15.aprill 2013. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-30575
Tsiviilasi
H. M. hagi H. H. vastu kahju hüvitamise nõudes summas 9586,75 eurot (hagi esitamise ajal 150 000 krooni) 9586,75 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: H. M. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja riigi õigusabi arvel- vandeadvokaat Rene Varul, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003, Tartu E-post:[email protected] Kostja: H. H. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja- vandeadvokaat Cardo Soosaar, Advokaadibüroo Casus, Kaluri 2, 51004 Tartu E-post:[email protected] 26.märts 2013
RESOLUTSIOON
1.Jätta H. M. hagi H. H. 9586,75 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 2.Jätta menetluskulud H. M. kanda. 3.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude hüvitamine otsustada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so15.04. 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendus
Hagiavalduse kohaselt valdab H. H. (edaspidi kostja) alusetult mitmeid H. M. (edaspidi hageja) kuuluvaid esemeid ning keeldub neid välja andmast. Ajavahemikul 2008.aasta aprillist kuni novembrini on kostja viinud hageja sünnikodust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ära 12 mesilastaru koos mesilastega, 24 tühja mesilastaru, hobukultivaatorid, äkked, segumasina koos sõeltega, traktorimootori, suure piidiresti ja jalgratta. Hageja abikaasa sünnikodust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kostja ära viinud Eesti lipu, kangasteljed koos lisanditega, kaks meeste jalgratast, kaks riidekappi, pliidirauad, kaks komplekti hobuse rakmeid, vankrid ja reed koos nende juurde kuuluvaga. Hageja abikaasa õe kodust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kostja ära viinud kolm aidahoonet, aitades hoitud põranda-, lae- ja voodrilauad, katuseplaadid, ahju- ja pliiditellised ja nõusid. Ajal, kui kostja ülalnimetatud majapidamistest vara ära viis, olid need majapidamised tühjad. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole nõudega asjade väljaandmiseks, kuid kostja on sellele vastanud keeldumisega. Kuna hagejal on alust arvata, et asjad ei ole enam säilinud või ei ole võimalik kindlaks teha nende asukohta, siis taotleb hageja kahju hüvitamist, hinnates asjade väärtuseks hagi esitamise aja seisuga 150 000 krooni. Kuna alates 01.01.2011 kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, mille vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, arvestab kohus nõude ümber eurodeks, jagades selle 15,6466-ga. Seega nõuab hageja kostjalt 9586,75 euro väljamõistmist.
2.Hageja on toetunud oma nõuet esitades asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 80 tulenevale omaniku nõudeõigusele igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna kostja on keeldunud asjade väljaandmisest ja hageja teavitamisest, kus esemed asuvad, loeb hageja asjad enda jaoks hävinuks, mistõttu on asja väljaandmise nõue asendunud kahju hüvitamise nõudega. Hageja on seisukohal, et asjade kadumisega on rikutud tema omandit ja talle on tekitatud seeläbi kahju, mille suurus on asjade väärtus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista hageja nõudeid, toetudes AÕS § -le 82 lg 1 , mille järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja ei ole tõendanud, et tema asjad on kostja valduses. Kostja tunnistab, et tema valduses on viis xxxxxxxxxxxxxxxx pärandvara hulka kuuluvat mesilastaru, mille väljaandmist ei saa hageja nõuda, kuna ta on koos kostjaga üks kaaspärijatest ning päranvara on seni jagatama. Vastuses hagiavaldusele on kostja korranud oma kirjas vastuseks hageja poolt 26.10.2009.a. esitatud nõudele esitatud väiteid :
3.1.Karisilla talu kuulus kostja onule xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on hageja vend. Hageja ja kostja on mõlemad S. H. pärijad. H. M. asus xxxxxxxxx asuvasse tallu elama pärast kostja isa surma (S. H. oli surnud varem) ning valdab senini kostja isale kuuluvaid esemeid ja dokumente. Jalgratas, mille väljaandmist H. M. nõuab, on kostja isa pärandvara.
3.2.Kostja võttis oma valdusse viis xxxxxxxxxxxxxxxx kuulunud mesitaru koos mesilastega seetõttu, et xxxxxxxxx talus olevad mesilased olid hooldamata ning enamus peresid hukkunud. Kostja tegeleb mesindusega ja rääkis mesilaste hooldamise vajadusest enne tarude äraviimist kaaspärijatega. xxxxxxxxx talu koos ülejäänud mesitarudega on hageja valduses.
3.3.Ülejäänud xxxxxxxxx talust väidetavalt äraviidud asjade kohta puuduvad kostjal andmed, tema valduses neid asju ei ole, nagu ka xxxxxxxx külas asuva H. M. abikaasale kuulunud taluhoonetest ja xxxxxxxxx asuvatest taluhoonetest äraviidud asju ei ole kostja valduses. Kostjale teadaolevalt ei ole H. M. xxxxxxxx külas ja xxxxxxxxx asuvate taluhoonete pärija.
3.4.Kohtuistungil on kostja esitanud xxxxxxxxx asjade äraviidud asjade hüvitamise nõudele aegumise vastuväite, arvestades, et asjad olid ära viidud juba 2006.aaastal. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 80 lg 1 ja 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega käesolevas asjas peab hageja tõendama, et ta on hagiavalduses nimetatud asjade omanik ning kostja on rikkunud tema omandit asjade enda valdusse võtmisega. Seoses sellega, et hageja nõuab kahju hüvitamist, kuna kostja on keeldunud asjade väljaandmisest, peab hageja tõendama, et temale on tekkinud kahju, kahju suuruse ja asjaolu, et kostja on õigusvastaselt rikkunud kannatanu omandit ning see rikkumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Juhul, kui hageja on kõiki neid asjaolusid tõendanud, lasub kostja süü puudumise tõendamiskoormis.
5.Pooled toetuvad tõenditena tunnistajate ütlustele ning poolte vande all antud seletustele.
5.1.Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud M. (tl.38 pöördel) on kinnitanud, et xxxxxxxxx külas Hälvinite majapidamises olid mesitarud ja traktor, mis olid xxxxxxxxxxxxxxxx soetatud. S. H. H. isa rääkis, et tema aitas traktorit osta. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta 2011.a. sügisel käinud selles talus, kuid seal ei olnud enam ei traktorit ega mesitarusid. xxxxxxxxxxxxxxxx oli kolhoosi mesinik ja tal olid kodus ka mesilased, H. tegeles ka mesilastega. Tarusid oli 30 ringis, S. H. on rääkinud, et H. hoolitses 10 taru eest ja ülejäänute eest S. . Nende tarud ei olnud omavahel eraldatud.
5.2.T. H. ütluste kohaselt (tl.39) on tema üks xxxxxxxxxxxxxxxx pärijatest. xxxxxxxxx asuvas talus elab põhiliselt H. M. . Talus oli palju mesitarusid, praegu on seal vaid tarude kohad ja riismed, mis tuleks hävitada, kuna võivad kanda nakkust. Tunnistaja on sinna viinud kolm enda mesilastaru. Varem kuulusid mesilased xxxxxxxxxxxxxxxx, neid oli väga palju ja T. H. käis neid hooldamas. Ka H. M. olid mesilased, sest tal oli oma mesi ning T. H. aitas ka neid toita. kuid S. olid nummerdatud tarud, kuna ta oli majandi mesinik ja H. mitte. Taruehituselt olid mõlemad sarnased. H. H. on tunnistajale avaldanud, et ta viis osa tarusid korjele ning saagikus oli väike. xxxxxxxxx majapidamisest on kadunud veel traktor. Traktori haakeriistad on osaliselt säilinud, hobutööriistu ei ole enam. Segumasinat ei olnud xxxxxxxxx juba siis, kui pärijad kohtusid seal pärandvara jagamise asjus, kuid traktor oli siis veel alles. Praegu elab seal talus H. M. , ta on kogus aeg seal kohal olnud, ka siis, kui S. ja H. veel elasid. See on tema vanematekodu. Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta ka K. ja xxxxxxxx külas asuvate majapidamiste asukohti, on sealt mööda sõitnud ning näinud, et mõlemad on praegu elamiskõlbmatud.
5.3.Tunnistaja Hillar Heil on andnud kohtuistungil ütlusi seoses H. M. pöördumistega tema kui piirkonnapolitseiniku poole seoses vara ja hoonete äraviimisega (tl.45). xxxxxxxxx olid ära viidud aidad ja aida peal olnud lauad. Maja oli lahti võetud ja viidud ühte vanasse karjalauta, palgid olid nummerdatud. Laut, kuhu palgid olid paigutatud kuulus I. M. . Menetlust selles asjas ei alustatud, kuna leiti, et tegemist on tsiviilvahekorraga. H. M. on politsei poole pöördunud veel seoses xxxxxxxx külas asuvatest hoonetest asjade äraviimisega. Tegemist oli vanade hoonetega, aknaid ei olnud ees. Mingeid akte selle kohta ei koostatud. Kohalikust omavalitsusest kontrollimisel selgus, et H. M. ei ole nende hoonete omanik. H. M. avaldustele on kirjalikult vastatud. xxxxxxxxx külla on H. M. tunnistajat kutsunud ajal, kui seal elas veel H. M. vend, kes ei lubanud H. M. hoonetesse. Mesitarudega seoses ei ole H. M. politsei poole pöördunud.
5.4.Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistaja T. P. .44 pöördel-45). Nimetatud tunnistaja on elanud varem xxxxxxxxx H. M. abikaasa naabrina. 6-7 aastat tagasi ol ta mõned päevad kodust ära ja tagasi tulles nägi, et naabrite kõrvalhoone oli ära viidud. Maha oli jäetud hunnik rämpsu- eterniitplaadid, katuselaastud, palgijupid. Hiljem nägi tunnistaja, et sama hoone juurest sõitis välja traktor, millel olid koormaks tellised. T. P. traktorit juhtinud isiku poole ja palus rämpsu ära koristada. Kui seda ei juhtunud, pöördus tunnistaja valla ametniku poole ning sai teada, et hoonel ei ole omanikku – maa on erastamata ning kui paberid oleksid korras, oleks õigus hoonetele vallal. Äraviidud hoone- ait oli korralikus seisus. Praegu on seal allesjäänud hooned – laut, maja ja saun kokku kukkunud. Selles majapidamises elas alguses M. P. , kes oli H. M. abikaasa A. M. õde. Kui M.Päiv hooldekodusse viidi, tuli sinna elama A. M. ning H. M. külastas teda. Mõni aeg hiljem peale hoone äraviimist ütles H. M. tunnistajale, et äraviijaks oli H. H. .
5.5.T. H. kohtuistungil tunnistajana antud ütluste kohaselt (tl.60) tegeles xxxxxxxxx külas, xxxxxxxxxxxxxxxx majapidamises mesilastega S. H. . Kui ta haigestus, ei olnud kedagi, kes mesilastega oleks tegelenud. Vahetult enne S. H. surma käis T. H. mesilasi söötmas ja vaatamas, kuidas nad talvituma jäävad. T. H. teadaolevalt ei olnud seal H. M. kuulunud tarusid, kuid H. M. pani tühjadesse tarudesse mõned sülemid, mis olid pärit samast mesilast. H. M. on kutsunud tunnistajat appi mesilasi söötma. Söötmise ajal tunnistaja nägi, et mesilased ei olnud hoolitsetud. Seal oli suhteliselt vähe kasutuskõlblikke tarusid. Tarud paiknesid kolmes kohas – kaks olid majale suhteliselt lähedal, üks osa tarusid paiknes põllu
ääres – 6-7 taru ja kaskede all 4-5 taru. Lisaks neile veel katkised tarud, kus mesilasi sees ei olnud. Tarud olid pärit sovhoosi ajast, S. H. erastas sovhoosi mesila. Osadel tarudel oli number peal. Neid oli erineva vanusega, osad lagunenud, osad tervemad. T. H. käis xxxxxxxxx ka järgmisel kevadel peale S. surma. Siis elas seal H. H. , kes rääkis, et oli vanad tarud ära põletanud ning mõned tarud oli H. H. endale viinud. Seda, et H. H. on kolm taru ära viinud, rääkis tunnistajale H. M. .
6.Kohus on vande all ära kuulanud ka pooled – hageja H. M. ja kostja H. H. .
6.1.H. M. on andnud oma nõude asjaolude kohta seletuse (tl.61), mille kohaselt tegeles ka tema kogu aeg mesilastega. Tal oli 12 taru mesilastega ning 20 tühja taru. Viimati nägi ta oma tarusid 2007.aasta sügisel, siis kutsus ta T. H. appi mesilasi söötma, kuna ei julgenud üksi sinna minna, sest kartis H. H. . Alates 2007.aasta sügisest H. M. xxxxxxxxx ei viibinud. 2008.a. aprillis ütles H. H. temale, et H. tarud ära. Mesilastarud olid ostetud enne 2007.aastat hinnaga 100 krooni tükk. Hageja väitel olid tema tarud S. H. tarudest eemal, temal oli 32 taru ja xxxxxxxxxxxxxxxx 5 taru. Teised asjad, mis xxxxxxxxx majapidamisest on kadunud- hobukultivaator, suur pliidirest, segumasin, traktori mootor, jalgratas – olid hageja väitel samuti tema ja tema abikaasa poolt ostetud, kui nad xxxxxxxxx elasid. H. M. ei oska nimetada nende asjade maksumust. Jalgratas oli uus, kokku panemata, selle oli H. H. ostnud H. M. lömmi sõidetud jalgratta asemele. xxxxxxxx on kadunud Eesti lipp, mis oli sealses majapidamises, kangasteljed koos lisanditega, millised oli H. M. kinkinud ämm, riidekapp, pliidirauad. xxxxxxxx oli ka kaks täitsa uut jalgratast, mis on kadunud. H. M. ei ole olnud xxxxxxxx majapidamise omanik, seal elas tema abikaasa vend. Kangastelgesid on H. M. näinud xxxxxxxxx majapidamises, kuid nende detailid on kadunud. H. M. ei mäleta, mis aastal on asjad xxxxxxxx ära viidud. Kolme aidahoonet ja seal olnud puitmaterjali, katuseplaaate, nõusid, mis on ära viidud H. M. abikaasa kodust (xxxxxxxxx) peab H. M. oma varaks, kuna alates 1961.aastast olid tema, abikaasa ja abikaasa õde üks pere. Aidas olnud lauad ostsid H. M. koos abikaasaga enne 2006.aastat, siis elasid selles majapidamises H. M. abikaasa, abikaasa õde ja tema mees. H. M. elas nii K. kui xxxxxxxxx ning käis ka xxxxxxxx. H. M. abikaasal ja tema õel ei olnud muid pärijaid. 2006.aastal, kui xxxxxxxxx olid asjad ära viidud, ei elanud seal keegi.
6.2.Kostja H. H. on vande all seletust andes kinnitanud (tl.61 pöördel-62), et ta tegeleb ka ise mesilastega ja seetõttu tundis pärast onu xxxxxxxxxxxxxxxx surma huvi, mis saab onu mesilastest. Kostja teab, et 2007.aasta sügisel käis T. H. mesilasi söötmas. xxxxxxxxx elas siis tema isa H. , kes ütles, et teda mesilased ei huvita. 2008.a. kevadel oli 25-30 tarust elus mesilasperesid 7-s tarus. Uusi tarusid seal näha ei olnud, osad tarud olid vanad ja amortiseerunud. H. H. mesilaspered ümber kõlbulikesse koospüsivatesse tarudesse ning käis nende eest hoolt kandmas kuni mai lõpuni. Kuna xxxxxxxxx asub kostja elukohast 25 km kaugusel, oli seal käimine tülikas ning kostja viis 5 peret ära enda juurde. Need olid xxxxxxxxxxxxxxxx kuulunud mesilased, käesolevaks ajaks on alles jäänud kolm peret. Kahest perest, mis jäid xxxxxxxxx elas üks sügiseni, H. H. seda sügisel söötma, kuid tal tekkis konflikt H. M. ja rohkem ta sinna ei läinud. Pärast H. H. isa surma 2008.a. sügisel küsis H. M. kostjalt, et kus on tema mesilased. Vanad mesilastarud põletas xxxxxxxxx ära H. H. isa H. .
