Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

rakendatakse sunniraha 20 000 krooni ja p 5.2 täitmata jätmisel sunniraha 6 000 krooni. 23.04.2013 koostas Tallinna kohtutäitur Mati Roodes täiteasjas nr 026/2013/592 täitmisteate, millest nähtuvalt pöörati TLPA 23.02.2010 ettekirjutus sundtäitmisele. Hageja leiab, et TLPA pole väljastanud sunniraha sissenõudmise aluseks olevat haldusakti. Ettekirjutus vastab 23.02.2010 kehtinud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele, paneb adressaadile kohustuse teha teatud toiminguid ning hoiatab adressaati, et toimingute mittetegemise korral on haldusorganil õigus järgneva haldusaktiga kohaldada sunniraha. Antud juhul ei saa 23.02.2010 ettekirjutus olla täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes. Täitedokumendiks saaks olla haldusorgani otsus/täitekorraldus, mis on välja antud kooskõlas ATSS §-ga 9 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetega, mida aga 23.02.2010 ettekirjutus nr XXX pole. Tavapraktikas ei tehta ühe sama haldusaktiga isikule ettekirjutust ning ei määrata ka ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha. Seda kinnitab Riigikohtu 26.01.2011 lahend nr 3-3-1-70-10 (p-d 1, 3 ja 4). TLPA lähenemine pole kooskõlas HMS § 3 lg-ga 1, § 4 lg-ga 1 ja §-ga 6. Ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ettekirjutuse tähtaja jooksul täitmata jätmise korral rakendub sunnivahendi kohaldamise menetlus – sunni adressaadile tehakse kirjalik hoiatus, millele võib järgneda sunnivahendi hilisem rakendamine. Hagejale teadaolevalt kuuluvad korterelamus kaks korterit Tallinna linnale. Seega on Tallinna linnal olnud kogu ettekirjutuse ja täitemenetluse vahelise aja jooksul info toimuva tegevuse osas, mistõttu näitab ettekirjutuse alusetu sundtäitmisele pööramine kostja küünilist suhtumist. Tallinna linn ei osutanud abi, vältimaks väidetavalt ebaseaduslike ehitustöödega kaasnevate tagajärgede saabumist kaasomanikele. Õiguspärase haldusmenetluse läbiviimise eest vastutab haldusorgan. Hageja on asunud ettekirjutuse nõudeid täitma. Ettekirjutuse p-s 5.1 on hagejat kohustatud peatama koheselt projektivälised ehitustööd. Vastavalt sellele hageja peatas kohe ehitustööd. Hageja pole pärast ettekirjutuse saamist aadressil XXX asuval kinnistul oleval korterelamul ehitustöid teinud. Pole välistatud, et ehitustöid on teinud kolmandad isikud. TLPA pole seda kontrollinud. Ka juhul, kui tuvastataks, et ehitustöid tegi hageja, ei saaks ettekirjutuse adressaadiks olla üksnes hageja. Nimelt puudutavad ehitustööd korteriomanike kaasomandit. Korteriomandi seaduse § 15 lg 1 kohaselt valitsevad kaasomandieset korteriomanikud ühiselt. Seega vastutaksid ehitustööde eest korteriomanikud ühiselt. HMS § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Hageja peatas kõik ehitustööd ning kuni täitemenetluse alustamiseni puudus tal igasugune teadmine, et TLPA leiab, et hageja on ettekirjutust rikkunud. Ettekirjutuse p-s 5.2 on hagejat kohustatud pärast ehitustööde registreerimist kohalikus omavalitsuses viima XXX elamu vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Toimingute tähtajaks oli 21.06.2010. Hageja esitas 14.05.2010 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile korterelamu eskiisprojekti. TLPA kooskõlastas 16.06.2010 korterelamu laienduse eskiisprojekti. TLPA alustas 24.05.2012 projekti menetlust, edasisi menetlustoiminguid on tehtud kuni 18.02.2013. TLPA edastas 14.06.2012 ja 18.02.2013 märkused e-postiga. Seega on hageja kohe pärast ettekirjutuse saamist alustanud tegevust eesmärgiga viia korterelamu vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Vajalikud kooskõlastused ei sõltu aga üksnes hagejast, vaid nõuavad eri ametkondade heakskiitu.

