Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtutäitur Taive Peedosaar esitas 30.augustil 2013 Tartu Maakohtule avalduse, mille kohaselt on tema menetluses alates 17.06.2013 Võru notari Laine Kaup poolt 31.05.2006 aastal tõestatud hüpoteegiseadmise leping nr 3634 ning 16.03.2005 hüpoteegiseadmise leping nr 1267, mis tagavad sissenõudja ja A. L. `i ning sissenõudja, A. S. `e ning V. S. `e vahel

sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmist. 12.08.2013 on täitmisteade koos täitedokumendiga võlgnikule edastatud rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Võlgnik ei ole vabatahtliku täitmisaja jooksul kohustust AS–i Eesti Krediidipank ees täitnud, samuti ei ole võlgnik teinud ettepanekuid kohustuse täitmiseks. Kohtutäitur teavitas kohustatud isikut vara arestimisest 27.08.2013 kell 10.00 vara asukohas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Võlgnik kohtutäiturile vastanud ei ole. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega rikub võlgnik sissenõudja õigust saada nõude rahuldamist kinnisvara müügist. Kohtutäitur on eelnevalt selgitanud välja asjaolu, et võlgnik ei võimalda vabatahtlikult kohtutäituril viia läbi arestimistoiming võlgnikule kuuluvates ja tema valduses olevates ruumides. Eelneva väite tõenduseks asjaolu, et võlgniku pereliige R. L. J. on kohtutäituri büroos viibides öelnud, et kuna kohustatud isiku elukoha ning vara asukoha vahemaa on liialt suur (võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx), siis ei soovi nad täiteprotsessis osaleda, küll aga võtavad Soome Vabariigi aadressil vastu menetlusdokumendid. Täitedokumendi täitmiseks on vaja viia läbi arestimistoiming. Vara arestimiseks ning müügiks on vajalik määrata varale võimalikult objektiivne hind, selleks on vaja saada kinnisasjast tegelik ettekujutus. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja, selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke. Korterisse sisenemise võimalus on oluline ka edaspidises müügiprotsessis, kuna võimalikele ostjatele peab võimaldama ostetava varaga tutvumise. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtutäitur TMS § 28 alusel võimaldada kohtutäituril, sissenõudja esindajal ning kohtutäituri abil siseneda võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse arestimistoimingu läbi viimiseks 60 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest ning võimaldada võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse siseneda müügiprotsessi jooksul koos käesoleva taotluse lauses üks nimetatud isikutega ka võimalikel ostjatel kuni objekti müügi vormistamiseni või nõude täitmiseni võlgniku poolt. 2.Tartu Maakohtu 10.09.2013 kirjaga kohustati kohtutäiturit esitama kohtule kümne päeva jooksul tõendid selle kohta, et võlgnik ei tee kohtutäituriga koostööd ja, et kohtutäituril puudub võlgniku nõusolek TMS § 28 tähenduses. Samuti paluti kohtule esitada tõendid, mis kinnitavad, et võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. 2.1 Kohtutäitur esitas tsiviilasjas 30.septembril 2013 esildise. Esildises on kohtutäitur täiendavalt märkinud, et tema menetluses A. L. vastu algatatud täiteasi 119/2013/821 hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 40002,84 euro sissenõudmiseks. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 29.08.2011, võlgnik ei ole sissenõutavat summat vabatahtlikult tasunud. 14.08.2011 on võlgnikule allkirja vastu saadetud teade hüpoteegiga koormatud kinnisasja registriosa nr 1447141 arestimise kohta. Võlgnik ei ole kohtutäituri teatele reageerinud. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega rikub võlgnik sissenõudja õigust saada nõude rahuldamist kinnisvara müügist. Võlgnik ei viibinud kohtutäituri poolt määratud tähtajal vara asukohas ning kohtutäituril ning sissenõudja AS– i Eesti Krediidipank esindajal korteriomandi hinna määramiseks korterisse siseneda ei õnnestunud. Kohtutäitur on viidanud avalduse põhistamisel Riigikohtu lahendile 3-2-1-140-10 p.10, 11. Esildisele on lisatud kohtutäitur Taive Peedosaare teade võlgniku R. L. J. algatatud täitemenetluse kohta 14.08.2013 täiteasjas nr 119/2013/821.