Hageja: M L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja: OÜ Woodbalt (registrikood 12141148), seaduslik esindaja Anastasiia Rebrik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 9% ulatuses hageja, M L kanda ja 91% ulatuses kostja, OÜ Woodbalt kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, OÜ Woodbalt kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.M L esitas 05.10.2012 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada tema töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel 31.08.2012 ja välja mõista OÜ-lt Woodbalt 2012. juuli ja augusti töötasu 3910 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 309,29 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 5864,99 eurot, kokku 9900,89 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 05.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2331 M L avalduse OÜ Woodbalt vastu ja tuvastas, et hageja ütles töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel 31.08.2012 erakorraliselt üles ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 5780 eurot, 2012. juuli ja augusti töötasud 3910 eurot ja puhkusehüvitise 302,29 eurot.
2.OÜ Woodbalt esitas 30.11.2012 Harju Maakohtule avalduse M L ja OÜ Woodbalt vahelise töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt töötas hageja kostja tegevjuhina alates 05.01.2012, brutopalgaga 1955 eurot. 01.06.2012 sai hageja töötasu 600 eurot. Rohkem ei ole kostja hagejale alates 2012. maist palka maksnud, samuti ei kindlustanud kostja hagejat tööga. Seetõttu esitas hageja 31.08.2012 avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 31.08.2012.
4.Kuigi hageja esitas kostjale ka 01.05.2012 avalduse töölepingu lõpetamiseks, siis tegelikult poolte töösuhe jätkus. Muuhulgas suunas kostja juhatuse liige hageja tööülesannete täitmiseks ajavahemikul 15.05.2012 - 24.05.2012 Norrasse.
5.Hageja palus tuvastada, et tema tööleping on lõppenud töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 31.08.2012. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 2012. mai töötasu 1197,42 eurot, 2012. juuni töötasu 1955 eurot, puhkusehüvitise 883,48 eurot ja töölepingu lõpetamise hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5864,99 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. 01.05.2012 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks, seega on pooltevaheline töösuhe lõppenud.
7.15.05.2012 – 24.05.2012 töötas hageja küll Norras, kuid tegi seda Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja ise tunnistas ekirjas, et sai töö eest 7000 Norra krooni.
8.Alates 2012. jaanuarist kuni 2012. maini kasutas hageja oma isiklike kulude katteks kostja rahalisi vahendeid. Samuti jättis hageja enda kätte kostjale kuuluvaid tööriistu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades, et M L ütles OÜ-ga Woodbalt sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 31.08.2012 ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 2012. juuni töötasu 1955 eurot, puhkusehüvitise 883,48 eurot ja
töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 5864,99 eurot. Menetluskulud jäid 9% ulatuses M L kanda ja 91% ulatuses OÜ Woodbalt kanda.
10.Vaidlust ei ole selles, pooled sõlmisid 09.01.2012 töölepingu, millega hageja asus alates 05.01.2012 tööle tegevjuhina. Töölepingu p 3.1 kohaselt oli töötaja töötasu 1955 eurot kuus. 01.05.2012 esitas hageja avalduse töölepingu ülesütlemiseks, kuna kostja korduvalt viivitas töötasu maksmisega.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja jätkas kostja juures töötamist pärast ülesütlemise avalduse esitamist 01.05.2012.
12.Kohus leidis, et on tõendatud, et hageja jätkas kostja heaks töö tegemist ka pärast 01.05.2012 avalduse esitamist. Puudub vaidlus, et hageja töötas 15.05.2012 – 24.05.2012 Norras. Kostja ei esitanud tõendeid oma väite kinnituseks, et hageja töötas Norras Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja tunnistas 09.07.2012 e-kirjas, et ta sai töö eest 7000 Norra krooni, kuid ei kinnitanud, et töötasu maksti Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA poolt. Ekirjast nähtuvalt pidas hageja maksjaks kostjat. Arvestades, et hageja jätkas 2012. mais töötamist kostja heaks, on eluliselt usutav, et ka Norras töötas hageja kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Kostja esitatud maksudeklaratsioonid, mille kohaselt ei arvestanud kostja hagejale 2012. mais, juunis ja augustis palka, ei tõenda, et hageja kostja juures ei töötanud. Kuna hageja jätkas kostja kasuks töö tegemist, siis võttis hageja oma käitumisega 01.05.2012 ülesütlemisavalduse tagasi ja kostja oma käitumisega andis nõusoleku selle tagasivõtmiseks.
