Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja oli kostja juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 14.10.2005.a., mil äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti äriregistrisse kui likvideerija. Hageja tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006.a., mil äriregistrisse kanti likvideerijana XXX. Hageja nõue koosnebki saamata jäänud juhatuse liikme tasust (osaliselt) ning tasust likvideerija ülesannete täitmise eest. 06.04.2001.a. kostja juhatus tegi otsuse kohustuste jaotamise kohta juhatuse liikmete vahel, ühtlasi määrati tasu suurused juhatuse liikmetele ning teistele töötajatele. Juhatuse otsuse nr 3 kohaselt jäi hageja ülesanneteks üldjuhtimine, puidutöötlus ning ehitus. Otsuse nr 4 kohaselt kinnitati hageja töötasuks 1600 krooni kuus. Kuivõrd kostjat kimbutas kogu tema eksistentsi vältel rahaliste vahendite nappus, ei olnud võimalik täies ulatuses tasu välja maksta. Ajavahemikus alates 06.04.2001.a. kuni 13.10.2005.a. moodustas hagejale arvestatud tasu (bruto) kokku 117 243 krooni, tasuti aga 9600 krooni (bruto). Nimetatud ajavahemiku eest on tasuvõlgnevus hageja ees kokku seega 107 643 krooni. OÜ XXX 29.12.2004.a. osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800 krooni kuus. Kuivõrd nimetatud otsuse alusel algselt äriregister keeldus kande tegemisest, vaidlustas kostja kohtunikuabi Evelin Õunapuu kandeotsuse, mille Tallinna Linnakohus jättis oma otsusega 12.07.2005.a. ts asjas nr 2/22-5859/05 rahuldamata, kuid lõppkokkuvõttes Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 02.09.2005.a. otsusega ts asjas nr 2-2/1589/05 kostja apellatsioonkaebuse. Hageja kanti ringkonnakohtu otsuse alusel likvideerijana äriregistrisse 14.10.2005.a. Hageja töötas kostja likvideerijana reaalselt kuni uue likvideerija XXX tööle asumiseni 2006.a. juulis. Hageja, täites oma kohustusi likvideerijana, vormistas võlausaldajate nimekirja kahel korral, seisuga 28.02.2006.a. ja seisuga 30.06.2006.a. Hageja esitas likvideerimismenetluses 12.02.2006.a. ka oma nõude summas 144 043 krooni, mis koosnes juhatuse liikme tasust ja tasust likvideerija ülesannete täitmise eest arvestusega alates 14.10.2005.a. kuni 28.02.2006.a. Eeltoodust lähtudes on hageja põhinõue järgmine: juhatuse liikme tasu 06.04.2001-13.10.2005 summas 107 643 krooni; likvideerija tasu 14.10.200528.02.2006 summas 36 400 krooni; likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200 krooni. Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hagejal ei olnud õigust 12.02.2006.a. kostjale nõudeavaldust esitada, kuna 01.02.2006.a. kuulutati välja hageja kui füüsilise isiku pankrot. Kostja arvates sai nõude kostja vastu esitada üksnes hageja pankrotihaldur, mitte aga hageja ise. Kostja on seisukohal, et PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, p. 3 kohaselt aga kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Hageja on seisukohal, et kostja on meelevaldselt laiendatult tõlgendanud pankrotiseaduses sätestatut. Nii 2006. aasta veebruaris kehtinud kui ka praegu kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2 redaktsiooni kohaselt läheb haldurile üle õigus olla võlgniku nimel menetlusosaliseks kohtumenetluses. Nõude esitamine vastavalt ÄS §-le 213 ei ole aga mingil juhul kohtumenetlus. Ka ei saa sellist nõude esitamist lugeda pankrotivara käsutamseks. Nõude tähtaegselt esitamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut hageda (ÄS § 213 viimane lause). Kostja on väitnud, et kuna hageja suhtes kehtis alates 01.02.2006.a. ärikeeld, siis hageja poolt kostja likvideerijana 28.02.2006.a ja 30.06.2006.a. vormistatud ja allkirjastatud võlausaldajate nimekirjad on õigustühised. Hageja on seisukohal, et nimetatud vastuväide ei oma asja