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17, § 476 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 3, § 28 alusel tuleb algatada hagita menetlus loa andmiseks võlgniku nõusolekuta tema valduses olevale kinnistule sisenemiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 4.Kohus, vaadates läbi kohtutäituri avaldust, asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et esitatud avaldus ei ole piisavalt põhistatud. Vastavalt TMS § 28 lg 1 esimesele lausele võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Viidatud paragrahvi puhul on tegemist otsese puutumusega põhiõigustele. Seega tuleb avaldaja vajadust temale selle õiguse andmiseks äärmiselt põhistada. Riigikohus on leidnud, et kohtumäärusega loa saamiseks võlgniku varale sisenemiseks, tuleb tõendada võlgniku nõusoleku puudumine. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Sissenõudja õiguste ja tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Järgmisena tuleb kohtutäituri avaldust kontrollides selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemiseks on vajalik täitedokumendi täitmiseks (vt 3-2-1-140-10, p 10, 11). Riigikohus on leidnud, et TsMS § 28 annab kohtutäiturile õiguse siseneda kas võlgniku nõusolekul või kohtumääruse alusel võlgniku ruumidesse selleks, et mh määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. TMS § 24 lg 2 järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tulenevalt TMS § 10 lg 1 peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ja täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Avalduses esitatu põhjal on kohtutäitur väitnud, et kohtutäituri menetluses on A. L. vastu algatatud täiteasi 119/2013/821 hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. 30.augustil 2013 esitatud avaldus kohaselt on võlgnikule täitmisteade koos täitedokumendiga edastatud rahvastikuregistrijärgsel aadressile. 30.09.2013 septembril edastatud esildise kohaselt on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 29.08.2011. Kohtutäitur on avalduses väitnud, et teavitas võlgniku vara arestimisest 27.08.2013 kell 10.00 vara asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxx, võlgnik kohtutäiturile vastanud ei ole ning määratud tähtajal võlgnikku kohal ei ole. Avaldusele ei ole lisatud mingeid tõendeid selle kohta, et võlgniku A. L. suhtes oleks avalduses nimetatud täiteasjas nr 119/2013/821 alustatud täitemenetlus ning, et täitmisteade märgitud täiteasjas oleks võlgnikule kätte toimetatud. Avaldusele on lisatud teade täitemenetluse kohta võlgnik R. L. J. ning teate väljastamise põhjus on enampakkumise väljakuulutamisega seotud toimingute läbiviimine. Teatel on märge: koopia A. L. . Esitatud täitmisteatest ei saa järeldada, et võlgniku A. L. suhtes oleks alustatud täitemenetlus hüpoteegiseadmislepingutest tulenevate nõuete täitmisest. Seega ei nähtu esitatud avaldusest, et võlgnik oleks teadlik kohtutäituri täitetoimingu tegemise soovist tema vara suhtes ning, et tal oleks vabatahtlikult võimalik lubada kohtutäituril teha arestimistoiminguid. Avaldusele ei 3 (4)

ole lisatud mingeid tõendeid selle kohta, et võlgnik või kinnisasjal viibiv kolmas isik oleks kohtutäituri tegevust takistanud ja võlgnik oleks keeldunud nõusoleku andmisest. Võlgniku A. L. vastuseisu ei tuvasta ka võlgniku perekonnaliikme R. L. J. soovist mitte osaleda täitemenetluses suure vahemaa tõttu. Seega ei saa kohus avaldusest järeldada võlgniku nõusoleku puudumist TsMS § 28 lg 2 tähenduses.

5.TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja so kohtutäituri enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.