TLPA tegi 17.04.2013 hagejale hoiatuse, milles märgiti, et 18.02.2013 paikvaatlusel ilmnes, et ettekirjutuse p-de 5.1 ja 5.2 nõudeid pole täidetud. Hoiatusega anti hagejale uued tähtajad 2010. a ettekirjutuse täitmiseks: p 5.1 täitmise uus tähtaeg oli 17.04.2013 ja p 5.2 täitmise uus tähtaeg 17.06.2013. Antud hoiatuse on hageja vaidlustanud. Hagejal tekkis õiguspärane ja mõistlik ootus, et tema tegevus 23.02.2010 ettekirjutuse täitmisel on piisav, sest TLPA ei alustanud sunniraha sissenõudmist. TLPA ja teised ametkonnad käitusid ehitusprojekti menetlemisel viisil, millest hagejal tekkis õiguspärane usk sellesse, et tema tegevust 23.02.2010 ettekirjutuse täitmisel on loetud piisavaks. Eeltoodut arvesse võttes puudub kostjal nõue, mida hageja vastu sundtäita. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kohtutäitur Mati Roodese menetluses olevas täiteasjas nr 026/2013/592. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Vaidlust ei saa olla selles, et 23.02.2010 ettekirjutus on haldusakt (ATSS § 4 lg 1). Kostja on täitnud ATSS § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuse teha enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjalik hoiatus. Sama sätte lg 2 kohaselt võib hoiatus kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Seega on vale hageja väide, et ettekirjutus pole iseseisvalt täitemenetluse aluseks ning eeldab veel mingit järgnevat haldusakti, millega kohaldatakse sunniraha. ATTS § 9 lg-st 1 tuleneb, et kirjalik täitekorraldus on ainuke nõutav dokument, mis haldusorganil tuleb lisaks ettekirjutus-hoiatusele koostada ja edastada rakendavale isikule. Seega on ettekirjutus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes. Hageja esitas 24.05.2012 TLA-le menetlemiseks XXX elamu ehitusprojekti, millele ametnikud tegid märkusi ning projekt tagastati parandamiseks. Hageja esitas 28.01.2013 projekti parandatud kujul, kuid see tagastati 18.02.2013 uuesti märkustega parandamiseks. TLPA tuvastas 18.02.2013 toimunud paikvaatluse käigus, et 23.02.2010 ettekirjutust ei ole täidetud ning aadressil XXX on jätkatud elamu laiendamist: valmis on ehitatud ligi 30 cm tõstetud katus ning lodžast on ehitatud välisseinast ligi 1,5 m väljapoole ulatuv rõdu. Tehtud ehitustööd ei vastanud 22.11.2007 väljastatud ehitusloaga nr 28905 kinnitatud ehitusprojektile. Samuti polnud ehitustööd kohalikus omavalitsuses nõuetekohaselt registreeritud. Ehitustegevus on toimunud ajavahemikus 22.02.2010–18.02.2013 ning kostja valduses on ka hageja omakäeline seletus, milles ta kinnitab, et on nimetatud tööd teostanud. TLPA pööras 22.04.2013 täitmisele 23.02.2010 ettekirjutuse täitmise tagamiseks määratud sunniraha. Segaseks jäävad hageja viited kaasomanike, sh Tallinna linna vastutusele. Kaasomanik Tallinna linn pole midagi ebaseaduslikult ehitanud ning ta saab oma huve kaitsta üksnes ehitusjärelevalve kaudu. Samuti on asjassepuutumatu viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-80-06. Haldusmenetlus on olnud õiguspärane ning see, et hageja ei soovi oma ebaseadusliku tegevuse eest vastutust võtta, ei tee menetlust kuidagi vähem õiguspäraseks. Ekslik on hageja väide, et on teinud kõik, mis tema võimuses, et elamu ehitusprojektiga kooskõlla viia. Tallinna planeeringute registrist nähtub, et XXX ehitusprojekt esitati ametile menetlemiseks alles 24.05.2012, so rohkem kui kaks aastat pärast ettekirjutuse tegemist (ning ligi kaks aastat pärast eskiisprojekti kinnitamist ameti poolt). Planeeringute registrist nähtub ka, et menetletavale projektile tehtud märkused on igati konstruktiivsed ja tavapärased; menetlust on pidurdanud pigem esitaja tegevusetus ning ametile esitatud puudulik ja ebakorrektne dokumentatsioon. Hagejal puudub ka igasugune õigus nõuda, et TLPA teeks omavolilise ehituse seadustamiseks olulisi mööndusi. Amet pole oma seisukohti muutnud ega olnud oma nõudmistes

