Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-2412
Tsiviilasi
XXXhagi XXX, XXXja XXXvastu testamendi tühisuse tuvastamiseks 23 500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, Narva mnt 13 A, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) 05.09.2013 Kohtuistungi aeg Kohtuistungitel osalenud Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti isikud Kostja III XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kostjate menetluskulud täielikult 100% ulatuses XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Välja mõista XXX riigilõiv summas 2 300,81 (kaks tuhat kolmsada eurot ja 81 senti) eurot riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
2-12-2412 võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.20.06.2006 notariaalselt tõestatud testamendis nimetas XXX (ik XXX) oma vara pärijateks võrdsetes osades hageja ja hageja venna XXX (I kd tl 12-13).
2.13.08.2011 omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga pärandas testaator oma kinnisvara kostjale I ja kogu oma raha kostjale I, kostjale II ja kostjale III (I kd tl 10). Testament registreeriti pärimisregistris 15.08.2011 (I kd tl 147).
3.XXX (edaspidi testaator) suri 19.08.2011 (I kd tl 11).
4.16.01.2012 esitas hageja kohtule hagi XXX, XXX ja XXX vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks (tl 2-8, 42-44).
5.02.02.2012 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel 90% ulatuses (tl 48-50). 08.03.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (tl 64-65). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub tuvastada testaatori 13.08.2011 kirjutatud koduse testamendi tühisust. Hageja tugineb oma nõudes PärS § 24, TsÜS § 13 lg 1 ja § 84 lg 1.
7.Hageja leiab, et 13.08.2011 kirjutatud testamenti ei ole kirjutanud ega allkirjastanud testaator, vaid pahatahtlikult keegi kostjatest. Alternatiivselt leiab hageja, et juhul kui testaator kirjutas ise testamendi, siis ta ei olnud testamendi koostamisel teo- ja otsustusvõimeline. Testaator oli raskelt haige ja ravimite mõju all. Testaator ei olnud võimeline kirjutamise ajal testamendi sisu tajuma, mistõttu olid testamendis ebatäpsused. Kostja I vastuväited
8.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja I leiab, et hageja väited on pahatahtlikud ja tõendamata. Testamendi tühistamise eeldused ei ole täidetud. Puudub alus kahelda selles, et 13.08.2011 testament on kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt. Hageja annab testaatori tervisliku seisundi kohta hinnanguid, milleks tal pädevus puudub. Testaatoril oli terviserike, kuid mitte psüühiline. Liikumisvõime piirang ühe jala puudumise tõttu ei takistanud toime tulemast igapäeva toimetustega. Testaatori käitumine ja suhtlemine ei erinenud teistest inimestest. Kostja II väited
10.Kostja II võtab hagi õigeks. XXX oma eluajal rõhutas kogu aeg, et jätab kogu oma vara kostja poegadele. Kostja leiab, et on ebausutav, et mõned päevad enne surma on testaator teinud uuesisulise testamendi. Testaatoriga vesteldes tundus, et ta on mingi aine mõju all. Kostja II palub asja arutada kirjalikus menetluses. Kostja III vastuväited
11.Kostja III hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja III peab solvavaks väidet, et 13.08.2011 testamendi võis kirjutada pahatahtlikult kostja. Kostja suhtles sageli surnud XXX telefoni teel, jutt piirdus igapäevaelu teemadega. Kord ta kurtis murelikult, et tema venna krundi müüs hageja võlgade katteks ja ta ei taha, et sama korduks tema
2-12-2412 varaga. Telefonivestlustest (viimane 2011.a augusti alguses) ei jäänud kunagi muljet, et testaatori jutt oleks olnud ebaadekvaatne, katkendlik või segane. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
13.Kohus, kuulanud ära 29.11.2012 korraldaval ja 05.09.2013 kohtuistungil hageja, hageja esindaja, kostja I, kostja I esindaja, kostja II ja kostja III, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Pärimisseaduse (PärS) § 9 lg 1 kohaselt pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). PärS § 20 lg 1 kohaselt testament võib olla notariaalne või kodune. PärS § 24 lg 1 kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. PärS § 25 lg 1 kohaselt kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
16.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 20.06.2006 notariaalselt tõestatud testamendis nimetas testaator oma vara pärijateks võrdsetes osades hageja ja hageja venna XXX(I kd tl 1213). 13.08.2011 omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga pärandas testaator oma kinnisvara kostjale I ja kogu oma raha kostjale I, kostjale II ja kostjale III (I kd tl 10). 13.08.2011 testament registreeriti pärimisregistris 15.08.2011 (I kd tl 147). Testaator suri 19.08.2011 (I kd tl 11). Testaatori tervisekaardi väljavõtetest ja haiguslugudest nähtuvalt oli testaatoril diagnoositud ajavahemikul 16.12.2008-28.07.2011 jäsemete arterite ateroskleroos (u 2005-2006 üks jalg amputeeritud), reumatoidartriit, kõhunäärme pk, gastriit ja duodeniit ehk mao- ja kaksteistsõrmik põletik, kõhunäärme pahaloomuline kasvaja, suuõõne ja seedeelundite ebaselge või teadmata loomusega kasvaja (I kd tl 149-153). Eeltoodud haiguste raviks oli arstide poolt välja kirjutatud erinevaid retseptiravimeid sh juuli 2011 lõpus tugeva toimega valuvaigisteid, mida tuli kasutada 1 tablet 2 x päevas (tl 149).
