Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Selgitused:

Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Asjaolud Hageja töötas kostja juures alates 2. maist 2007. a. Kostja ütles töölepingu üles alates

töötasid kostja juures 2009. a. ja kasumieraldise väljamaksmise hetkel aprillis 2010. a. Kuna kasumieraldise maksmine on kostja ühepoole otsus, siis on ka selle maksmise tingimused kostja sisustada. Kostja on väljendiga “Nordeast töölt lahkumine“ pidanud silmas töösuhte lõppemist mis tahes alusel ja nii on seda mõistnud ka kostja töötajad. Tasude maksmise korras toodud regulatsiooni puhul ei ole tegemist ebamõistliku tarbijat kahjustava tüüptingimusega. Töösuhte ebaseadusliku lõpetamise ja tulemustasu maksmise tingimuste sidumine ei ole asjakohane ega võimalik. Töösuhte ebaseadusliku lõpetamisega töötajale osaks saavad negatiivseid asjaolud kajastuvad üksnes tööandja poolt töötajale makstava hüvitise suuruses. Kostja eksimuse tõttu lõpetati hagejaga töösuhe ebaseaduslikult ja kostja pole sellele kunagi vastu vaielnud. Samuti maksis kostja hagejale kohaselt hageja poolt nõutud töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise. Töösuhte lõpetamisel hageja kasuks väljamõistetud hüvitise määramisel on arvestatud kõiki töösuhte lõpetamise asjaolusid vastavalt TLS § 109 lõikele 1 ja kostja poolt hagejale makstud hüvitise määr vastas hageja poolt nõutud summale. Seetõttu ei eksisteeri ka riivet hea usu põhimõttega. Kuna hageja nõue on alusetu, siis puudub hagejal ka alus viivise nõudmiseks. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 17. septembri 2013. a. otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1200 eurot ja viivise VÕS § 113 lg. 1 määras kuni töötasu võlgnevuse kustutamiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Riigikohtu otsuse 3-2-1-118-10 kohaselt tuleb kõigepealt välja selgitada, kas tööandja kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja juures kehtiva palgakorralduse osa. Pooltevahelisi suhteid reguleerinud TLS § 5 lg. 1 p. 5 kohaselt oli töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks kokkulepe töötasu kohta. Vastavalt viidatud sättele on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu töötasu osa. Pooled olid töölepingu punktis

asjaoluga (hageja töötamine kostja juures), mille saabumine sõltub üksnes temast (kostjal on võimalik lepingut rikkudes vältida tulemustasu maksmist). Õigussuhtele hinnangu andmisel omab tähendust ka see, mille eest tulemustasu maksti. Vastavalt korrale sõltub 25% tulemustasu maksmine panga kui terviku kasumieesmärgi täitmisest ja 75% tulemustasust sõltub meeskondlike ja isiklike eesmärkide täitmisest. Hobune NT kaudu esitatud pangasisese teate 2009. a. kasumijaotuse järgi tunnustatakse kõiki Nordea Grupi töötajaid suurepärase tulemuse eest. Vastavalt teatele makstakse kasumijaotist järgmiste reeglite järgi: täissumma makstakse välja töötajatele, kes olid terve 2009. a. täisajaga tööl; töötajatele, kes olid tööl vähem kui aasta, kuid vähemalt 3 kuud, arvestatakse kasumijaotus proportsionaalselt tööl oldud ajaga; töötajatele, kes töötasid osalise tööajaga, tunnitasu alusel või tähtajalise töölepinguga, arvestatakse kasumijaotust proportsionaalselt töötatud ajaga; kui töötaja oli 2009. a. lapsehoolduspuhkusel, haiguslehel, dekreetpuhkusel või tasustamata puhkusel rohkem kui 15 täistööpäeva, vähendatakse tema kasumijaotuse summat proportsionaalselt. Tulenevalt eeltoodust maksti tulemustasu välja 2009. a. majandustulemuste eest isikutele, kes nimetatud aastal kostja juures töötasid. Järelikult oli tulemustasu saamise õigus ka hagejal. Kuivõrd kohus rahuldab põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 82 lg. 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Tulemustasu nõue 1200 eurot muutus sissenõutavaks 31. märtsil 2010. a., sest sellel kuupäeval maksti kõigile töötajatele välja tulemustasud. Hagejal ei olnud õigust nõuda tulemustasu maksmist teiste töötajatega võrreldes varem. Seega, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõiget 1, on tööandja olnud viivituses alates 1. aprillist 2010. a. Kuni 15. aprillini 2013. a. kehtinud VÕS § 113 lg. 1 redaktsiooni kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loeti VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus seitse protsenti aastas. Alates