vastuoluline: 24.05.2012 ja 15.02.2013 märkused on asjakohased ja põhjendatud ega ole omavahel vastuolus. Eskiisprojekt on võrreldes ehitusprojektiga oluliselt väiksema mahu ja täpsusastmega dokument. Eskiisprojekti kinnitamine näitab üksnes taolise lahenduse põhimõttelist vastuvõetavust; sellest ei saa tuletada haldusorgani kohustust kiita heaks järgnev ehitusprojekt ega välistada täiendavate ega täpsustavate märkuste esitamist. Oluline on ka tõik, et eskiisprojekti heakskiitmise ja ehitusprojekti menetlemiseks esitamise vahele jäi ligi kaheaastane vahemik, mistõttu võib halduspraktika olla vahepeal muutunud. Ettekirjutuse p-s 5.2 esitatud nõuet – viia XXX elamu vastavusse kehtiva ehitusprojektiga – ei ole võimalik täita pelgalt olemasolevat olukorda fikseerivale ehitusprojektile ehitusloa taotlemise teel, vaid hoonet tuleb mõnevõrra ka ümber ehitada. Ehitamine ilma nõutava ehitusloata, aga ka ehitusloa saanud projektist oluliselt hälbiv ehitamine pole aktsepteeritav, omavolilise ehitustegevusega on hageja seadnud ohtu XXX hoone miljööväärtuse säilimise. Amet on kujundanud praktika, mille kohaselt määratakse juhtudel, kui esialgse tähtaja jooksul ei ole nõudeid täidetud ning kui nõuete mittetäitmine võib avalikke huve või kolmandate isikute õigusi oluliselt kahjustada, mõnevõrra lühem tähtaeg. Kui on näha, et adressaat tegeleb aktiivselt nõude täitmisega ja esitab põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks, siis amet seda üldjuhul ATSS § 8 lg 2 alusel ka teeb. Alates ettekirjutuse tegemisest on hagejal XXX elamu kehtiva ehitusprojektiga vastavusse viimiseks olnud enam kui kolm aastat, mis on kindlasti piisav nii projekti menetlemiseks kui ka vajalike ehitustööde organiseerimiseks. Hagejale ei saanud tekkida mõistlikku ettekujutust, et tema tegevus ettekirjutuse täitmisel on piisav, kui ettekirjutuse punkte ei ole kohaselt täidetud. Piisavuse kriteeriumiks saab olla ainult nõuetekohase projekti esitamine ja selle alusel antud ehitusluba. Kostja on võimaldanud hagejal väga pikalt ilma sunniraha nõudmata ettekirjutuse nõudeid täita. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et TLPA koostas 23.02.2010 hageja suhtes ettekirjutuse nr XXX, mille p-s 5.1 seati hagejale kohustuseks peatada koheselt projektivälised ehitustööd (kehtivuse algus 23.02.2010) ning p-s 5.2 viia pärast ehitustööde registreerimist kohalikus omavalitsuses XXX elamu vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tähtaeg 21.06.2010). Ettekirjutuses sisaldus hoiatus sunniraha rakendamise kohta nõuete täitmata jätmisel. TLPA esitas koostas 17.04.2013 kohtutäiturile täitekorralduse (tlk 69) TLPA 23.02.2010 ettekirjutuse alusel täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluses sissenõutav summa on 1 661,70 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas TLPA 23.02.2010 ettekirjutus on täitedokument ning kas hageja on TLPA 23.02.2010 ettekirjutuse täitnud. Ekslik on hageja väide, et TLPA 23.02.2010 ettekirjutus pole haldusakt, mida saaks sundtäita. ATSS § 4 lg 1 kohaselt on ettekirjutus sama seaduse tähenduses haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. ATSS § 7 lg 1 sätestab, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Sama sätte lg 2 kohaselt võib hoiatus kaasneda ettekirjutusega. TMS § 2 lg 1 p-st 11 tulenevalt on täitedokumendiks sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Käesoleval juhul on TLPA teinud hagejale 23.02.2010 ettekirjatus-hoiatuse, mille p-s 5.1 on hagejat kohustatud peatama koheselt projektivälised ehitustööd alates 23.02.2013 ning p 5.2 kohaselt on kohustatud hagejat peale ehitustööde registreerimist kohalikus omavalitsuses viima XXX elamu vastusse kehtiva ehitusprojektiga. Ettekirjutuse p-s 6 sisaldub hoiatus, mille kohaselt ettekirjutuse p 5.1 täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 20 000 krooni ja p 5.2 täitmata jätmise korral