13.31.08.2012 esitas hageja kostjale uue töölepingu ülesütlemise avalduse, milles ütles töölepingu üles 31.08.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja viivitas töötasu maksmisega ega kindlustanud hagejat tööga. Vaidlus puudub selles, et 2012. juuni kuni 2012. augusti eest ei maksnud kostja hagejale töötasu. Seega oli hageja õigustatud töölepingu üles ütlema.
14.Kohus leidis, et hageja töötasu nõue 2012. mai eest ei ole põhjendatud. Hageja 09.07.2012 e-kirjast selgub, et hageja sai mai eest töötasu 600 eurot + 7000 Norra krooni. Eesti Panga valuutakurssi kohaselt (24.05.2012 seisuga) võrdus 7000 Norra krooni 928,87 euroga. Seega sai hageja mais netotasuna 1528,87 eurot (brutotasuna 1992,65 eurot). Töölepingujärgne brutopalk oli 1955 eurot, seega sai hageja mai palga kätte.
15.Vaidlust ei ole, et 2012. juuni eest hageja palka ei saanud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2012. juuni töötasu 1955 eurot. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei tõendanud, et ta maksis hagejale puhkusehüvitist, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 883,48 eurot. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 5864,99 eurot.
16.Kuna kostja ei esitanud mingeid nõudeid hageja vastu seoses väitega, et hageja kasutas isiklike kulude katteks kostja rahalisi vahendeid ja jättis enda kätte kostjale kuuluvaid tööriistu, puudus kohtul vajadus neid väiteid analüüsida. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja jätkas kostja juures töötamist pärast lepingu lõpetamise avalduse esitamist 01.05.2012 ja ajavahemikul 15.05-24.05.2012 töötas
hageja Norras kostja juhatuse korraldusel, või hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel 01.05.2012 ja ajavahemikul 15.05-24.05.2012 hageja töötas Norras Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA-ga sõlmitud töölepingu alusel.
19.Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja jätkas kostja kasuks töötamist ning võttis oma käitumisega 01.05.2012 ülesütlemisavalduse tagasi ja kostja andis oma käitumisega nõusoleku selle tagasivõtmiseks ning eelnimetatud asjaolud leidsid tõendamist hageja esitatud tõenditega, s.o. 07.05.2012, 08.05.2012, 28.05.2012, 20.06.2012 hageja ekirjavahetus raamatupidaja R Pga; 29.05.2012 e-kirjaga edastas hageja Haigekassale kindlustatavate isikute nimekirja; 28.05.2012 hageja e-kirjavahetus K&K Buildings OÜ-ga seoses planeeritava ehitusega; 09.-11.05.2012 hageja e-kirjavahetus Nordcarrier Eesti OÜ-ga seoses kauba transpordiga Norrasse; M A (Viking Window AS) 19.05.2012 e-kirjast nähtuv alt tegeles hageja akende tellimusega; 10.05.2012 saatis hageja kostjale maksude andmed.
20.Kohus kohaldas valesti TsÜS § 68 lg-t 3, mille kohaselt võib tahteavalduseks olla kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne tahteavaldus tuleb lugeda TsÜS § 69 lg 2 järgi kättesaaduks alates hetkest, millal tahteavalduse adressaat on teada saanud teost, millega kaudset tahteavaldust väljendati. Kui M L esitas 01.05.2012 kostjale kirjalikult töölepingu lõpetamise avalduse, mille kohaselt pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel ja kostja võttis selle vastu, tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks kuupäevast, millal nimetatud avaldus tehti ja tahtevalduse adressaat teate kätte sai, s.o alates 01.05.2012.