kasumijaotuse maksmine sõltub 75% ulatuses meeskondlike ja töötaja isiklike eesmärkide täitmisest. Kasumijaotuse maksmise kriteeriumid ei ole seotud töötaja panusega ja seonduvad kostja kontserni - mitte kostja - pikaajaliste eesmärkidega: kliendirahuolu kasv, võrreldes Põhjamaade konkurentidega; riskiga kaalutud kasumi kasv aktsia kohta; kostja kontserni kasumlikkus, võrreldes konkurentidega, mõõdetuna omakapitali rentaablusega (ROE). Seega kasumijaotuse maksmine ei eelda töötaja poolt mingite kohustuste täitmist, töötaja peab üksnes olema tööandjaga töösuhtes. Kasumieraldise maksmisel üksnes neile töötajatele, kes selle maksmise ajal kostja juures töötavad, on ka sisuline põhjendus ja vajadus. Nimelt sätestab tasude maksmise korra p. 12. 1. 2 (alapunkt Kasumijaotus), et kasumijaotust makstakse eesmärgiga innustada töötajaid looma väärtust klientidele ja aktsionäridele. Seega on see motivatsiooni instrument töötajatele, kes töötavad kostja juures ka tasu maksmise hetkel. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes on ilmne, et tasude maksmise korra alusel on kasumijaotuse saajatena silmas peetud üksnes kostja töötajaid, kes töötasid tema juures kasumijaotise maksmisele eelnenud aastal ja kasumijaotuse väljamaksmise ajal. Kohtu viidatud VÕS § 42 lg. 3 p. 13 ei ole tasude maksmise korrale kohaldatav. Kui tulemustasu, kasumijaotuse või muu sarnase tasu maksmise tingimustes pole eraldi kokku lepitud, siis ongi selliste tasude maksmine juba olemuslikult tööandja otsustada, võttes arvesse töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastupidisele seisukohale asudes tuleks möönda, et tööandja pole vaba otsustama, mis tingimustel võib ta ühepoolselt kasumijaotust maksta. Hageja töölepingu p. 5. 5 kohaselt maksab tööandja töötajale tulemustasu vastavalt juhatuse poolt kinnitatud tulemustasu maksmise korrale. Seega on tulemustasu maksmise tingimused kostja kui tööandja sisustada ja sellega ei kaasne hageja ebamõistlikku kahjustamist. Kasumieraldise puhul (erinevalt näiteks müügipreemiast) pole tegemist ka tasuga, mille hageja oleks vahetult oma tööga välja teeninud, samuti pole kostja kehtestanud kasumieraldise saajale mingeid kohustusi, mida tuleks täita sõltumata kostja kohustuse täitmisest. Seetõttu ei ole täidetud ka VÕS § 42 lg. 3 p. 13 kohaldamise tingimus (tüüptingimuse kasutaja kohustuse täitmine sõltub temast endast, samal ajal kui teine pool võtab kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma). Põhjendamatu ja meelevaldne on kohtu seisukoht, et kostja siseveebis avaldatud siseuudise põhjal tuleb kasumijaotust maksta (sõltumata tasude maksmise korrast) kõigile kostja töötajatele, kes 2009. a. kostja juures töötasid. Kohus pole arvestanud, et siseuudise puhul oli tegemist üksnes töötajate teavitusega eesseisvast kasumijaotusest ja selle suurusest ning siseuudis ei olnud kostja tahteavaldus kehtestada erand tasude maksmise korrast ja mitte kohaldada tasu saajatele nõuet, et tasu saaja peab selle maksmise ajal töötama kostja juures. On täiesti tavapärane ja mõistetav, et uudises või teates ei toimu selles refereeritava dokumendi (tasude maksmise korra) täielikku taasesitamist. Tasude maksmise kord oli ja on siseveebi vahendusel kõigile kostja töötajatele kättesaadav ja tasu maksmise tingimused jälgitavad. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis oluliselt mõjutada kohtulahendit, tuues seega kaasa ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja esitas maakohtusse hagi kostjalt 1596, 50 euro väljamõistmiseks. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega, sealhulgas hinnanguga asjas olulistele asjaoludele ja tõenditele ei nõustu, ei anna iseenesest vastupidise väitmiseks alust. Asjaolusid, mis oluliste menetluslike minetuste või seaduse selgelt ebaõige kohaldamise tulemusena tooksid kaasa vaidluse lahendamise maakohtu otsuses märgitud lõpptulemusest erineval moel, apellatsioonkaebus ei sisalda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.