Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

kasutatakse. See omakorda mõjutab kinnistu omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut, kuna omaniku jaoks puudub selgus, kui suurte ja milliste kohustuste täitmise tagamiseks on tema vara panditud. Seega ei olnud antud juhul hüpoteegist tulenevad OÜ XXX vastu suunatavad tulevikus tekkivad nõuded lepingus nr XXX piisavalt määratletud ja tagatiskokkulepe on seetõttu heade kommetega vastuolus ning tühine. Seega kostja kasuks seatud hüpoteek ei taga lepingust nr XXX tulenevaid OÜ XXX vastu suunatud kostja nõudeid, kuna tagatiskokkulepe on selles osas tühine. Kuna tagatiskokkulepe on täitemenetluses nr 022/2012/8723 täidetava nõude osas tühine, siis puudub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1 nimetatud kehtiv täitedokument. Sundtäitmine tühise notariaalse kokkuleppe alusel on lubamatu ja täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. OÜ XXX kohustuste täitmise tagamiseks andsid tagatise XXX ja XXX ühiselt. Kuigi XXX OÜ XXX juhatuse liikmena võis sõlmida lepingu huvist OÜ XXX majandustegevuse vastu, ei saa seda väita XXX kohta. Tõendamata on, et OÜ XXX oli XXX kontrolli all. Ebaõige on väide, et 18.03.2003 sõlmitud notariaalse lepinguga suurendati hüpoteegisummat ja hüpoteegiga tagatavad nõuded määratleti juba 17.04.2001 lepingus. 2003. a lepinguga muudeti tagatavaid nõudeid ning selles ei määratletud, milliseid konkreetseid nõudeid hüpoteek tagab. Ka 2009. a lepingus ei ole tagatavad nõuded piisavalt määratletud. Kostja vastuväited

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-12 p-s 14 leidnud, et kui kinnistu omanik seab kinnistule hüpoteegi enda kontrolli all oleva ettevõtte kohustuste tagamiseks, ei ole tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hüpoteek seati kinnistu omaniku enda kontrolli all oleva OÜ XXX kohustuste tagamiseks, ei ole hüpoteegi seadmine vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega. Eksitav on hageja väide nagu oleks tal puudunud selgus, kui suurte ja milliste kohustuste täitmise tagamiseks on kinnistu panditud. Laenulepingu punkti 2.2 kohaselt sõlmiti laenuleping arvelduskrediidilepingu nr XXX refinantseerimiseks. Krediidileping sõlmiti 24.01.2008 OÜ XXX ja kostja vahel. Krediidilimiidiks oli punkti 1.1 järgi 220 495,18 eurot, kuid laenulepingul vastavalt laenulepingu punktile 2.1 ainult 159 779,12 eurot. Seega oli krediidilepingu limiit peaaegu poolteist korda suurem kui laenulepingu limiit. Seega oli 05.08.2009, kui seati uus hüpoteek OÜ XXX kohustuste tagamiseks, OÜ XXX ja kostja vahel juba krediidileping sõlmitud ja OÜ-l XXX olemas kostja ees eelduslikult laenulepingust tulenevast kohustusest suurem kohustus kostja ees. Nõue on piisavalt määratletud ja tagatiskokkulepe ei ole tühine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-12 p-s 13 asunud seisukohale, et kohtute käsitletud 10.08.2006 sõlmitud laenuleping ja 12.12.2006 sõlmitud laenuleping on omavahel seotud, kuivõrd lepingu pooled olid samad isikud ja hageja osales mõlema lepingu sõlmimisel ja laenusaajaks oli OÜ XXX, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli hageja. Praegusel juhul seati hüpoteek vastavalt 17.04.2001 hüpoteegi seadmise lepingu punktile 3.2.1 tagamaks arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Arvelduskrediidileping nr XXX oli sõlmitud samade poolte vahel, allkirjastatud OÜ XXX poolelt sama isiku poolt ja laenusaajaks oli sama isik, mis laenulepingu puhul. Hageja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-104-08 toodud seisukoht ei ole antud asjas oluline, kuna nimetatud lahendis on tegemist loovutatud nõudega, kuid antud juhul reaalse nõudega laenusaaja vastu. Kohtuotsuse põhjendused

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.