2-13-17646/39 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Noverand laenu kogusummas 2 000 000 eurot. OÜ Noverand kohustus laenulepingu alusel saadu tagastama koos lepingujärgsete intressidega ühekordse maksena 31.08.2012. Laenulepingu kohaselt kohustus OÜ Noverand tasuma laenu põhiosalt intressi summas laenumarginaal + LIBOR. Võlausaldaja teavitas võlgnikku 13.07.2009 kirjaga Kaupthing jagunemisest ning asjaolust, et uueks võlausaldajaks on PILLAR SECURITISATION S.A.R.L. Võlgnik laenulepingust tulenevaid maksekohustusi määratud tähtpäevaks ei täitnud. Pankrotihoiatuse sai võlgnik kätte 16.03.2013, kuid ka pärast seda ei ole ta oma kohustusi täitnud. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on sissenõutav. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vastuväited Võlgniku esindaja vaidles vastu 2 miljoni euro suurusele nõudele ja selgitas, et tõendamata on nõude üleminek Kaupthing Bank Luxembourg S.A-lt võlausaldajale. Võlausaldaja esindajad on Daago Rubli pankroti väljakuulutamiseks esitatud avaldusele lisatud 05.02.2013 dokumendis kinnitanud, et nõue võlgniku vastu kuulub Banque Havilland SA-le. 17.02.2012 dokumendis on võlausaldaja kinnitanud, et Banque Havilland SA-ga on sõlmitud inkassoteenuste leping, mis tavapäraselt eeldab seda, et inkassoteenust osutaval firmal on õigus võlgasid sisse nõuda. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnikule laenu anti. Laenulepingu p 24 kohaselt tuleb laenulepingust tulenevad vaidlused lahendada Luksemburgi kohtus. Laenulepingu p 20.3 järgi oli Kaupthing Bank Luxembourg S.A-l laenulepingust tuleneva nõude loovutamise õigus piiratud ja nõuet võis loovutada ainult juhul, kui nõude omandaja on laenuvõtjale kinnitanud, et peab laenulepingu tingimusi endale siduvaks. Võlausaldaja ei ole esitanud sellekohast dokumenti. Nõude sai loovutada ainult Kaupthing Bank Luxembourg S.A sidusettevõttele, kuid kuna võlausaldajal puudub litsents pangana tegutsemiseks, siis ei saa ta olla esialgse kreeditori sidusettevõte. Kohtule esitatud laenulepingu tõlge ei ole usaldusväärne. Võlgniku maksejõulisust tuleb hinnata ilma 2 miljoni suuruse kohustuseta. Väidetava laenu saamise ajal ei olnud Daago Rubli võlgniku juhatuse liige ning ei olnud teadlik laenu saamisest. Ilma 2 miljoni eurose kohustuseta ei ole võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruanne 26.06.2013 määrusega nimetas maakohus OÜ Noverand ajutiseks halduriks Peeter Sepperi. Ajutine haldur selgitas oma ettekandes, et võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 3 347 095 euro eest. Vara on võlgnikul 3000 euro eest. Võlgnikul on nõudeid teiste isikute vastu, kuid nende rahuldamist pidas haldur ebatõenäoliseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse võimalikke kulusid, mis hinnanguliselt on 4100 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Alaline maksejõuetus kujunes esialgsetel andmetel välja 2010 lõpus. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kuriteo tunnustega tegusid ega rasket juhtimisviga ei ole ilmnenud. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta andmed puuduvad. Seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks kohtu poolt määratava summa. Kohtudeposiidi suurus on pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni kohaselt 1100 eurot. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1 100 eurot. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas PILLAR SECURITISATION S.A.R.L. avalduse ja kuulutas välja OÜ 2(4)

Noverand pankroti. Kohus nimetas OÜ Noverand pankrotihalduriks Peeter Sepperi ja määras esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23.09.2013 kell 10.00 ning kohaks Tallinnas Kentmanni 13 asuva Harju Maakohtu saali. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus nõustus ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes faktiliselt 2010. Olemasolevate sissenõutavaks muutunud kohustuste katmiseks puudub vara ning majandustegevuse jätkamine ega tervendamine ei ole võimalik. Määruskaebus Osaühing Noverand palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vaidlustatud määruses on kohus ilmselt soovinud väita, et tõendatud on 2 miljoni suuruse laenukohustuse olemasolu. Maakohtu paljasõnaline ja lakooniline väide ei tugine aga mingisugusele analüüsile ega põhjendustele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu määruskaebuse esitaja faktiliste väidetega. Asjaolu, kas 2011.a bilansis on laenukohustusena märgitud 2 miljoni suurune summa, ei saa mingil juhul tõendada väidet selle kohta, kas avaldajal on võlgniku vastu samas summas nõue või mitte. Kohus on jätnud põhjendamatult analüüsimata võlgniku esitatud tõendid ja seisukohad. Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud menetlusdokumendi, milles avaldaja esindaja kinnitab, et väidetava 2 miljoni eurose võla sissenõudmise õigus on Banque Havilland S.A.-l. Pankrotiavaldusele lisatud tõenditest jääb selgusetuks väidetav nõude üleminek avaldajale. Samuti puudub menetluses tõend võla olemasolu kohta. Menetluse edasine käik PILLAR SECURITISATION S.A.R.L. ja pankrotihaldur paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt peavad kohtumääruses olema toodud põhjendused. Kolleegium nõustub kaebuse esitajaga, et maakohus ei ole määruses hinnanud võlgniku vastuväiteid nõude kohta. Piisav ei ole see, et võlgniku bilansis on kajastatud võlausaldaja õiguseellase nõue. Praegusel juhul ei ole võlausaldajaks isik, kes on märgitud võlgniku raamatupidamisaruandes. Samuti ei teki isikule raamatupidamisaruandes nõude kajastamisest tsiviilõigusi ega kohustusi. Võlgnik on nõudele esitanud mitu vastuväidet, millega ei ole maakohus tegelenud. Seega on maakohtu määrus puudulikult põhjendatud. PankrS 31 lg 1 järgi kuulutab kohus isiku pankroti välja ainult siis, kui isik on maksejõuetu. Selleks, et võlgniku maksejõulisust hinnata, tuleb muude oluliste asjaolude hulgas tuvastada ka see, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Arvestades võlausaldaja väidetava nõude suurust, võib sellest oleneda võlgniku maksejõulisus. Eeltoodu tõttu ei ole maakohus pankroti 3(4)

väljakuulutamise aluseks olevaid asjaolusid piisavas mahus tuvastanud. Kuna maakohus pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud vastuväidetega üldse tegelenud ei ole, siis ei pea apellatsioonikohus võimalikuks asja ise lahendada ja leiab, et tsiviilasi tuleb saata uueks menetlemiseks TsMs § 656 lg 1 p 5 ja § 659 järgi maakohtule. Uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama võlgniku vastuväiteid võlausaldaja nõudele, esmajoones asjaolusid, mis puudutavad nõude olemasolu võlausaldajal. Võlausaldaja väitis oma vastuses määruskaebusele, et võlgnik on maksejõuetu olenemata võlausaldaja nõudest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut peab kontrollima maakohus, kuna võlgniku bilansis on varana kirjendatud ka nõuded väärusega üle 3 miljoni euro. Maakohtu määruses puuduvad igasugused põhjendused, millest lähtudes ta jõudis järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu. Asjaolu, et võlgniku majandustegevus lõppes 2010. a, veel ei tähenda, et võlgnik oleks maksejõuetu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täpselt tuvastada, milline on võlgniku kohustuste ja varade maht ja olenevalt neist andmetest anda hinnang võlgniku maksejõule PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Kolleegium märgib, et PankrS § 15 lg 3 järgi peab nõude selguse kohta esitatud väidetega tegelema kohus halduri määramisel. Maakohus on võlgnikule 26.06.2013 määrusega määranud ajutise halduri, kuid 26.06.2013 määruses ei ole maakohus andnud hinnangut võlausaldaja nõude selgusele. Võlgnik esitas 06.06.2013 vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele, tuues muuhulgas välja, et tõendamata on nõude üleminek Kaupthing Bank Luxembourg S.A-lt võlausaldajale. Eelnevalt on Eesti Vabariigi kohtutele võlgniku ja tema juhatuse liikme Daago Rubli suhtes esitatud pankrotiavaldustes samale nõudele tuginenud hoopis Banque Havilland S.A. Maakohus võlgniku väiteid analüüsinud ei ole. Määruses on maakohus hoopis märkinud, et võlgnik on eelistungil kinnitanud laenu saamist võlausaldajalt, kuid sellist kinnitust eelistungi protokollist ei tulene. Seega pole maakohus üldse kontrollinud võlgniku vastuväidete alusel seda, kas võlausaldaja nõue on piisavalt selge või on vajalik nõue lahendada väljapool pankrotimenetlust. Halduri tasu ja kulutuste suurus ning menetluskulude jaotus tuleb otsustada pankrotiavalduse uuel läbivaatamisel.