21.TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning TsÜS § 77 lg 2 kohaselt, kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Seega kui hageja esitas kostjale töölepingu lõpetamise avalduse kirjalikus vormis, pidi kostja tahteavalduse 01.05.2012 töölepingu lõpetamise tühistamiseks samuti esitama kirjalikult. Kostja seda ei teinud, kuna aktsepteeris hageja 01.05.2012 avaldust ja antud asjaolu leidis tõendamist 09.07.2012 - 10.07.2012 e-kirjavahetusega. TLS § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõte ei näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud.
22.Kohus ei analüüsinud esitatud tõendeid, rikkudes TsMS §-s 232 ja TsMS §-s 243 sätestatud norme tõendite hindamise ja uurimise osas. Kohus ei analüüsinud tõendeid, mis kohtu arvates tõendavad, et hageja jätkas töötamist kostja juures pärast ülesütlemise avalduse esitamist 01.05.2012. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja täitis kostja korraldusi, samas ei nähtu, et kostja andis hagejale, kui töötajale korraldusi tööülesannete täitmiseks pärast 01.05.2012. Kohus hindas puudulikult OÜle Woodbalt raamatupidamisteenust osutava raamatupidaja R P ja hageja ekirjavahetust.
23.Kohus leidis, et 29.05.2012 Haigekassale kindlustatavate isikute nimekirja esitamisega on tõendatud hageja ja kostja töösuhte jätkamine pärast 01.05.2012. Kostja ei edastanud hagejale ühtegi korraldust, mis puudutab kindlustatud isikute nimekirja edastamist Haigekassale ja kohus ei uurinud antud fakti. Seega ei saa lugeda antud tõendiga tõendatuks töösuhte jätkamist pärast 01.05.2012, kuna hageja tegi seda omavoliliselt ja kostja teadmata.
24.Tegelikkusele ei vasta kohtu seisukoht, et 28.05.2012 e-kirjaga, mille kohaselt hageja suhtles K&K Buildings OÜ-ga seose planeeritava ehitusega, on tõendatud hageja ja kostja töösuhte jätkumine pärast 01.05.2012. Kohus ei võtnud arvesse, et viimati
04.04.2012 hageja edastas K&K Building OÜ müügijuht T K informatsiooni alustatud projekti peatamise kohta ning 28.05.2012 vastusest järelepärimisele nähtub, et hageja ei omanud informatsiooni OÜ-s Woodbalt toimuva kohta, kuna alates 01.05.2012 oli töösuhe hageja ja kostja vahel lõppenud. Sellest tulenevalt, ei saa lugeda antud tõendiga tõendatuks töösuhte jätkamist pärast 01.05.2012.
25.Kohus tugines asjaolule, et ajavahemikul 09.05-10.05.2012 suhtles hageja e-kirja teel Nordcarrier Eesti OÜ-ga seoses akende transpordiga Norrasse. Kohtule esitatud dokumentidest, kui ka e-kirjavahetusest Nordcarrier Eesti OÜ-ga, nähtub, et akende saajaks oli Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA, mis leidis kinnitust kohtule esitatud tollideklaratsioonis ning akende paigaldamisega tellija juures tegeles Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA. Rahalised arvestused toimusid tellija ja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA vahel ning töötasu arvestus hagejaga toimus hageja ja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA vahel. Ebaõige on kohtu seisukoht, et M A (Viking Window AS) 19.05.2012 e-kirjast nähtub, et hageja tegeles akende tellimusega kostja korraldusel. Hageja esitatud tõendist järeldub, et M A vastas hageja hinnapäringule, mis oli suunatud kolmandale isikule, s.o. Masterwood OÜ, kes ei oma mingit seost kostjaga. Kohus tugines otsuse tegemisel faktilisele asjaolule, et hageja edastades 10.05.2012 kostjale maksude andmed. 10.05.2012 e-kirja kohaselt ei esitanud hageja kostjale lõppraportit kostja tegeliku majandusseisu kohta aprilli lõpu seisuga. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ja kostja 01.05.2012 poolte kokkuleppel lõpetatud töösuhe jätkus.
