Helju Märso hagi Henry Hälvini vastu kahju hüvitamiseks summas 9586,75 eurot
Tsiviilasja hind
9586,75 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helju Märso apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Helju Märso (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): Henry Hälvin (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Helju Märso kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Helju Märso esitas 22. juunil 2010. a hagi Henry Hälvini vastu kahju hüvitamiseks summas 9586,75 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Henry Hälvin ajavahemikul 2008. a aprillist kuni novembrini viinud Helju Märso sünnikodust XXX ära 12 mesilastaru koos mesilastega, 24 tühja mesilastaru, hobukultivaatorid, äkked, segumasina koos sõeltega, traktorimootori, suure piidiresti ja jalgratta. Hageja abikaasa sünnikodust XXX on kostja ära viinud Eesti lipu, kangasteljed koos lisanditega, kaks meeste jalgratast, kaks riidekappi, pliidirauad, kaks komplekti hobuse rakmeid, vankrid ja reed koos nende juurde kuuluvaga. Hageja abikaasa õe kodust XXX on kostja ära viinud kolm aidahoonet, aitades hoitud põranda-, lae- ja voodrilauad, katuseplaadid, ahju- ja pliiditellised ja nõusid. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole nõudega asjade väljaandmiseks, kuid kostja on sellele vastanud keeldumisega. Hageja tugines AÕS §-le 80, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna kostja on keeldunud asjade väljaandmisest ja hageja teavitamisest, kus esemed asuvad, luges hageja asjad enda jaoks hävinuks, mistõttu on asja väljaandmise nõue asendunud kahju hüvitamise nõudega. Hageja oli seisukohal, et asjade kadumisega on rikutud tema omandit ja talle on tekitatud seeläbi kahju, mille suurus on asjade väärtus (9586,75 eurot).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema asjad on kostja valduses. XXX kuulus kostja onule S. H., kes on hageja vend. Hageja ja kostja on mõlemad S. H. pärijad. H. Märso asus XXX asuvasse tallu elama pärast kostja isa surma ning valdab senini kostja isale kuuluvaid esemeid ja dokumente. Jalgratas, mille väljaandmist H. Märso nõuab, on kostja isa pärandvara. Kostja võttis oma valdusse viis S. H. kuulunud mesitaru koos mesilastega seetõttu, et XXX talus olevad mesilased olid hooldamata ning enamus peresid hukkunud. Kostja tegeleb mesindusega ja rääkis mesilaste hooldamise vajadusest enne tarude äraviimist kaaspärijatega. XXX talu koos ülejäänud mesitarudega on hageja valduses. Ülejäänud XXX ja XXX talust väidetavalt äraviidud asjade kohta puuduvad kostjal andmed, tema valduses neid asju ei ole. Kostjale teadaolevalt ei ole H. Märso XXX ja XXX asuvate taluhoonete pärija.
Kohtuistungil esitas kostja XXX äraviidud asjade hüvitamise nõudele aegumise vastuväite.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 15. aprilli 2013. a otsusega Helju Märso hagi Henry Hälvinilt 9586,75 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Helju Märso kanda. Kohus märkis, et hageja peab TsMS § 230 lg 1 ja AÕS § 82 lg 1 alusel tõendama, et ta on hagiavalduses nimetatud asjade omanik ning kostja on rikkunud tema omandit asjade enda valdusse võtmisega. Hageja nõuab kahju hüvitamist, kuna kostja on keeldunud asjade väljaandmisest, seega peab hageja tõendama, et temale on tekkinud kahju, kahju suuruse ja asjaolu, et kostja on õigusvastaselt rikkunud kannatanu omandit ning see rikkumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Juhul, kui hageja on kõiki neid asjaolusid tõendanud, lasub kostjal süü puudumise tõendamiskoormis. Pooled toetuvad tõenditena tunnistajate Õ. M., T. H., H. H., T. P., T. H. ütlustele ning poolte vande all antud seletustele. Helju Märso on andnud vande all seletuse (tl 61), mille kohaselt tegeles ta kogu aeg mesilastega. Tal oli 12 taru mesilastega ning 20 tühja taru. Viimati nägi ta oma tarusid 2007. a sügisel, siis kutsus ta T. H.i appi mesilasi söötma, kuna ei julgenud üksi sinna minna, sest kartis H. H.. Alates 2007. a sügisest H. Märso XXX ei viibinud. 2008. a aprillis ütles H. H. temale, et Henri viis tarud ära. Mesilastarud olid ostetud enne 2007. a hinnaga 100 krooni tükk. Hageja väitel olid tema tarud S. H. tarudest eemal, temal oli 32 taru ja S. H. 5 taru. XXX majapidamisest kadunud asjad - hobukultivaator, suur pliidirest, segumasin, traktori mootor, jalgratas – olid hageja väitel samuti tema ja tema abikaasa poolt ostetud, kui nad XXX elasid. H. Märso ei oska nimetada nende asjade maksumust. Jalgratas oli uus, kokku panemata, selle oli H. H. ostnud Helju Märsole lömmi sõidetud jalgratta asemele. XXX on kadunud Eesti lipp, kangasteljed koos lisanditega, millised oli H. Märsole kinkinud ämm, riidekapp, pliidirauad. XXX oli ka kaks täitsa uut jalgratast, mis on kadunud. H. Märso ei ole olnud XXX majapidamise omanik, seal elas tema abikaasa vend. Kangastelgesid on H. Märso näinud XXX majapidamises, kuid nende detailid on kadunud. H. Märso ei mäleta, mis aastal on asjad XXX ära viidud. Kolme aidahoonet ja seal olnud puitmaterjali, katuseplaaate, nõusid, mis on ära viidud H. Märso abikaasa kodust (XXX) peab H. Märso oma varaks, kuna alates 1961. a olid tema, abikaasa ja abikaasa õde üks pere. Aidas olnud lauad ostsid H. Märso koos abikaasaga enne 2006. aastat, siis elasid selles majapidamises H. Märso abikaasa, abikaasa õde ja tema mees. H. Märso elas nii XXX kui XXX ning käis ka XXX. H. Märso abikaasal ja tema õel ei olnud teisi pärijaid. 2006. aastal, kui XXX külast olid asjad ära viidud, ei elanud seal keegi. Kostja Henry Hälvin on vande all seletust andes kinnitanud (tl 61 pöördel-62), et ta tegeleb ise mesilastega ja seetõttu tundis pärast onu S. H. surma huvi, mis saab onu mesilastest. Kostja teab, et 2007. aasta sügisel käis T. H. mesilasi söötmas. Karisillal elas siis tema isa H., kes ütles, et teda mesilased ei huvita. 2008. a kevadel oli 25-30 tarust elus mesilasperesid 7-s tarus. Uusi tarusid seal näha ei olnud, osad tarud olid vanad ja amortiseerunud. H. Hälvin tõstis mesilaspered ümber kõlbulikesse koospüsivatesse tarudesse ning käis nende eest hoolt kandmas kuni mai lõpuni. Kuna XXX asub kostja elukohast 25 km kaugusel, oli seal käimine tülikas ning kostja viis 5 peret ära enda juurde. Need olid S. H. kuulunud mesilased, käesolevaks ajaks on alles jäänud kolm peret. Kahest perest, mis jäid XXX elas üks sügiseni, H. Hälvin hakkas seda sügisel söötma, kuid tal tekkis konflikt Helju Märsoga ja rohkem ta sinna ei läinud. Pärast Henry Hälvini isa surma 2008. a sügisel küsis Helju Märso kostjalt, et kus on tema mesilased. Vanad mesilastarud põletas XXX ära Henry Hälvini isa H.. Henry Hälvin on XXX ära võtnud ka ühe jalgratta, mille ta koos isaga vahetult enne isa surma oli ostnud. See juhtus peale isa matuseid, kui koguneti XXX majja. H. Hälvin küsis, kas keegi
on näinud punast jalgratast, T. H. ütles, et tema on näinud tagatoas ja H. Hälvin võttis tagatoast jalgratta. Helju Märso nägi seda, küsis, kust H. Hälvin selle sai, kuid ei avaldanud midagi jalgratta omandi kohta. Rohkem kostja hagiavalduses nimetatud asjade kadumise kohta ei tea. XXX elasid kostja onu S. H. ja isa H. H. ligi paarkümmend aastat. Helju elas seal teatud ajal väliköögis. Kangasteljed XXX külast võis XXX tuua Helju Märso ise, sest kui tema mehe vend suri, siis külaelanikud rääkisid, et Helju ilmus sinna otsima mehevennale kuuluvat vara. 03.07.2009. a koostatud ja välja antud pärimistunnistusega tõestab Põlva notar Ere Kürsa, et 12.12.2007. a surnud S. H. vara on üle läinud tema vend J. H., õde Helju Märsole, vennapoegadele Henry Hälvinile ja T. H. ning vennatütar T. A.. Kostja on kinnitanud, et pärandvara on pärijate vahel jagamata. Tõenditele kogumis hinnangut andes leidis kohus, et vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on võtnud enda valdusse XXX asuvast majapidamisest, mille omanik oli 12. detsembril 2007. a surnud S. H., viis mesilasperet koos tarudega ning jalgratta. Seega nimetatud asjad oleks hagejal õigus kostjalt välja nõuda eeldusel, et oleks tõendatud hageja omandiõigus nendele asjadele. Mesilastarude ja –perede omandiõiguse kohta on võimalik tunnistajate Õ. M., T. H. ja T. H. ütluste põhjal teha järelduse, et need kuulusid S. H., kes oli endine ühismajandi mesinik ning põllumajandusreformi käigus 1990-ndatel aastatel erastas sovhoosi mesila. Õ. M. ütlustest nähtub, et mesilastarusid oli 30 ringis ning neist umbes kümne eest hoolitses Helju Märso. Tunnistaja T. H. on öelnud, et ka Helju Märsol olid mesilased, millise järelduse ta tegi asjaolu põhjal, et H. Märsol oli oma mesi. T. H. kinnitusel, kes käis S. H. abiks mesilaste eest hoolt kandmas, ei olnud Helju Märsol seal oma mesilasi, ta oli pannud vaid samast mesilast eraldunud mesilaste kogumeid (sülemeid) tühjadesse tarudesse. Helju Märso ise on andnud seletuse, et ta on ostnud enne 2007. aastat Orava kandist 32 uut taru, hinnaga 100 krooni tükk, kuid kohtu hinnangul on tema seletus vastuolus tunnistaja T. H. ning kostja Henry Hälvini ütlustega, mille kohaselt olid mesilastarud vanad ja amortiseerunud. Helju Märso seletuse kohaselt oli S. H. vaid viis mesilastaru, kuid see seletus on vastuolus tunnistajate Õ. M. ja T. H. ütlustega, kes on kinnitanud, et S. H. oli väga palju mesilastarusid. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks asjaolu, et mesilastarud koos peredega, millised 2008. a kevadel kostja viis oma elukohta, et nende eest seal hoolitseda, kuulusid S. H. pärandvara hulka. Asjaolu, et Helju Märso mesilaste eest hoolt kandis, ei tõenda tema omandiõigust nendele. Nii hageja kui kostja on S. Hälvini kaaspärijad, kellele on üle läinud viimase vara vastavalt pärimistunnistusele kummalegi 1⁄4 mõttelises osas. Kuni pärandvara on jagamata, kuulub see kaaspärijatele ühiselt. Kohus leidis, et puuduvad tõendid, et hageja oli jalgratta omanik. Hageja on omaks võtnud, et jalgratta ostis enne oma surma kostja isa, kes elas tol ajal XXX talus. Kostja seletuse kohaselt ostsid nad isaga koos selle jalgratta ning isa matuste järgselt võttis ta jalgratta XXX endaga kaasa. Hageja väited kohtuistungil, mille kohaselt H. H. ostis jalgratta temale lõhutud jalgratta asemele, on jäänud paljasõnaliseks. Kohtu hinnangul on paljasõnalised ja tõendamata ka hageja väited kõigi ülejäänud hagiavalduses nimetatud esemete kohta – nii nende kuuluvuse kohta hagejale kui ka kostja ebaseadusliku valduse kohta. Kui XXX majapidamises segumasina, traktori, põllutööriistade ja jalgrataste olemasolu on erinevad tunnistajad oma ütlustes kinnitanud, siis hageja ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil tema väidetav omand nendele asjadele tekkis. XXX külas asuva majapidamise aitadest põranda-, lae- ja voodrilaudade, katuseplaatide, ahjuja pliiditelliste ning nõude äraviimise tõttu kahju hüvitamise nõudele on kostja esitanud aegumise vastuväite, kuna hageja väitel oli see toimunud enne 2006. aastat.
Tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja oli seisukohal, et tal tekkis kahju hüvitamise nõude esitamise õigus pärast seda, kui kostja vastas hageja 26.10.2009. a kohtuväliselt esitatud nõudele asjade väljaandmiseks eitavalt. Seni oli tal omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue, mille aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 155 lg-le 1 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et nõue ei ole aegunud, kuid sellele vaatamata ei ole nõuet võimalik rahuldada, kuna tõendamata on hageja omandiõigus XXX külas hageja abikaasa õe majapidamises olnud asjade ja hoonete suhtes. Seega ei saa olla tegemist omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahjuga. Tõendamata on ka asjaolu, et asjad ja lahtivõetud hoone osad on kostja valduses. XXX külas asuvast majapidamisest väidetavalt Helju Märsole kuuluvate esemete omandiõiguse kohta puuduvad samuti tõendid, nagu ka asjaolu kohta, et väidetavalt kadunud esemed on olnud kostja valduses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Helju Märso esitas 22. mail 2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus eiranud TsMS § 442 lg-t 8. Apellandi taotlusel andsid kohtus asjaolude kohta ütlusi tunnistajad Õ. M., H. H. ja T. P.. Samuti tõendas hagi asjaolusid hageja vande all võetud seletus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud tõendina apellandi vande all antud seletust, mis on vaieldamatult kinnitanud hagi väiteid. Antud kaasuse puhul ei saanudki hageja tõendada oma hagi asjaolusid mingite dokumentidega vms tõenditega, mistõttu oli oluline kaal just hageja enda seletustel ja ka tunnistajate ütlustel. Tunnistajate Õ. M. ja T. H. ütluste ja hageja enda seletuse kaudu tuvastatav, et hagejal oli vähemalt 32 mesilastaru, mis on aga XXX talust ära viidud. Kostja on möönnud 5 mesilastaru äraviimist, kuigi peab neid kuuluvaks mitte apellandile, vaid S. H. pärandvara hulka. Juba asjaolu, et kostja tunnistab teatud arvu mesilastarude äraviimist, kinnitab hageja väidet, et kostja on viinud ära ka ülejäänud, hagejale kuuluvad tarud. Siinjuures ei ole kostja oma vastuväidet, mille kohaselt olevat ära viidud viis mesilastaru, kuidagi tõendanud.
5.Henry Hälvin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks; 2) ei ole kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses kõiki poolte esitatud väiteid ja kohtuistungil uuritud tõendeid üksikasjalikult ja põhjalikult analüüsinud ning enda järeldusi vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 põhjendanud; 3) soovis hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada tunnistajate ütlustega, kuid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ei kinnitanud hageja väiteid. Seega on hageja väited
tõendamata. Kuna hageja ei tõendanud enda omandiõigust kostja poolt XXX äraviidud asjadele, jättis kohus hageja nõude põhjendatult rahuldamata. Apellant ei ole põhjendanud, milles seisneb kohtu järelduste ebaõigsus; 4) ei olnud vaidlust selles, et hageja ja kostja on koos J. H., T. H. ja T. A. 12. detsembril 2007. a surnud S. H. pärijad ning pärandvara on pärijate vahel jagamata. Seega on nii hageja kui kostja S. H. kaaspärijad, kellele on üle läinud viimase vara vastavalt pärimistunnistusele kummalegi 1⁄4 mõttelises osas. Kuna kostja poolt 2008. a kevadel XXX majapidamisest ära viidud mesilastarud kuulusid S. H., on need tema pärandvaraks. Kuni pärandvara on jagamata, kuulub see kaaspärijatele ühiselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
15.aprilli 2013. a otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludega ning toodud põhjendustega ega hakka neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 kohaselt kordama.
7.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse keskse seisukohaga selles, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 märkinud otsuses tõendid, millele on tema järeldused rajatud, ja on kõiki tõendeid ka analüüsinud. Maakohus on otsuses arvestanud kõigi tunnistajate ütlustega ning põhjendatult asunud seisukohale, et hageja ei ole asjas oma tõendamiskoormist täitnud.
8.See, et apellandi enda vande all antud ütlused tõendavad hagis esitatud väiteid, ei ole piisav hagi rahuldamiseks, kui apellandi vande all antud seletused ei ole kooskõlas muude tõenditega, sh kostja vande all antud seletusega. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas ülekuulatud tunnistajad ei kinnitanud hageja väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa vaidlusaluste vallasasjade omandiõiguse tuvastamiseks üksnes hageja enda seletusest, kui see on vastuolus muude tõenditega. Maakohus on otsuses tõendamiskoormise õigesti jaotanud. Asja väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest peab hageja vaidluse korral AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused vallasasjad kuulusid temale ning et kostja valdab või valdas temale kuuluvaid asju. Maakohus on tuvastanud, et XXX majapidamine oli kuni 12.12.2007 S. H. omanduses ja vara on üle läinud tema pärijatele, kelle hulgas on ka mõlemad vaidluse pooled. Hageja ei ole tõendanud, et pärandvara oleks jagatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole pidanud vajalikuks tõendada, kes oli/on XXX külas asunud hageja kadunud abikaasa sünnikodu ja XXX külas asunud hageja kadunud abikaasa õe kodu kui kinnisasjade omanik, mistõttu on tõepoolest paljasõnalised hageja väited, et nimetatud kinnistutel asunud vallasasjade, kinnisasjade oluliste osade või päraldiste (aidahooned) ning ehitise osade (katuseplaadid, tellised) omanik on hageja. Hageja ei ole väitnud, et tema on/oli nimetatud kinnisasjade omanik.
9.Kuigi apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, on apellatsioonkaebuses sisuliselt vaidlustatud maakohtu hinnangut mesilastarude kuuluvuse osas S. H. pärandvara hulka. Maakohtu järeldustele, et hageja ei ole tõendanud ka kõigi ülejäänud esemete omandiõigust, ei ole apellant apellatsioonimenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide selles, et kui kostja on möönnud viie mesilastaru äraviimist XXX, siis tunnistab kostja sellega ka ülejäänud mesilastarude äraviimist, ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas ülekuulatud tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik tuvastada, et XXX talus olevatest mesilastarudest kuulus mõni ka hagejale. Asjaolu, et hageja mingil perioodil selles talus mesilaste eest hoolt kandis, ei tõenda tema omandiõigust mesilastarudele. Kuna hageja ei ole tõendanud omandiõigust mesilastarudele, ei saa ka tuvastada, et kostja valdab ebaseaduslikult hagejale kuuluvaid tarusid või on tekitanud hagejale kahju. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuna maakohtu järeldused tuginevad kohtuistungil uuritud tõenditel ning maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud, puudub maakohtu otsuse muutmiseks alus. Apellant ei ole kaebuses selgelt põhjendanud, milles seisneb maakohtu järelduste ja tõendite hindamise ebaõigsus ning ka seetõttu puudub ringkonnakohtul alus anda tõendite kogumile maakohtust erinev hinnang. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud muu väide ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele.
10.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda.
Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/
Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/
Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.