Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

883,48

eurot

(kaheksasada

kaheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend kaheksa senti) XXX kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 05.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2331 rahuldati XXX (hageja) avaldus OÜ XXX (kostja) vastu ja tuvastati, et hageja on töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel 31.08.2012 erakorraliselt üles öelnud. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 5780 eurot, 2012 juuli ja augusti töötasud 3910 eurot ja puhkusehüvitis 302,29 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt töötas hageja kostja tegevjuhina alates 05.01.2012. Brutopalgaks oli 1955 eurot. 01.06.2012 sai hageja töötasuna 600 eurot. Rohkem ei ole kostja hagejale alates 2012 maist palka tasunud. Samuti ei kindlustanud kostja hagejat tööga. Seetõttu esitas hageja 31.08.2012 avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 31.08.2012. Kuigi hageja esitas kostjale ka 01.05.2012 avalduse töölepingu lõpetamiseks, siis tegelikult poolte töösuhe jätkus. Muuhulgas suunas kostja juhatuse liige hageja tööülesannete täitmiseks ajavahemikul 15.05.-24.05.2012 Norrasse.

Hageja palus tuvastada, et tema tööleping on lõppenud töötaja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel 31.08.2012. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 2012 mai töötasu 1197,42 eurot, 2012 juuni töötasu 1955 eurot, puhkusehüvitise 883,48 eurot ja töölepingu lõpetamise hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5864,99 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. 01.05.2012 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Seega on poolte vaheline töösuhe lõppenud. 15.05.2012 – 24.05.2012 töötas hageja küll Norras, kuid ta tegi seda XXX sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja on e-kirjas ise tunnistanud, et ta on saanud töö eest 7000 Norra krooni. Alates 2012 jaanuarist kuni 2012 maini kasutas hageja oma isiklike kulude katteks kostja rahalisi vahendeid. Samuti on hageja jätnud enda kätte kostjale kuuluvaid tööriistu. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 09.01.2012 töölepingu, millega hageja asus alates 05.01.2012 tööle tegevjuhina. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt on töötaja töötasu 1955 eurot kuus. 01.05.2012 esitas hageja avalduse töölepingu ülesütlemiseks, kuna kostja on korduvalt viivitanud töötasu maksmisega. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja jätkas kostja juures töötamist pärast ülesütlemise avalduse esitamist 01.05.2012. Kohus leiab, et asjas olevate materjalidega on tõendatud, et hageja jätkas kostja heaks töö tegemist ka pärast 01.05.2012 avalduse esitamist. Seda tõendavad järgmised tõendid: 07.05.2012, 08.05.2012, 28.05.2012, 20.06.2012 on hageja suhelnud e-kirja teel raamatupidaja XXX; 29.05.2012 e-kirjaga on hageja edastanud Haigekassale kindlustatavate isikute nimekirja; 28.05.2012 on hageja e-kirja teel suhelnud XXXOÜ-ga seoses planeeritava ehitisega; 09-11.05.2012 on hageja e-kirja teel suhelnud XXXOÜ-ga seoses kauba transpordiga Norrasse; XXX(XXXAS) 19.05.2012 e-kirjast nähtub, et hageja on tegelenud akende tellimusega; 10.05.2012 on hageja saatnud kostjale maksude andmed. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas 15.05.2012 – 24.05.2012 Norras. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnituseks, et hageja töötas Norras XXX sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja on küll tunnistanud 09.07.2012 e-kirjas, et ta on saanud töö eest 7000 Norra krooni, kuid hageja ei ole kinnitanud, et see töötasu oleks makstud XXX poolt. E-kirjast nähtub, et hageja peab maksjaks kostjat. Arvestades, et hageja jätkas 2012 maikuus töötamist kostja heaks, siis on eluliselt usutav, et ka Norras tehtud töö tegi hageja kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Kostja on kohtule esitanud maksudeklaratsioonid, mille kohaselt ei ole kostja hagejale 2012 mais, juunis ja augustis palka arvestanud. Kohtu hinnangul ei tõenda see seda, et hageja kostja juures ei töötanud. Hagejast ei sõltu see, mida kostja Maksu- ja Tolliametis deklareerib. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ülaltoodule tuginedes asub kohus

seisukohale, et kuna hageja jätkas kostja kasuks töö tegemist, siis on hageja oma käitumisega võtnud 01.05.2012 ülesütlemisavalduse tagasi ja kostja on oma käitumisega andnud nõusoleku selle tagasivõtmiseks. 31.08.2012 on hageja esitanud kostjale uue töölepingu ülesütlemise avalduse, milles ütles töölepingu üles 31.08.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja on viivitanud töötasu maksmisega ega ole kindlustanud hagejat tööga. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Vaidlus puudub selles, et 2012 juuni kuni 2012 august eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud. Seega oli hageja õigustatud töölepingu üles ütlema. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, et hageja on töölepingu erakorraliselt üles ütelnud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 31.08.2012. Hageja nõuab kostjalt 2012 mai ja 2012 juuni töötasu maksmist. Kohus leiab, et töötasu nõue 2012 mai eest ei ole põhjendatud. Hageja 09.07.2012 e-kirjast selgub, et hageja on maikuu eest saanud töötasu 600 eurot + 7000 Norra krooni. Eesti Panga valuutakurssi kohaselt (24.05.2012 seisuga) võrdus 7000 Norra krooni 928,87 euroga. Seega on hageja saanud maikuus netotasuna 1528,87 eurot. Brutotasuna on see 1992,65 eurot. Töölepingujärgne brutopalk oli 1955 eurot. Seega on hageja maikuu palga kättesaanud. Vaidlust ei ole, et 2012 juuni eest ei ole hageja palka saanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2012 juuni töötasu 1955 eurot. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale puhkusehüvitist tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 883,48 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 5864,99 eurot. Kostja on väitnud, et hageja kasutas oma isiklike kulude katteks kostja rahalisi vahendeid ning jättis enda kätte kostjale kuuluvaid tööriistu. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas sellega seoses mingeid nõudeid hageja vastu esitanud, siis puudub vajadus neid väiteid analüüsida. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud taotluse 13.05.2013 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Protokoll ei ole stenogramm. Protokollis on istungil

väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Ka kostja esitas taotluse 13.05.2013 toimunud istungi protokolli parandamiseks. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus allkirjastas protokolli 14.05.2013 ja saatis selle sama päev e-posti kaudu pooltele. Kostja esitas protokolli parandamise taotluse 21.05.2013, seega hilinenult. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. Seega jätab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 9 % ulatuses hageja kanda ja 91 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.