kommertspandilepingust (I köide t/l 159-163) ning hagejal puudub pandiõigus. Nimetatud kommertspandilepingu alusel on teostatud ka kanne AS XXXregistrikaardile (I köide t/l 164).
10.TMS § 106 lg 2 kohaselt jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja leiab, et viimase pandiõigus on eespool kostja Swedbank AS-i pandiõigust. Kohus nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu.
11.Kohus nõustub kostja Swedbank AS-i seisukohaga ning antud juhul on tõendatud, et kostjal Swedbank AS-il on tekkinud pandiõigus 21.08.1997.a. (I köide t/l 159-163). Samuti nõustub kohus sellega, et hageja on tsiviilasjas nr. 2-11-18064 asunud seisukohale, et 25.07.1994.a. sõlmitud rendileping oli tähtajaga kuni 25.07.2009.a. (I köide t/l 12, 32). Vastupidist hageja tõendanud ei ole. 08.03.2007.a. on XXX, Tallinn kinnistu omanikuks saanud XXX(2011) XXX OÜ (I köide t/l 45-46).
12.Peale XXX(2011) XXX OÜ kinnisasja omanikuks saamist on 27.04.2007.a. viimane

sõlminud üürilepingu Toomas Valsbergiga, mis kehtis kuni 01.09.2008.a. (I köide t/l 63-67). Äriruumide üürileping OÜ XXXja XXX(2011) XXX OÜ vahel on sõlmitud 26.05.2010.a. (I köide t/l 68-74). Nimetatud lepingutega on tõendatud, et hageja pandiõigus on tekkinud hiljem kui kostja Swedbank AS-i kommertspandiõigus ning seega oli õigustatud jaotskava koostamine selliselt, et kostja Swedbank AS-ile kuulub väljamaskmisele 1 865,65 eurot, kohtutäiturile 258,06 eurot ja hagejale 936,29 eurot (I köide t/l 5-10).

13.Samuti on hageja hagiavalduses tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg 1, mille kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja viide VÕS § 305 lg 1 kohane, kuivõrd 25.07.1994.a. sõlmitud rendilepingu ajal nimetatud säte ei kehtinud.
14.Hageja on lisaks leidnud, et kohtutäituri lisatasu summas 110,16 eurot on ilmselt alusetu ja põhjendamatu. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on alusetu, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 25.10.2012.a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust vaidlustanud (I köide t/l 16-18). Nimetatud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusest nähtub selle vaidlustamise kord, kuid tõendeid selle kohta, et hageja oleks seda kasutanud, ei ole. Seega leiab kohus, et hageja väited kohtutäituri lisatasule on alusetud.
15.Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et viimasel oli õigus vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 43 saada lisatasu ning koostada vastava lisatasu väljamõistmise otsus. Hageja viited selle kohta, et kohtutäituri lisatasu on arvestatud juba tasutustatud põhitasuga, menetluse alustamise ja kättetoimetamise tasuga ja täitekuluga, on põhjendamata.
16.Kõige eelpool toodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu ning tuleb jätta rahuldamata.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
20.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium