Kohtutäitur Oksana Kutšmei taotlus täiteasja nr 084/2011/2625 raames võlgnik Ene Nõlvak-Donohoele kuuluvasse korteriomandisse sisenemiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ene Nõlvak-Donohoe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ene Nõlvak-Donohoe (IK: 46302172759), esindaja advokaat Eero Tonka;
esindajad
Vastustaja (kohtutäitur): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei; Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank (RK: 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld
AS
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Ene Nõlvak-Donohoe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. mai 2013.a määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Ene Nõlvak-Donohoe kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas kohtule avalduse, milles palus luba arestimistoimingu läbiviimiseks siseneda Ene Nõlvak-Donohoele kuuluvasse ja tema valduses olevasse korteriomandisse kuni täitetoimingu lõpetamiseni, st vara hindamiseks ja üleskirjutamiseks vajalike toimingute teostamiseks ning enampakkumise väljakuulutamise korral ostuhuvilistele objekti tutvustamise eesmärgil vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust ja võlgnikule kirjalikult etteteatatud aegadel. Avalduse kohaselt on täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/2625 algatatud E. NõlvakDonohoe vastu Swedbank AS-i 29. juuli 2011 täitmisavalduse ja Tartu notar Aune Harujõe asendaja Anne Priks-Toome poolt 10. jaanuaril 2001 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 115, Tartu notar Aune Harujõe poolt 12. aprillil 2002 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 1496, Tartu notar Aune Harujõe poolt 29. aprillil 2003 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 2167, Tartu notar Anne Priks-Toome poolt 24. augustil 2004 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 5382, Tartu notar Aune Harujõe poolt 12. septembril 2005 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 4245 ja Tartu notar Aune Harujõe poolt 4. aprillil 2007 tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu nr 1488 alusel. Nõude sisuks ja suuruseks on hüpoteegiga tagatud nõue seisuga 29. juuli 2011 summas 47 488,54 eurot. Põhisummale lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 4986,30 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust 19,16 eurot. Täitmisteade ja täitedokumendid on võlgnikule kätte toimetatud 4. augustil 2011 aadressil XXX. 13. oktoobril 2011 toimetati võlgniku esindaja advokaat Eero Tonka advokaadibüroo sekretärile kätte teade arestimistoimingu kohta. 12. oktoobril 2011 edastas kohtutäituri büroo teate arestimistoimingust E. Tonkale ka e-posti teel. 17. oktoobril 2011 saabus kohtutäituri büroole E. Tonkalt e-postiga vastus, mille kohaselt võlgnik ei soovi viibida arestimise juures ning palub arestimise läbi viia ilma tema juuresolekuta, ilma kodu puutumatust rikkumata ning ilma tema perekonnaliikmete koduks olevasse korterisse sisse tungimata. Arestimistoimingu läbiviimiseks määratud ajal ei viibinud võlgnik korteris ega võimaldanud kohtutäituril kinnisasjaga tutvuda ning arestimistoimingut läbi viia. 19. oktoobril 2011 teates võlgniku esindajale palus kohtutäitur teada anda aeg, mis sobib võlgnikule arestimistoimingu läbiviimiseks. Nimetatud pöördumisele kohtutäitur vastust ei saanud. 1. novembril 2011 sai kohtutäitur Tartu Maakohtu määruse, mille kohaselt kohus peatas täiteasjas nr 084/2011/2625 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-11-50539 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 11. veebruaril 2013 uuendas kohtutäitur nimetatud täiteasjas menetluse vastavalt Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 2-11-50539. Kohtutäitur teatas võlgniku esindajale menetluse uuendamisest ning palus teatada aeg, mil on võimalik arestimistoimingut läbi viia. 10. aprillil 2013 koostas kohtutäitur võlgnikule teate, milles pakkus välja kaks aega arestimistoimingu läbiviimiseks. Lisaks selgitas kohtutäitur, et kui pakutud ajad ei sobi, tuleb võlgnikul teatada, milline aeg temale sobib. Võlgnik teatele ei vastanud ja kohtutäituri poolt pakutud aegadel korteris kedagi ei viibinud.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 24. mai 2013 määrusega kohtutäitur O. Kutšmei taotluse ja lubas tal täiteasja nr 084/2011/2625 raames siseneda võlgnikule kuuluvasse ja tema valduses olevasse korteriomandisse asukohaga XXX linnas. Luba anti arestimistoimingu läbiviimiseks kuni täitetoimingu lõpetamiseni, st vara hindamiseks ja üleskirjutamiseks vajalike toimingute teostamiseks ja enampakkumise väljakuulutamise korral ostuhuvilistele objekti tutvustamise
eesmärgil vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust ja võlgnikule kirjalikult etteteatatud aegadel. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kuna kohtutäitur on kohustatud läbi viima täitemenetluse võimalikult efektiivselt ja kiiresti, on kohus seisukohal, et kohtutäiturile tuleb anda luba siseneda võlgniku omandis ja valduses olevasse korterisse. Kuivõrd võlgnik ei ole juba alates 2011. aasta lõpust lubanud kohtutäituril siseneda endale kuuluvasse korterisse kohtutäituri poolt välja pakutud aegadel ega ole ka ise välja pakkunud talle sobivat aega, ei kavatse võlgnik ilmselt ka edaspidi kohtutäituriga koostööd teha. See aga venitab oluliselt täitemenetluse kestust ning kahjustab võlausaldaja huve. TsMS § 28 lg 3 kohaselt peavad nii võlgnik kui ka muud isikud, kelle kaas- või otseses valduses korteriomand on, taluma arestimistoimingute läbiviimist. Enampakkumise läbiviimisel on kohtutäituril aga vaja sisenda võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse, et neid enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Samuti aitab varaga tutvumine enne enampakkumist kaasa vara paremale realiseerimisele. Seega on ka võlgniku huvides kohtutäituri lubamine enda korterisse selle võimalikele ostjatele tutvustamise eesmärgil.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.E. Nõlvak-Donohoe esitas Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja jätta kõik menetluskulud kohtutäitur O. Kutšmei kanda. Samuti palus võlgnik peatada määruse täitmine kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 20. juuni 2013 määrusega peatas maakohus 24. mai 2013 määruse viivitamatu täitmise kuni E. Nõlvak-Donohoe poolt 24. mail 2013 esitatud määruskaebust lahendava määruse jõustumiseni. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on vaidlusalune korteriomand juba arestitud ning kinnistusraamatusse on kohtutäituri avalduse alusel 8. augustil 2011 sisse kantud käsutamise keelumärge. Kohtutäitur pidi TMS § 74 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi arestimisel ühtlasi läbi viima ka selle hindamise. Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, millised on need erakorralised asjaolud, millest tulenevalt on kohtutäituril vajalik korteriomandit teistkordselt arestida või arestimisel juba läbiviidud toiminguid, sh korteriomandi hindamine, teistkordselt teha; 2) on TMS § 74 lg 3 ja lg 4 kohaselt kohtutäituri poolt iseseisvalt arestitud asjale hinna määramine põhjendatud üksnes pärast seda, kui võlgnik ja sissenõudja ei ole arestitud asja hinnas omavahel kokkuleppele jõudnud; 3) peavad sissenõudja ja võlgnik läbirääkimisi täitemenetluse lõpetamiseks kokkuleppe sõlmimiseks. Sissenõudja ja võlgniku vahel on käesoleval ajal erimeelsused üksnes selles, kas kokkuleppe saavutamiseks kuulub võlgniku poolt sissenõudjale tasumisele 50 000 eurot või 50 700 eurot ning kas kokkulepitav summa tuleks sissenõudjale tasuda 30-60 päeva või 120 päeva jooksul; 4) on kohtutäituri töötaja võlgniku korterisse ülemäärast jõudu kasutades sisenenud ka varem. Eelnimetatud asjaoludel esitati kohtutäituri töötaja tegevuse kohta kaebus politseile. Kohtutäituri poolt korterisse sisenemine peaks toimuma üksnes range järelevalve all ning ilma võlgniku ja tema lapse juuresolekuta.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
4.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt 1) on TMS §-st 8 ja § 52 lg-st 1 tulenevalt hüpoteegi realiseerimise menetluse käigus võlgnikule kuuluva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arestimine kohtutäituri kohustus mitte aga valikuvõimalus. Kinnisasja arestimise toiming seisneb vara käsutamise keelamises (TMS § 54 lg 3), vara üleskirjutamises (TMS § 142 lg 1) ja varale hinna määramises (TMS § 143 p 4, § 144, § 137, § 74). Käsutamise keeld tehakse nähtavaks kinnistusraamatusse keelumärke kandmisega. Kuid käsutamise keelumärke sissekandmisega ei saa arestimistoimingut pidada lõpetatuks. Kinnisasja puhul kuuluvad arestimisele ka asja päraldised ja olulised osad, mille määratlemine ja üleskirjutamine ei ole võimalik ilma asjaga vahetult tutvumata ja üle vaatamata (TMS § 142); 2) peab kinnisasja sundmüüki korraldav kohtutäitur omama täielikku infot realiseeritava objekti kohta, muuhulgas peavad tal olema ka korteri fotod, mida on võimalik objekti tutvustamiseks müügikulutustes kasutada. Fotode kasutamine objekti parema müügitulemuse saavutamiseks on kohtutäituri jaoks seadusest tulenev kohustus (TMS § 153 lg 2). Riigikohus on määruse nr 3-2-1-107-12 p-s 11 leidnud, et loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks; 3) on hinna kujundamine menetlusosaliste kokkuleppel ajaliselt võimalik kas enne arestimistoimingut või arestimise käigus. TMS § 74 lg 3 ja 4 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Vaidlusalusel juhul teavitas kohtutäitur osapooli arestimistoimingu läbiviimisest ja kinnisasja ülevaatamisest. Ükski osapooltest ei tulnud arestimistoimingu juurde. Sissenõudja on kohtutäiturile kinnitanud, et pooled ei pea praegu läbirääkimisi ning täitemenetlus peaks jätkuma tavapärases korras.
