Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-6327
Tsiviilasi
R K hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R K (IK xxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx) Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, asukoht Pärnu mnt 463a, Tallinn, õiguseellane Eesti Riiklik Autoregistrikeskus), esindaja Kätlin Stikkermann Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2013 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta R K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.08.02.2013 esitas R K hagi Harju Maakohtusse Eesti Riikliku Autoregistri (Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu) vastu täiteasjas nr 031/2004/223 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitmise aegumise tõttu.
2.Hageja suhtes täidetakse Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsust, mis jõustus 23.04.1998. Täitemenetlust alustati 11.08.1998, kui arestimise akt saadeti täitmiseks Keskvanglale.
3.Enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 kohaselt hakkas nõude 10 aastane aegumistähtaeg kulgema 24.04.1998. Täitemenetluse algatamisega aegumistähtaja kulg katkes TsÜS § 123 lg 2 kohaselt 11.08.1998. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 2 kohaselt oli aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002, s.o uue TsÜS redaktsiooni jõustumiseni. Seega oli aegumistähtaja kulg katkenud 11.08.1998 - 01.07.2002.
4.01.07.2002 – 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Siiski saab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-test 2 ja 3 järeldada, et ühelgi juhul ei saa aegumistähtaeg olla pärast 01.07.2002 pikenenud, s.t varem aegumata nõuete maksimaalne aegumistähtaeg saab olla vaid sama pikk, kui see oleks olnud 01.07.2002 jõustunud seaduse muudatuseta. Seega antud juhul kohaldub kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele 10 aastane aegumistähtaeg.
5.Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg-st 4, kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega TsÜS § 159 lg 1 järgi algas aegumine uuesti 01.07.2002. Kuigi kohtutäitur K. Vellet alustas kostja 19.03.2004 avalduse alusel täitemenetlust ja tegi arestimisakti 25.03.2004, on täitemenetlust kohtuotsuse täitmiseks alustatud juba 11.08.1998. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud, sest aegumine algas uuesti 01.07.2002 ja nõue aegus 01.07.2012.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud.
7.VÕSRS § 9 lg 1 lause 1 kohaselt kohaldatakse TsÜSi ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtuotsuse jõustumisest. Samas TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti, kui täitedokument esitatakse täitmiseks. Antud juhul algas Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg otsuse jõustumisel 23.04.1998 ning nõue pidanuks täitemenetluse
algatamata jätmise korral aeguma seega 23.04.2008. Kostja esitas täitedokumendi täitmiseks ning seega on nõude aegumine vahepeal katkenud. Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumine katkes 19.03.2004 täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamisega ning algas vastavast kuupäevast uuesti. Seega ei ole Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg saabunud.
8.VÕSRS § 9 lg-d 2 ja 3 ei ole antud tsiviilasjas kohaldatavad. VÕSRS § 9 lg 2 reguleerib olukorda, kus TsÜS-is on aegumistähtaeg lühem, kui 01.09.1994 - 30.06.2002 kehtinud TsÜS-is, kuid antud juhul see nii ei ole. 01.09.1994 - 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kehtiva TsÜS-i alusel on see samuti 10 aastat, mistõttu on aegumistähtajad võrdsed. TsÜS-i 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni § 157 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat, mis ei ole samuti lühem, kui 01.09.199430.06.2002 kehtinud TsÜS-is. VÕSRS § 9 lg 3 reguleerib olukorda, kus 01.09.199430.06.2002 kehtinud TsÜS-is on aegumistähtaeg pikem, kui TsÜS-is, kuid antud juhul see nii ei ole.
9.01.09.1994 - 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kuid 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud TsÜS redaktsiooni § 157 lg 1 kohaselt oli see 30 aastat ning kehtiva TsÜS redaktsiooni kohaselt on see 10 aastat ehk võrdne enne 01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtajaga.
10.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt hakkas aegumistähtaeg taas kulgema uue TsÜS-i jõustumisel 01.07.2002. Isegi, kui hageja seisukohaga nõustuda, siis TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes aegumine ikkagi ning algas uuesti 19.03.2004 täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 25.06.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
12.VÕSR § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Kuna sissenõudja nõude aluseks olev kohtulahend on tehtud enne 01.07.2002 ning nõue on hakanud aeguma ja katkenud enne 01.07.2002, siis kohaldub nõude aegumise algamisel ja katkemisel kehtinud seadus.
13.Perioodil 01.09.1994 - 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt sama paragrahvi lg-st 2 katkeb aegumistähtaja kulg täitemenetluse algatamisel; täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti.
14.Poolte vahel puudus vaidlus, et Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsus kriminaalasjas nr 1/2 797, millega mõisteti R Klt mh Eesti Riiklik Autoregistrikeskusele välja 146 883 Eesti krooni, jõustus 23.04.1998. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt hakkas nõude 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 24.04.1998. Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsus kriminaalasjas nr 1/2 797 saadeti vastavalt kehtivale korrale täitmiseks Rapla Maakohtu Täitevosakonnale, kes alustas menetlust 07.07.1998 ja saatis 11.08.1998 R. K kinnipidamiskohta ettepaneku võlgniku tuludest kinnipidamiseks.