26.Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas 15.05.2012 - 24.05.2012 Norras ning sai töötasuks 7000 Norra krooni. Vaidlus on selles, kas hageja jätkas 2012. mais töötamist kostja heaks, ning kas Norras tehtud töö tegi hageja kostjaga sõlmitud töölepingu alusel.
27.01.05.2012 esitas hageja kostjale töölt lahkumise avalduse ning töösuhe hageja ja kostja vahel lõppes poolte kokkuleppel alates 01.05.2012. Töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel on eelduseks poolte ühine soov ja leping loetakse lõpetatuks avalduse esitamise kuupäevast, s.o 01.05.2012. Uue töösuhte loomiseks peavad pooled sõlmima uue töölepingu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta sai kostja poolt kinnitust uue töölepingu sõlmimiseks. 21.03.2011 hageja ja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA vahel sõlmitud töölepingu kohaselt hageja oli kohustatud ilmuma tööandja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA kutsel tööülesannete täitmiseks vähemalt kuueks nädalaks, ning töötasuks nimetatud ajavahemiku eest oli 36000 Norra krooni. Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA juhatuse liikmeks on Bent Ove Schjorlien, kes on ka Woodbalt OÜ üks juhatuse liikmetest. Olles teadlik antud asjaoludes, esitas hageja tahtlikult valeandmeid.
28.Kohtule esitatud dokumentidest ja 09.05-10.05.2012 e-kirjavahetusest Nordcarrier Eesti OÜ-ga, nähtub, et akende saajaks oli Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA, ning akende paigaldamisega tellija juures tegeles samuti Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA. Kõik rahalised arvestused toimusid tellija ja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA vahel. Kostja ja Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA vahel ei olnud mingit seost. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ja kostja 01.05.2012 lõpetatud töösuhe jätkus ja kostja suunas hageja tööülesannete täitmiseks Norrasse ajavahemikul 15.05-24.05.2012.
29.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 31.08.2012 esitas hageja kostjale uue töölepingu ülesütlemise avalduse, milles ütles töölepingu üles 31.08.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja viivitas töötasu maksmisega ega kindlustanud hagejat tööga. Töösuhe hageja ja kostja vahel lõppes 01.05.2012, kui hageja esitas kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Uut töölepingut hageja ja kostja ei
sõlminud. Seega hageja nõue töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõpetamise kohta on põhjendamatu, nagu ka muud nõuded kostja vastu. TLS § 79 kohaselt võib nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõte ei näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Seega ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Kuna kostja ei tunnistanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on hageja poolt uue avalduse esitamisega 31.08.2012 üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, puudub vajadust analüüsida kohtu arvestusi töötasu, puhkusehüvitise ja muu hüvitise osas.
30.Kostja ei nõustu otsusega ka menetluskulude jaotamise osas, kuna kostja esitas kohtule hagi eesmärgiga kaitsta oma rikutud õigusi ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
33.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
34.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuses märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja esitas 01.05.2012 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Maakohus tuvastas, et sellel kuupäeval esitas hageja avalduse töölepingu ülesütlemiseks põhjusel, et kostja viivitas korduvalt töötasu maksmisega. Selline järeldus on kooskõlas hageja avalduses märgitud asjaoludega (I kd lk 131).
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel ja uurimisel menetlusnorme. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja jätkas kostja juures töötamist ka pärast 01.05.2012 avalduse esitamist ja töösuhe selle avalduse alusel ei lõppenud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja töötas ajavahemikul 15.05.201224.05.2012 kostja töötajana Norras. Kohus põhjendas otsuses, milliste tõendite alusel ta sellised järeldused tegi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
37.Tähtsust ei ole asjaolul, et tõenditest ei nähtu kostja poolt hagejale kirjalike korralduste andmine tööülesannete täitmiseks. Hageja töötas kostja tegevjuhina ja võis tegutseda kostja huvides ka ilma otseste kirjalike korraldusteta. Tõenditest järeldub selgelt, et hageja täitis kostja tööülesandeid ja korraldusi.