5.Sissenõudja AS Swedbank vaidles määruskaebusele vastu ning palus menetluskulud jätta võlgniku kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt: 1) nõustub sissenõudja kõigi kohtutäituri poolt 20. mai 2013 avalduses ja 17. juuni 2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata; 2) oli täitementluse peatatud seoses võlgnikupoolse apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisega perioodil 24. oktoober 2011 kuni 11. veebruar 2013, s.o 1 aasta ja peaaegu 4 kuud. Seejuures on kohtud läbi kolme astme olnud seisukohal, et sundtäitmine on lubatav. Sissenõudja ja võlgniku vahel peetud läbirääkimised on lõppenud kokkulepet saavutamata. Sellest hoolimata jätkab võlgnik täitemenetluse läbiviimise takistamist, kuna vaidlustab kõiki kohtutäituri poolt tehtavaid toiminguid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Nõlvak-Donohoe määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määrus muutmata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega hakka neid TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel täielikult üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt määruskaebuse väidetele.
7.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei saa ainuüksi kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmisega lugeda lõpuleviiduks kinnisasja arestimise toiminguid TMS § 142 jj mõttes. Arestimistoimingu oluliseks osaks on nii arestitava esemega vahetu tutvumine kui ka selle hinna määramine. Kinnisasja puhul tuleb üles kirjutada ka selle päraldised jm esemed, millele ulatub hüpoteek (TMS § 142 lg 1). Korteriomandi hinna määramine ei saa olla täielikult objektiivne ilma arestitava korteriomandiga vahetult tutvumata. TMS § 28 lg 2 võimaldab kohtul anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks muuhulgas juhul, kui see on vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks (samale seisukohale asus Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-107-12 p 11). Olukorras, kus isik (võlgnik) on kohustatud alluma sundtäitmisele, ei ole täitemenetluse läbiviimine võimalik ilma, et sellega kaasneks määruskaebuse esitaja kodu puutumatuse rikkumine. Kodu puutumatuse rikkumise intensiivsust aitab vähendada üksnes võlgniku enda poolt kohtutäituriga koostöö tegemine, s.o võimaldamine kohtutäituril pääseda korterisse võlgnikuga kooskõlastatud ajal, selle asemel, et kohtutäitur peaks laskma avada lukustatud uksi võlgniku tahte vastaselt (TMS § 28 lg-d 1 ja 2).
8.Ringkonnakohtu arvates ei muuda arestimistoimingu läbiviimist kohtutäituri poolt taotletud viisil ebaseaduslikuks asjaolu, et võlgniku (määruskaebuse esitaja) arvates on korteriomandi väärtus piisavalt selge ning see ületab ilmselt sissenõutava võlgnevuse suurust. Kohtutäitur on õigesti viidanud TMS § 74 lg-tele 3 ja 4, mis reguleerivad arestitud asja hindamist. Kuna ei võlgnik ega sissenõudja ei kasutanud võimalust osaleda kinnisasja ülevaatamisel ega avaldada seisukohta selle hinna kohta, tekkis kohtutäituril TMS § 74 lg 4 järgi õigus ja kohustus vara ise hinnata. Sissenõudja ja kohtutäituri poolt kohtule edastatud kirjavahetusest (t lk 114) nähtub, et võlgnik ja sissnõudja ei ole täitemenetluse jooksul vaidlusaluse korteriomandi müügihinnas kokkuleppele jõudnud ning sissenõudja soovib täitemenetluse jätkumist. Seega pole asjakohased võlgniku väited korteriomandi hinnas ja täitemenetluse lõpetamise osas sissenõudjaga kokkuleppele jõudmise kohta.
9.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 järgi E. NõlvakDonohoe kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.