6 000 krooni. Seega on tegemist ettekirjutusega, milles sisaldub ATSS § 7 lg 2 järgne hoiatus. Riigikohus on kinnitanud, et ettekirjutus-hoiatuse näol on tegemist täitedokumendiga (Riigikohtu 08.11.2011 määrus nr 3-2-1-100-11, p 13). Samas lahendis on Riigikohus võtnud seisukoha ka selle kohta, et hageja viidatud ATSS §-s 9 reguleeritud täitekorraldus on sunniraha sissenõudmisel täitemenetluses sisuliselt avaldus kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, mitte täitedokument. Seega on TLPA 23.02.2010 ettekirjutus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes. Hageja tugineb sellele, et ta on ettekirjutuse p-s 5.1 nõude – peatada projektivälised ehitustööd – täitnud, kuna ta pole ehitustegevust pärast ettekirjutuse saamist läbi viinud. Kostja väitel tuvastati 18.02.2013 paikvaatlusel, et hageja on jätkanud ehitustööde tegemist – ehitisel on uus laudis, välja on ehitatud rõdu, aken on asendatud uksega. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud paikvaatluse käigus 17.-18.02.2010 (tlk 64) ja 18.02.2013 tehtud fotod (tlk 63). 17.18.02.2010 paikvaatluse käigus tehtud fotode alla märgitu kohaselt tuvastati, et kinnistul on alustatud elamu laiendamisega. Ehitist laiendatakse pealeehitamise teel. Teostatud ehitustööd ei vasta ehitusprojektile. Tõstetud on elamu katust 30 cm ja lodžast on ehitatud rõdu, mis ulatub elamu välisseinast väljapoole ca 1,5 m. Kostja poolt lisatud 18.02.2013 paikvaatlusel tehtud fotode alla märgitu kohaselt tuvastati paikvaatlusel, et kinnistul on jätkatud elamu laiendamist. Teostatud ehitustööd ei vasta 22.11.2007 väljastatud ehitusloa nr 28905 ehitusprojektile. Võrreldes 2010. ja 2013. a tehtud fotosid, on tuvastatav ehitustööde jätkamine pärast 17.18.02.2010 vaatluse tegemist. 2010. a tehtud fotolt nr 3 olev alumise korruse aken on 2013. a fotolt nr 1 nähtuvalt ehitatud ümber. Võrreldes 2010. a tehtud fotosid nr 2 ja 3 ning 2013. a tehtud fotosid nr 1 ja 2, nähtub, et lõpule on viidud ka rõdu ehitustööd. Hageja viitab, et ehitustööd võisid teha kolmandad isikud. Hageja pole selgitanud, kes võisid need kolmandad isikud olla. Just hageja oli see, kes esitas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile korterelamu eskiisprojekti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile elamu ehitusprojekti ning on tegutsenud eesmärgiga saada elamule uus ehitusprojekt ja ehitusluba. Ehitustööde tegemine just hageja poolt nähtub ka kohtule esitatud hageja 23.02.2010 allkirjastatud seletusest (tlk 68), mille kohaselt vahetas hageja XXX maja katuse ning asendas projektis ettenähtud lodža rõduga. Arvestades, et just hageja oli see, kes eelnevalt ehitustöid tegi, on kahtlusi tekitav tema väide, et edasised ehitustööd teostas keegi teine. Järelikult toimub ehitusprojekti kooskõlastamine hageja huvides ning eestvedamisel ning pole usutav, et pärast 23.02.2013 ettekirjutust viidi ehitustööd läbi kellegi teise kui hageja poolt. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja rikkus TLPA 23.02.2010 ettekirjutuse p 5.1, mis kohustas hagejat peatama koheselt projektivälised ehitustööd alates 23.02.2010. Seega on p 5.1 rikkumise eest sätestatud sunniraha (20 000 krooni ehk 1 278,83 euro) osas sundtäitmine õiguspärane. 