H. H. on xxxxxxxxx ära võtnud ka ühe jalgratta, mille ta koos isaga vahetult enne isa surma, 7.oktoobril 2008 oli ostnud. See juhtus peale isa matuseid, kui koguneti xxxxxxxxx majja. H. H. , kas keegi on näinud punast jalgratast, T. H. ütles, et tema on näinud tagatoas ja H. H. tagatoast jalgratta. H. M. nägi seda, küsis, kust H. H. sai, kuid ei avaldanud midagi jalgratta omandi kohta. Rohkem kostja hagiavalduses nimetatud asjade kadumise kohta ei tea. xxxxxxxxx asuvas majapidamises on ta küll näinud segumasinat, ta pidas seda kuuluvaks xxxxxxxxxxxxxxxx, sest tema oli peremees. xxxxxxxxx elasid kostja onu xxxxxxxxxxxxxxxx ja isa H. H. ligi paarkümmend aastat. H. elas seal teatud ajal väliköögis, kuid 2008.aasta suvel teda seal ei olnud – tee väliköögi juurde oli rohtunud. Kangasteljed xxxxxxxx külast võis xxxxxxxxx tuua H. M. ise, sest kui tema mehe vend suri, siis külaelanikud rääkisid, et H. ilmus sinna otsima mehevennale kuuluvat vara.
7.Kirjalikest tõenditest on kohtule esitatud 26.oktoobril 2009.a. hageja poolt kostjale saadetud ettepanek asjade tagastamiseks (tl.5-6) ning ärakiri pärimistunnistusest (tl.59). 03.07.2009.a. koostatud ja välja antud pärimistunnistusega tõestab Põlva notar Ere Kürsa, et 12.12.2007.a. surnud xxxxxxxxxxxxxxxx vara on üle läinud tema vend J. H. , õde H. M. , vennapoegadele H. H. ja T. H. ning vennatütar T. A. . Kostja on kinnitanud, et pärandvara on pärijate vahel jagamata.
8.Ülaltoodud tõenditele hinnangut andes leiab kohus, et vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on võtnud enda valdusse xxxxxxxxx asuvast majapidamisest, mille omanik oli 12.12.2007.a. surnud xxxxxxxxxxxxxxxx, viis mesilasperet koos tarudega ning jalgratta. Seega nimetatud asjad oleks hagejal õigus kostjalt välja nõuda eeldusel, et oleks tõendatud hageja omandiõigus nendele asjadele. Kuid kohus on seisukohal, et hageja pole omandiõiguse olemasolu tõendanud.
8.1.Mesilastarude ja –perede omandiõiguse kohta on võimalik tunnistajate M. , T. H. ja T. H. ütluste põhjal teha järeldus, et need kuulusid xxxxxxxxxxxxxxxx, kes oli endine ühismajandi mesinik ning põllumajandusreformi käigus 1990-ndatel aastatel erastas sovhoosi mesila. M. ütlustest nähtub, et mesilastarusid oli 30 ringis ning neist umbes kümne eest hoolitses H. M. . Tunnistaja T. H. on öelnud, et ka H. M. olid mesilased, millise järelduse ta tegi asjaolu põhjal, et H. M. oli oma mesi. T. H. kinnitusel, kes käis xxxxxxxxxxxxxxxx abiks mesilaste eest hoolt kandmas, ei olnud H. M. seal oma mesilasi, ta oli pannud vaid samast mesilast eraldunud mesilaste kogumeid (sülemeid) tühjadesse tarudesse. H. M. ise on andnud seletuse, et ta on ostnud enne 2007.aastat O. kandist 32 uut taru, hinnaga 100 krooni tükk, kuid kohtu hinnangul on tema seletus vastuolus tunnistaja T. H. ning kostja H. H. ütlustega, mille kohaselt olid mesilastarud vanad ja amortiseerunud. H. M. seletuse kohaselt oli xxxxxxxxxxxxxxxx vaid viis mesilastaru, kuid see seletus on vastuolus tunnistajate M. T. H. ütlustega, kes on kinnitanud, et xxxxxxxxxxxxxxxx oli väga palju mesilastarusid.
