XXX hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/8723
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Liina Männasalu (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Kostja esindaja Olavi X (e-post XXX)
esindajad
Kohtuistung
02.10.2013
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Liina Männasalu ning kostja esindaja Olavi X
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XXX hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/8723 rahuldamata.
2.Sundtäitmine täiteasjas nr 022/2012/8723 oli lubatav.
3.Jätta kõik Swedbank AS-i menetluskulud XXX kanda ja Kõik XXX menetluskulud XXX enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.05.2013 esitas XXX (hageja) Harju Maakohtusse hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/8723.
2.Hagi kohasel kuulub hagejale kinnistu asukohaga Tallinnas, XXX(registriosa nr XXX). Kinnistule on seatud hüpoteegid kostja kasuks (esimese järjekoha hüpoteek summas 159 779,12 eurot ja teise järjekoha hüpoteek summas 159 779,12 eurot). Hüpoteekide seadmise aluseks on 18.03.2003 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegikande muutmise leping nr XXX ja 05.08.2009 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping nr 2123. Vastavalt lepingu nr XXX punktile 2.2 on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded omaniku vastu (lepingu sõlmimise ajal oli kinnistu omanikuks XXX), mis tulenevad hageja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, kõik nõuded omaniku abikaasa vastu (XXX), mis tulenevad hageja ja omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, kõik nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja avalduse ja notariaalse lepingu nr XXX alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlust täiteasjas nr 022/2012/8723, kus realiseeritakse hagejale kuuluvat kinnistut. Täitemenetluses täidetakse kostja ja OÜ XXX vahel 27.08.2010 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid OÜ XXX rahalisi kohustusi. Hageja on kinnistu omanik, kes ei ole laenulepingust nr XXX tulenevalt kohustatud isikuks kostja ees. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 ja 2 tuleneb, et pooled peavad olema hüpoteegiga tagatavates nõuetes kokku leppinud. Lepingu nr XXX punkti 2.2.3 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal ei olnud veel sõlmitud laenulepingut nr XXX, millest tulenevaid OÜ XXX rahalisi kohustusi soovitakse täitemenetluses nr 022/2012/8723 täita. Seega lepingu nr XXX punkti 2.2.3 mõttes on lepingust nr XXX tulenevad nõuded lepingu nr XXX sõlmimise aja seisuga tulevikus tekkivad nõuded. Antud juhul ei määratle lepingu nr XXX punkti 2.2.3 sõnastus piisavalt, milliseid tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid OÜ XXX vastu seatud hüpoteek tagab ja kas sellega on hõlmatud ka laenuleping nr XXX. Lepingu sõnastusest nähtub just kui oleks hüpoteegiga tagatud kõikvõimalikest kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded, kuid seda ei saa hageja hinnangul pidada piisavaks määratluseks. Kuigi punkti 2.2.3 kohaselt on määratletud, kelle vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid nõudeid hüpoteek tagab, on määratlemata jäänud tagatavate nõuete iseloom, s.t milliseid nõudeid tagatakse ja ei ole täpsustatud, millistest konkreetsetest lepinguliikidest tulenevaid nõudeid hüpoteek tagab. Määratlust „kõikidest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded“ ei saa hageja hinnangul lugeda piisavaks määratluseks, kuna sisuliselt tagataks sellisel juhul kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid, kuivõrd hüpoteegiga tagatavad nõuded ongi võlaõigusliku iseloomuga. Eelnev on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-104-08 vastuolus heade kommetega. Antud juhul tähendab lepingu nr XXX punkt 2.2.3, et kinnistu omanikul kolmanda isikuna puudub igasugune kontroll selle üle, milliste nõuete tagamiseks hüpoteeki