38.Maakohus hindas hageja peetud e-kirjavahetusi raamatupidaja R Pga, K&K Building OÜ-ga, Nordcarrier Eesti OÜ-ga ja M A Viking Window AS-st õigesti. Nende tõendite alusel saab selgelt tuvastada hageja töötamise kostja juures ka pärast
01.05.2012. Samuti hindas kohus selles osas õigesti 29.05.2012 Haigekassale edastatud kindlustatavate isikute nimekirja. Kuna nimetatud toiming kuulus töölepingu p 2.2 järgi hageja tööülesannete hulka, ei pidanud kostja andma sellise toimingu tegemiseks eraldi korraldust. Hageja toimis kehtiva notariaalse volituse alusel, mis tunnistati kehtetuks alles 30.10.2012 (I kd lk 134). Paljasõnaline on kostja väide, nagu ei oleks hageja omanud pärast 01.05.2012 informatsiooni hageja tegevuse kohta.
39.Tõenditega vastuolus on kostja väide, nagu ei oleks hageja korraldanud pärast 01.05.2012 transporti Nordcarrier Eesti OÜ vahendusel kostja huvides ja rahalised arvestused toimisid hoopis Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA ja tellija vahel. Kauba saatjaks oli tõendite kohaselt kostja, kelle huvides hageja veo korraldas (I kd lk 154-160). M A (Viking Window AS) 19.05.2012 e-kirjast järeldub, et hinnapäringu tegi hageja kostja, mitte kolmanda isiku nimel (II kd lk 19,20) ja hageja edastas selle 21.05.2012 kostja juhatuse liikmele (II kd lk 18). Kui pooltevaheline töösuhe oleks 01.05.2012 lõppenud, ei oleks hagejal olnud ka mingit põhjust ega vajadust saata 10.05.2012 kostja juhatuse liikmele maksuraportit (II kd lk 31).
40.Eeltoodud asjaolud kinnitavad veenvalt töösuhte jätkamist pärast 01.05.2012. Kostja 01.05.2012 vormistatud dokumenti nimega „Käsk“ (töölt vabastamise käskkiri) ei ole hagejale kätte toimetatud ja see on tõendina ebausaldusväärne.
41.Kuna töösuhe jätkus 09.01.2012 sõlmitud töölepingu alusel, ei olnud pooltel vaja sõlmida uut töölepingut. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks pärast 01.05.2012 asunud tööle Norra äriühingusse Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA. Hageja väitel lõppes nimetatud äriühinguga töösuhe, kui ta asus tööle kostja juures. Kostja ei ole seda millegagi ümber lükanud.
42.Ebausaldusväärsed on kostja väited ja tõendid ka selle kohta, nagu oleks hageja töötanud 2011.a Oppland Hytte Og Eiendomsutvikling DA alltöövõtja OÜ Kodupaik juures, mistõttu ei tasutud hageja töötasult makse Norra Kuningriigis, mis on tõendatud 28.05.2013 e-kirjaga (II kd lk 10,11). Äriregistri andmetel on OÜ Kodupaik (registrikood 11137908, juhatuse liige Andrus Aviste, asukoht Tartu maakond, Võnnu) sundlõpetatud juba 29.09.2009. Seega ei saa nimetatud äriühingu 20.08.2011 ja 23.12.2011 arveid tõendina arvestada.
43.Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt on tööleping erakorraliselt 31.08.2012 avaldusega õigustatult üles öeldud ja hagejal on õigus saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, samuti on hagejale maksmata 2012.a juuni töötasu ja puhkusehüvitis. Seega rahuldas maakohus eeltoodud osas hagi õigesti.
44.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 9% ulatuses hageja ja 91% ulatuses kostja kanda, nagu otsustas maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
45.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.