8.2.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks asjaolu, et mesilastarud koos peredega, millised 2008.a. kevadel kostja viis oma elukohta, et nende eest seal hoolitseda, kuulusid xxxxxxxxxxxxxxxx pärandvara hulka. Asjaolu, et H. M. mesilaste eest hoolt kandis, ei tõenda tema omandiõigust nendele. Nii hageja kui kostja on S. H. kaaspärijad, kellele on üle läinud viimase vara vastavalt pärimistunnistusele kummalegi 1⁄4 mõttelises osas. Kuni pärandvara on jagamata, kuulub see kaaspärijatele ühiselt. Tulenevalt pärimisseaduse § 147 kohaldatakse kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, üks kaasomanikest ei saa esitada teise kaasomaniku vastu omandi rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.
8.3.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt jalgratta väljaandmist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist. Kohus leiab, et ka siin ei ole tõendatud asjaolu, et hageja oli jalgratta omanik. Hageja on omaks võtnud, et jalgratta ostis enne oma surma kostja isa, kes elas tol ajal xxxxxxxxx talus. Kostja seletuse kohaselt ostsid nad isaga koos selle jalgratta ning isa matuste järgselt võttis ta jalgratta xxxxxxxxx endaga kaasa. H. M. nägi seda ja ei avaldanud tol ajal, et jalgratas on tema oma, ta avaldas vaid imestust, et kostja jalgratta üles leidis. Hageja väited kohtuistungil, mille kohaselt H. H. ostis jalgratta temale lõhutud jalgratta asemele, on jäänud paljasõnaliseks.
8.4.Kohtu hinnangul on paljasõnalised ja tõendamata ka hageja väited kõigi ülejäänud hagiavalduses nimetatud esemete kohta – nii nende kuuluvuse kohta hagejale kui ka kostja ebaseadusliku valduse kohta. Kui xxxxxxxxx majapidamises segumasina, traktori, põllutööriistade ja jalgrataste olemasolu on erinevad tunnistajad oma ütlustes kinnitanud, siis hageja ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil tema väidetav omand nendele asjadele tekkis.
8.5.xxxxxxxxx asuva majapidamise aitadest põranda-, lae- ja voodrilaudade, katuseplaatide, ahju- ja pliiditelliste ning nõude äraviimise tõttu kahju hüvitamise nõudele on kostja esitanud aegumise vastuväite, kuna hageja väitel oli see toimunud enne 2006.aastat. Tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on seisukohal, et tal tekkis kahju hüvitamise nõude esitamise õigus pärast seda, kui kostja vastas hageja 26.10.2009.a. kohtuväliselt esitatud nõudele asjade väljaandmiseks eitavalt. Seni oli tal omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue, mille aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 155 lg 1 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nõue ei ole aegunud, kuid sellele vaatamata ei ole nõuet võimalik rahuldada, kuna tõendamata on hageja omandiõigus K. külas hageja abikaasa õe majapidamises olnud asjade ja hoonete suhtes. Seega ei saa olla tegemist omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahjuga. Tõendamata on ka asjaolu, et asjad ja lahtivõetud hoone osad on kostja valduses. Seega vaatamata asjaolule, et tunnistaja T. P. ütlustega on xxxxxxxxx asuva aidahoone lahtimonteerimine ja äraviimine tõendamist leidnud, ei ole võimalik hageja nõuet kahju hüvitamiseks rahuldada.
8.6.xxxxxxxx külas asuvast majapidamisest väidetavalt H. M. kuuluvate esemete omandiõiguse kohta puuduvad samuti tõendid, nagu ka asjaolu kohta, et väidetavalt kadunud esemed on olnud kostja valduses. Hageja on kohtuistungil ise kinnitanud, et kangasteljed on toodud xxxxxxxxx külas asuvasse majapidamisse, seega on käesoleval ajal hageja enda valduses. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetudtõendamata on kahju tekkimine H. M. tema omandiõiguse rikkumisega ning seetõttu tuleb jätta H. M. hagi H. H. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse
korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagejale on antud käesolevas asjas ka riigi menetlusabi riigi õigusabi arvel esindaja määramise ning riigilõivu tasumisest osalise vabastamise näol. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 179 mõistab kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus võtab seisukoha hagejalt riigituludesse väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osas eraldi määrusega pärast tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.