kasutatakse. See omakorda mõjutab kinnistu omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut, kuna omaniku jaoks puudub selgus, kui suurte ja milliste kohustuste täitmise tagamiseks on tema vara panditud. Seega ei olnud antud juhul hüpoteegist tulenevad OÜ XXX vastu suunatavad tulevikus tekkivad nõuded lepingus nr XXX piisavalt määratletud ja tagatiskokkulepe on seetõttu heade kommetega vastuolus ning tühine. Seega kostja kasuks seatud hüpoteek ei taga lepingust nr XXX tulenevaid OÜ XXX vastu suunatud kostja nõudeid, kuna tagatiskokkulepe on selles osas tühine. Kuna tagatiskokkulepe on täitemenetluses nr 022/2012/8723 täidetava nõude osas tühine, siis puudub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1 nimetatud kehtiv täitedokument. Sundtäitmine tühise notariaalse kokkuleppe alusel on lubamatu ja täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. OÜ XXX kohustuste täitmise tagamiseks andsid tagatise XXX ja XXX ühiselt. Kuigi XXX OÜ XXX juhatuse liikmena võis sõlmida lepingu huvist OÜ XXX majandustegevuse vastu, ei saa seda väita XXX kohta. Tõendamata on, et OÜ XXX oli XXX kontrolli all. Ebaõige on väide, et 18.03.2003 sõlmitud notariaalse lepinguga suurendati hüpoteegisummat ja hüpoteegiga tagatavad nõuded määratleti juba 17.04.2001 lepingus. 2003. a lepinguga muudeti tagatavaid nõudeid ning selles ei määratletud, milliseid konkreetseid nõudeid hüpoteek tagab. Ka 2009. a lepingus ei ole tagatavad nõuded piisavalt määratletud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta.
4.Kuna hüpoteegid on loovutatud, täitemenetlus lõppenud, võlgnevus tasutud, ei ole võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada. Hagejal ei ole kunagi olnud kohustust tasuda kostjale võlgnevus, vaid see kohustus oli OÜ-l XXX. Hageja täitis OÜ XXX kohustuse. Käesolevas menetluses ei vaielda selle üle, kas OÜ-l XXX oli kostja ees laenulepingust nr XXX tulenev kohustust. Kostja ei ole hageja poolt tasutu võrra rikastunud, kuna kostja on laenu välja andnud ning sai selle nüüd tagasi. Seega ei pea kostja saadut tagastama. Ka hagi rahuldamise korral ei tekiks hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Tagatiskokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega. Kuna hüpoteegipidaja ei saa mõjutada hüpoteegiga koormatud kinnistu omandiõigust, ei saa uus omanik esitada tema enda isikust tulenevaid vastuväiteid hüpoteegi seadmisele või sellest tulenevate õiguste teostamisele. Seega tuleb hüpoteegi seadmist ja selle heade kommete vastasust analüüsida hüpoteegi seadmise hetke seisuga. Tegelikkuses seati OÜ XXX kohustuste täitmise tagamiseks kinnistule hüpoteek kostja, XXX ja XXX vahel 17.04.2001 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-de 3.2.1 ja 3.2.2 alusel. 18.03.2003 sõlmitud notariaalse lepinguga suurendati hüpoteegisummat, mis muuhulgas tagas ka OÜ XXX kohustusi, sealhulgas tulevasi kohustusi, kostja ees. Kõnesolev kinnistu ja OÜ XXX (kanti registrisse 07.03.1997) olid XXX ja XXX ühisomandis. Samuti oli XXX OÜ XXX ainus juhatuse liige, kes allkirjastas ka kõik OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingud. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-64-12 p-s 40 asunud seisukohale, et kui käendaja käendab sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid, ei ole käendusleping vastuolus heade kommetega. Sama seisukohta saab kohaldada ka hüpoteegi puhul.
Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-12 p-s 14 leidnud, et kui kinnistu omanik seab kinnistule hüpoteegi enda kontrolli all oleva ettevõtte kohustuste tagamiseks, ei ole tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hüpoteek seati kinnistu omaniku enda kontrolli all oleva OÜ XXX kohustuste tagamiseks, ei ole hüpoteegi seadmine vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega. Eksitav on hageja väide nagu oleks tal puudunud selgus, kui suurte ja milliste kohustuste täitmise tagamiseks on kinnistu panditud. Laenulepingu punkti 2.2 kohaselt sõlmiti laenuleping arvelduskrediidilepingu nr XXX refinantseerimiseks. Krediidileping sõlmiti 24.01.2008 OÜ XXX ja kostja vahel. Krediidilimiidiks oli punkti 1.1 järgi 220 495,18 eurot, kuid laenulepingul vastavalt laenulepingu punktile 2.1 ainult 159 779,12 eurot. Seega oli krediidilepingu limiit peaaegu poolteist korda suurem kui laenulepingu limiit. Seega oli 05.08.2009, kui seati uus hüpoteek OÜ XXX kohustuste tagamiseks, OÜ XXX ja kostja vahel juba krediidileping sõlmitud ja OÜ-l XXX olemas kostja ees eelduslikult laenulepingust tulenevast kohustusest suurem kohustus kostja ees. Nõue on piisavalt määratletud ja tagatiskokkulepe ei ole tühine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-12 p-s 13 asunud seisukohale, et kohtute käsitletud 10.08.2006 sõlmitud laenuleping ja 12.12.2006 sõlmitud laenuleping on omavahel seotud, kuivõrd lepingu pooled olid samad isikud ja hageja osales mõlema lepingu sõlmimisel ja laenusaajaks oli OÜ XXX, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli hageja. Praegusel juhul seati hüpoteek vastavalt 17.04.2001 hüpoteegi seadmise lepingu punktile 3.2.1 tagamaks arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Arvelduskrediidileping nr XXX oli sõlmitud samade poolte vahel, allkirjastatud OÜ XXX poolelt sama isiku poolt ja laenusaajaks oli sama isik, mis laenulepingu puhul. Hageja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-104-08 toodud seisukoht ei ole antud asjas oluline, kuna nimetatud lahendis on tegemist loovutatud nõudega, kuid antud juhul reaalse nõudega laenusaaja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2012/8723 oli lubatud ja XXX hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/8723 tuleb jätta rahuldamata.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ema on XXX ja isa XXX ning, et XXX ja XXX on abikaasad; 2) hagejale kuulub alates 17.10.2007 kinnistu asukohaga Tallinnas, XXX, enne 17.10.2007 kuulus kinnistu hageja emale XXX (t.lk 10); 3) hageja kinnistule oli kostja kasuks kuni 12.06.2013 seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteek mõlemad summas 159 779,12 eurot (t.lk 11; 130-132); 4) hüpoteekide seadmise aluseks olid 18.03.2003 hüpoteegikande muutmise leping nr XXX (t.lk 25-29) ja 05.08.2009 hüpoteegi seadmise leping nr 2123 (t.lk 37-43); 5) kostja avalduse alusel algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas 022/2012/8723; 6) täiteasjas 022/2012/8723 lõppes menetlus seoses nõude rahuldamisega.
7.Pooled vaidlevad selle üle kas, lepingu nr XXX punkt 2.2.3 on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, kuna tagatiskokkulepe ei ole piisavalt määratletud.
8.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2012/8723 oli lubamatu, kuna lepingu nr XXX punkt 2.2.3 on tühine ning seetõttu puudus kostjal nõue (nõuded), mida täitemenetluses sundtäita.
9.18.03.2003 sõlmitud lepingu nr XXX punktist 2.2 (t.lk 26) tuleneb, et hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja (kostja) nõuded alljärgnevalt: 2.2.1. kõik nõuded omaniku (XXX) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest; 2.2.2. kõik nõuded omaniku abikaasa (XXX) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest; 2.2.3 kõik nõuded OÜ XXX, registrikood XXX, vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kohtul tuleb hinnata, kas tegemist on piisavalt määratletud tagatiskokkuleppega või on tegemist nii laialdase kokkuleppega, mis ei võimaldanud kinnistu omanikul aru saada, millist nõuet (nõudeid) hüpoteek tagab.