15.Kuigi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K. Vellet on võtnud täiteasja menetlusse 25.03.2004, on täitemenetlust Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsuse alusel alustatud juba 11.08.1998. Seega tuleb sissenõudja nõude aegumise katkemise hetke määratlemisel lähtuda Rapla Maakohtu Täitevosakonna ettepanekust. Täitemenetluse algatamisega aegumistähtaja kulg katkes TsÜS § 123 lg 2 kohaselt 11.08.1998. Kuni
01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 2 kohaselt oli aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002, s.o TsÜS uue redaktsiooni jõustumiseni, sest asja materjalidest ei nähtu, et täitemenetlus oleks peatunud sissenõudja süül ning seetõttu oleks alanud aegumistähtaja kulg uuesti (TsMS § 123 lg 2 teine lause). Lähtudes eeltoodust oli aegumistähtaja kulg katkenud ajavahemikul 11.08.1998 – 01.07.2002.
16.Perioodil 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Seega 01.07.2002 jõustunud TsÜS-ga pikendati kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaega 10 aastalt 30 aastani. Siiski saab VÕSR § 9 lg-test 2 ja 3 järeldada, et ühelgi juhul ei saa aegumistähtaeg olla pärast 01.07.2002 pikenenud, st varem aegumata nõuete maksimaalne aegumistähtaeg saab olla vaid sama pikk, kui see oleks olnud 01.07.2002 jõustunud seaduse muudatuseta, s.o antud juhul kohaldub kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele 10-aastane aegumistähtaeg.
17.Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt VÕSR § 9 lg-st 4 kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega TsÜS § 159 lg 1 järgi algas antud juhul aegumine uuesti alates 01.07.2002, s.o vastava seaduse sätte jõustumisega. Kuigi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K. Vellet on võtnud täiteasja menetlusse 25.03.2004, on täitemenetlust kohtuotsuse alusel alustatud juba 11.08.1998 Rapla Maakohtu Täitevosakonna poolt. Lähtudes eeltoodust, on Tallinna Linnakohtu jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-205 tunnustatud nõue aegunud 01.07.2012, sest aegumine algas uuesti 01.07.2002 ning nõude aegumistähtajaks on 10 aastat. Apellatsioonkaebus
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
19.Maakohus on jätnud arvestamata Maanteeameti vastuväite, et TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkes aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega 19.03.2004.
20.Maakohus on ebaõigesti rakendanud TsÜS § 159 lg-t 1 leides, et vastava sätte kohaselt algas kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine uuesti alates 01.07.2002, s.o vastava seaduse sätte jõustumisega. Kõnealuse normi kohaselt algab aegumine uuesti üksnes täitedokumendi täitmiseks esitamisega, kuid asjas ei ole tuvastamist leidnud täitedokumendi täitmiseks esitamine 01.07.2002.
21.Maakohus ei ole põhjendanud järeldust, mille kohaselt oli enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 2 kohaselt kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002. Maanteeameti hinnangul on niisugune järeldus maakohtu teiste seisukohtadega võrreldes vastuoluline. Nimelt on kohus leidnud, et täitemenetlus ei lõppenud 11.08.2008 ning VÕSRS § 9 lg 1 lause II kohaselt tuleb nõudele, mille aegumine on katkenud enne 01.07.2002 kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i. Niisuguseid seisukohtasid arvestades on aga ainuvõimalik järeldada, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine on tänase päevani katkenud. Lähtudes eelnevast ei ole kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole võimalik. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi
ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
24.Tallinna Linnakohtu 23.04.1998 jõustunud otsusega tunnustatud nõude 10-aastane aegumistähtaeg ei saanud 01. juulil 2002 olla ühelgi juhul lõppenud. Maakohus tuvastas õigesti, et 01.juuli 2002 oli tegu aegumata nõudega, millele kohaldus VÕSR § 9 lg 1, mille kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega pikenes aegumistähtaeg 30 aastani.
25.VÕSR § 9 lg-d 2 ja 3, millele maakohus tugines, ei ole käesolevas asjas asjakohased sätted. Need sätte reguleerivad olukorda, kui alates 01. juulist 2002 kehtima hakanud seadustega lühendati aegumistähtaegu võrreldes enne 01. juulit 2002 kehtinud tähtaegadega. Näiteks tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg lühenes 10 aastalt 3 aastale. Käesoleval juhul aga pikenes kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg alates 01. juulist 2002 kehtima hakanud seadusega 10 aastalt 30 aastale.
26.Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg uuesti 10 aastat. Seda pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist reguleerib VÕSRS § 9 lg 4. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. a 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause kohaselt, kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Teise lausega on seega püütud uut aegumistähtaega pikendada juhtudel, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara.
27.Sellise tõlgenduse on antud VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamisele Riigikohus lahendis nr 3-21-116-13. Riigikohus märgib: „Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“
28.Eeltoodu alusel ei lõppenud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 1. juulil 2012, nagu leidis maakohus. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
29.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.