17.Asjas on vaidlus, kas 13.08.2011 testament oli kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt ja juhul kui oli kirjutatud, siis kas testaator oli teo- ja otsustusvõimeline testamendi kirjutamise hetkel.
18.Asjas teostatud käekirjaekspertiisi akti nr 13E-DK0028 kohaselt on 13.08.2011 käsikirjalise testamendi kirjutanud ja allkirjastanud testaator XXX(sünd. XXX, surnud XXX) (II kd tl 2-5). Seega testaator on omakäeliselt kirjutanud testamendi ja selle allkirjastanud, mistõttu puudub kahtlus selles, et vaidlusalune 13.08.2011 testament sisaldab testaatori tahteavaldust.
2-12-2412 Vaidlusalune testament on registreeritud pärimisregistris. Hageja väide, et kirjutatud teise isiku poolt on tõendamata.
testament on
19.Kohus leiab, et tõendamata on hageja väited, et testaator oli 13.08.2011 testamendi kirjutamise ja allkirjastamise ajal teo- ja otsustusvõimetu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et testaatori teovõimet oli piiratud. 29.11.2012 korraldaval istungil poolte selgitustest selgus, et testaatoril oli seoses liikumispuudega abiks naabrinaine koos oma perega. Kohtule esitatud testaatori tervisekaartide ja haigusloo väljavõtetest nähtub, et testaatoril oli enne surma mitmeid haigusi, mis olid enamjaolt seedekulgla elundites. Ükski tervisehäda ei seondunud testaatori vaimse seisundiga. Kohus on seisukohal, et inimese siseelundkonna haigused ei pärsi inimese ajutegevust ulatuses, et annaks alust arvata, et on tegemist teo- ja otsustusvõimetu isikuga, kes ei suuda adekvaatselt oma tahet väljendada. Asjaolu, et testaator võis olla/oli raske haiguse tõttu (pahaloomuline kasvaja) enne surma nõrk, kurnatud ja väsinud, on tavapärane haige seisund. See, et raskelt haige ei jaksa rääkida pikalt või räägib aeglaselt ei tähenda, et haige on teo- ja otsustusvõimetu. Puudub alus väiteks, et testaator ei olnud võimeline aru saama ümbritsevast või ei tajunud testamendi sisu st, mida ta kirjutab. Seda, kuidas mõjutasid testaatori poolt võetud ravimid (valuvaigistid) tema otsusevõimet, ei ole hageja pädev hindama. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et ravimid oleksid avaldanud mõju testaatori teo- ja otsusevõimele. Testaatori otsusevõimekuse osas ei oma tähendust ka asjaolu, et testaator tegi erinevatel aegadel erineva sisuga testamente. See oli testaatori õigus. Testaatoril puudus kohustus jätta pärand oma sugulastele (venna lastelastele), kes teda 1-2 korda aastas külastasid nagu korraldaval istungil selgus. Seega asjaolu, et testaator jättis omakäeliselt kirjutatud testamendis pärandi teatud osas kostjale I, kes ei ole testaatori sugulane, ei anna alust kahelda testamendi kehtivuses. Testaator jättis osa pärandit hageja emale s.o kostja II ja sugulasele kostjale III. Hageja väited, et testaatori otsusevõimetust tõendab eksimus oma sünnikuupäevas ja kohanimes, ei ole tõsiseltvõetavad. Testamendis olid sünnikuupäeva numbrid kirjutatud õigesti, eksitud oli kuupäev ja kuu järjestusega. Kohus leiab, et vastav eksimus ei anna alust kahelda isiku otsusevõimekuses. Eksimus kohanime algustähes (P asemel B), ei ole samuti selline asjaolu, mis viitaks isiku otsusevõimetusele. Kohus leiab, et 13.08.2011 testamendi tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kõnealune testament vastab pärimisseaduses sätestatud koduse testamendi eeldustele. Tühisust TsÜS § 13 lg 1 alusel ei esine. Muid tehingu tühistamise aluseid (TsÜS § 90) ega tühise tehingu tunnuseid (TsÜS § 86, § 87, § 88 ja § 89) ei esine. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja võimalikud kohustused kolmandate isikute ees ei oma puutumust käesoleva asjaga. Sellega seonduvad kostjate I ja III väited ja tõendid (I kd tl 7578, I kd tl 85-90, I kd tl 148) jätab kohus tähelepanuta. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostjate menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
22.TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleva asja hagihind on 23 500 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli hagilt hagihinnaga 23 500 eurot tasuda riigilõivu 2 556,46 eurot. Kohus rahuldas 02.02.2012 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel 90% ulatuses, so 2 300,81 euro ulatuses. Võttes arvesse, et hagi jääb rahuldamata, mõistab kohus juhindudes TsMS § 190 lg-st 4 hagejalt riigituludesse välja
2-12-2412 2 300,81 eurot. Riigilõivu osamaksetena kogusummas 255,65 eurot on hageja tasunud (I kd tl 62, I kd tl 104, I kd tl 118, I kd tl 133 ja I kd tl 139). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.