10.Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-104-08, mille punktis 8 märkis kolleegium, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (tehingu heade kommete vastasuse põhjuste kohta üldiselt vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-07, p 30). Võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud (vt ka Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04, p 20). Kolleegium märgib, et ainuüksi see ei välista aga tagatiskokkuleppe või loovutamise võimalikku vastuolu heade kommetega. Lisaks märgib kolleegium, et hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest AÕS § 349 lg 1 järgi võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja seega keelatud juhul, kui hüpoteegiga on tagatud mh tulevased nõuded ning rahuldatud on pandiga tagatud olemasolevad nõuded ning tagatud tulevased nõuded ei muutu ilmselt lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt tagatud või moodustavad täidetud kohustustega võrreldes väikese osa. Kohus möönab, et 18.03.2003 sõlmitud lepingu nr XXX punktis 2.2 märgitud tagatiskokkulepe on võrdlemisi lai hõlmates ka tulevikus sõlmitavaid kokkuleppeid. Samas leiab kohus, et nimetatud tagatiskokkulepe ei ole tühine ning seda allpool märgitud põhjustel.
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 leidnud, et tulevaste nõuete tagamine on tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks.
12.Kohus loeb arvelduskrediidilepinguga nr 01-030534 tõendatuks asjaolu, et AS Swedbank (endine AS Hansapank) andis 16.04.2001 lepingu alusel OÜ-le XXX, kelle seaduslikuks esindajaks oli XXX, arvelduskrediiti limiidiga 500 000 krooni (t.lk 103-106). 24.07.2008 arvelduskrediidilepinguga nr XXX(t.lk 97-102) on tõendatud, et kostja ja XXX OÜ XXX seadusliku esindajana leppisid kokku, et OÜ XXX saab enda kasutusse 220 495,18 eurot. 27.08.2010 laenulepinguga nr XXX (t.lk 30-36) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et XXX sõlmis osaühingu XXX seadusliku esindajana kostjaga laenulepingu. Laenulepingu punktist 2.2 (t.lk 30) nähtuvalt on laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks panga ja laenusaaja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr XXX refinantseerimine. Viidatud tõenditest tuleneb üheselt, et esialgne arvelduskrediidileping vormistati 27.08.2013 laenulepinguks.
13.Kohus loeb registrikaardi väljavõttega (t.lk 92-96) tõendatuks asjaolu, et osaühingu XXX juhatuse liikmeks oli 07.03.1997 kuni 12.08.2011 XXX (hageja isa). Samast tõendiga on tõendatud asjaolu, et hageja oli 19.03.2004 kuni 28.02.2011 osaühingu XXX nõukogu liige. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.08.1999 kuni 25.10.2007 oli kinnistu omanikuks hageja ema XXX.
14.Arvelduskrediidilepingu (t.lk 103-106) ja hüpoteegi seadmise lepingu (t.lk 88-91) ja hüpoteegikande muutmise lepingu (t.lk 25-29) sõlmimise ajal oli Tallinnas XXX kinnistu omanikuks hageja ema ja laenuvõtja OÜ-le XXX seadusliku esindaja abikaasa XXX. 17.10.2007 sai kinnistu omanikuks hageja, kes on XXX ja XXX poeg ning oli 19.03.2004-28.02.2011 OÜ XXX nõukogu liige.
15.Eeltoodud tõenditest tuleneb, et XXX, XXX, OÜ XXX ja hageja olid omavahel tihedalt seotud isikud, mistõttu ei ole eluliselt usutavad hageja väited, et hageja või XXX ei olnud teadlikud Tallinnas XXX kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteeki tagatava nõude (ka tulevikus tagatava nõude) ulatusest või sisust. Kohus on seisukohal, et 18.03.2003 lepingu punkt 2.2 ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus leiab, et 18.03.2003 lepingus märgitud tulevased nõuded olid piisavalt määratletud ja tagatise andjale XXXle ettenähtavad ning neil oli mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.