23.02.2010 ettekirjutuse p-s 5.2 kohustati hagejat viima XXX elamu pärast ehitustööde registreerimist kohalikus omavalitsuses vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Vaidlus puudub selles, et XXX elamu polnud täitemenetluse alustamise seisuga 22.11.2007 väljastatud ehitusloa nr 28905 aluseks oleva ehitusprojektiga kooskõlas ning uut ehitusprojekti polnud vastu võetud ega selle alusel ehitusluba antud. Hageja on asunud p-s 5.2 sätestatud kohustust täitma selliselt, et soovib kooskõlastada uut ehitusprojekti, mis seadustaks elamule tehtavad muudatused. TLPA on asunud hageja esitatud ehitusprojekti menetlema ega pole iseenesest esitanud vastuväited sellele, et hageja p-s 5.2 sätestatud kohustust uue ehitusprojekti koostamise (mitte elamu olemasoleva ehitusprojektiga kooskõlla viimise) kaudu täidab. Hageja märgib, et on asunud ettekirjutuse p-s 5.2 sätestatud kohustust täitma. Kostja möönab oma vastuses (tlk 53), et ettekirjutuse p 5.2 nõuet pole võimalik täita pelgalt olemasolevat olukorda fikseerivale ehitusprojektile ehitusloa taotlemise teel, vaid hoonet tuleb mõnevõrra ka

ümber ehitada, olles seega mõnevõrra ajamahukam. TLPA esitas sundtäitmise avalduse (täitekorralduse) alles 17.04.2013, millest võib järeldada, et TLPA pidas võimalikuks kohustuse täitmist pikema aja jooksul kui märgitud 23.02.2010 ettekirjutuses. Kohus nõustub iseenesest hagejaga, et p-s 5.2 kohustuse täitmine uue ehitusprojekti kooskõlastamise teel ei sõltunud üksnes hagejast endast, vaid eeldas ka vastavate ametite kooskõlastuste hankimist. Seega tuleb hinnata, kas hageja tegevust alates 23.02.2010 ettekirjutusest kuni kostja poolt täitekorralduse esitamiseni 17.04.2013 saab pidada piisavaks väitmaks, et kohustuse täitmata jätmise tingisid hagejast mitteolenevad põhjused. Kohus leiab, et hagejal oli võimalus 23.02.2010 ettekirjutuse p-s 5.2 sätestatud kohustus täita vähemalt sundtäitmise avalduse esitamise ajaks 17.04.2013. Hageja väitel esitas ta 14.05.2010 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile elamu eskiisprojekti. 16.06.2010 kooskõlastas TLPA elamu laienduse eskiisprojekti. TLPA alustas 24.05.2012 ehitusprojekti menetlemist (tlk 16). Seega jäi elamu laienduse eskiisprojekti kinnitamise ja ehitusprojekti menetlemise alustamise vahele ligi kaks aastat. Hageja pole selgitanud, mis põhjustas sellise viivituse. Kohtu hinnangul võib sellist viivitust pidada kinnituseks selle kohta, et hageja pole järjepidevalt tegelenud ettekirjutuse p-s 5.2 sätestatud kohustuse täitmise nimel ning kohustuse täitmata jätmine tulenes hagejast endast sõltuvatest asjaoludest. Seejuures võib haldusorgani poolt ehitusprojektile tehtud märkuseid ja nõudeid projekti täiendamiseks pidada tavapäraseks käitumiseks, mitte haldusmenetluse venitamiseks. Eelkõige tingis p-s 5.2 sätestatud kohustuse täitmata jätmine hageja tegevusetus, mistõttu on põhjendatud ka 23.02.2010 ettekirjutuse p-s 5.2 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel ettenähtud sunniraha tasumiseks täitemenetluse alustamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei tingi ka hageja väited selle kohta, et täitemenetluse alustamine oli hageja jaoks ootamatu, seda ei tehtud mõistliku aja jooksul ning TLPA polnud hagejat varasemalt kohustuse täitmata jätmisest teavitanud. Kohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla hageja väide, et seda ei tehtud piisavalt kiiresti. Hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootust selle kohta, et ta on ettekirjutuses sätestatud kohustused täitnud, kui elamu ja kehtiv ehitusprojekt olid täitemenetluse avalduse esitamise ajal endiselt vastuolus ning elamu ehitustöid jätkati ka pärast 23.02.2010 ettekirjutust. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata XXX hagi Tallinna linna vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2013/592. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-st 4 tühistab kohus hagi tagamise, millega kohus peatas 17.06.2013 määrusega kohtutäitur Mati Roodese menetluses olevas täiteasjas nr 026/2013/592. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 1 ja 5 alusel 3500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.