lahendamisel mingit tähendust. Hageja täitis sellel perioodil likvideerija ülesandeid, sest teda ei olnud ÄS § 207 kohaselt osanike poolt tagasi kutsutud. Ärikeelu ajal isiku poolt tehtud tehing võib osutuda tühiseks, kuid vaidlustatud dokumendid ei ole mingil juhul tehingud, vaid konstateering osaühingule teadaolevatest võlausaldajatest ning nende nõuete suurusest. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. Hageja sellega ei nõustu ning on seisukohal, et osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule teadaolevad nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt võlausaldajate nõuete rahuldamise tähtaega. ÄS § 214 lg 1 kohaselt peavad likvideerijad rahuldama osaühingule teadaolevad võlausaldajate nõuded. ÄS §-s 214 lg 2 sätestatakse, et kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse temale kuuluv raha. ÄS § 214 lg 3 kohaselt ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui kohustust ei ole võimalik likvideerimise ajal täita või kui nõue on vaieldav ning vaidlusalust summat ei ole hoiustatud või ei ole antud võlausaldajale piisavat tagatist. Eeltoodust lähtuvalt saab asuda seisukohale, et likvideerimisel olev osaühing peab võlausaldajate nõuded rahuldama, sõltumata sellest, kui pikka aega likvideerimine on kestnud. Samas tekib võlausaldajatel õiguspärane ootus, et hiljemalt enne likvideerimismenetluse lõppemist nende nõuded rahuldatakse. Käesolevas asjas teatavasti ei ole likvideerimismenetlus lõppenud. Hageja leiab, et antud juhul on aegumise vastuväide vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu kohaldamatu. Hageja palub välja mõista kostjalt OÜ XXX (likvideerimisel) saamata jäänud tasu summas 11 200 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet alljärgnevatel põhjustel: Töötasunõude väidetava esitamise hetkel 12.02.2006.a. oli hageja kui füüsilise isiku suhtes välja kuulutatud pankrot, teade pankroti kohta avaldati Ametlikes Teadannetes 01.02.2006.a. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; p 3 kohaselt kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Pankrotis oleva füüsilise isiku hageja asjakohast nõuet ei ole esitanud pankrotihaldur. Seega on hageja poolt 12.02.2006.a. väidetavalt koostatud nõudeavaldus tühine ja õiguslikke tagajärgi, s.o. kostja kohustusi, kaasa ei too. Ka juhul, kui jätta tähelepanuta eeltoodud väited, ei kuulu nõue rahuldamisele põhjusel, et töötasu arvestuse ja nõude aluseks olev osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati XXXtöötasu 7.800.- krooni kuus, tunnistati Harju Maakohtu 24.2008.a. otsusega tühiseks, seega on tühine ka selle osanike otsuse alusel määratud tasu nõue. Ka juhul, kui jätta tähelepanuta kõik ülaltoodud vastuse väited, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele põhjusel, et nõue on aegunud: TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Isegi kui jätta tähelepanuta asjaolu, et hageja väidetav töötasunõue muutus sissenõutavaks 2002.a. 1.jaanuaril (TsÜS § 147 lg.3), ja lugeda aegumistähtaja alguseks väidetava nõudeavalduse esitamise aeg 12.02.2006.a., on käesolevaks ajaks möödunud enam kui kolm aastat, mistõttu nõue on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et nõuet hindas kui tühist hageja ise, tõendab fakt, et olles osaühingu juhatuse liige kuni 13.09.2005.a. ja likvideerija kuni 01.02.2006.a. (ärikeelu kehtestamise päev), ja käsutades sellega osaühingu vara, ei rahuldanud osaühingu vara arvelt iseenda nõuet töötasu maksmises.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja oli kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005; 2) Harju Maakohtu 01.02.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-21402 kuulutati välja hageja pankrot. 3) 14.10.2005 kuni 17.07.2006 oli hageja kantud äriregistrisse kostja likvideerijana; 4) 26.06.2006 Harju Maakohtu määrusega määrati kostja likvideerijaks XXX; 5) 09.04.2010 esitas kostja likvideerija XXX Harju Maakohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks; 6) Harju Maakohtu 17.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-16469 lõpetati kostja pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kostja likvideerimine ja registrist kustutamine tehti ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Allikverele. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus alljärgnevates asjaoludes: 1) Kas kostja likvideerimismenetluses hageja poolt väidetavalt 12.02.2006 esitatud töötasunõudel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõude esitamise ajal välja kuulutatud pankrot. 2) Kas hageja poolt väidetavalt 28.02.2006 ja 30.06.2006 kostja likvideerijana tunnustatud nõuetel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõuete tunnustamisel välja kuulutatud pankrot. 3) Kas hageja nõude aluseks olev kostja osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati hagejale töötasu 7.800.- krooni kuus, on kehtiv. 4) Kas hageja nõue on aegunud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005, mil äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti äriregistrisse kui likvideerija. Hageja tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006, mil äriregistrisse kanti likvideerijana XXX. ÄS § 1801 lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Hageja leiab, et 06.04.2011 kostja juhatuse otsuse nr 4 kohaselt on määratud hageja juhatuse liikme tasu suuruseks 1600 krooni kuus. ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Hageja leiab, et kostja 29.12.2004 osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800 krooni kuus. Hageja palub kostjat välja mõista juhatuse liikme tasu ajavahemiku 06.04.200113.10.2005 eest summas 107 643 krooni, likvideerija tasu ajavahemiku 14.10.2005-28.02.2006

eest summas 36 400 krooni ja likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200 krooni. Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot. Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite ning kontrollib kas ja millises osas on hageja nõuded kostja vastu aegunud. Hageja on esitanud juhatuse liikme tasu nõude ajavahemiku 06.04.2001-13.10.2005 eest kokku summas 107 640 krooni ehk 6879,64 eurot ja likvideerija tasu nõude ajavahemiku eest 14.10.2005-30.06.2006 kokku summas 67 600 krooni ehk 4320,43 eurot.

ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Nõuete aegumine on reguleeritud TsÜS 10. peatükis. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TSÜS § 160 lg-s 2 on esitatud loetelu avaldustest, mis loetakse võrdseks hagi esitamisega. Nimetatud loetellu ei kuulu nõude esitamine likvideerimismenetluses. Sellest tulenevalt aeguvad äriühingu likvideerimismenetluses likvideerijale ÄS § 213 alusel esitatud nõuded üldises korras ja nõude aegumise vältimiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtusse hagi. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja esitas kostja likvideerimismenetluses oma nõude 12.02.2006 ja kostja on hageja nõuet 28.02.2006 ja 30.06.2006 likvideerimisemenetluses tunnustanud ning kostja poolt nõude tunnustamisega on TsÜS § 158 lg 1 alusel hagi aegumine katkenud ja alanud uuesti, siis ka sellisel juhul algas uuesti hageja nõude aegumine 01.01.2007 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2009 kell 24.00. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna hagi on esitatud kohtusse 25.10.2011, on hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõe on aegunud, siis kohus ei hinda hageja nõude põhjendatust ning selle kohta kohtule esitatud tõendeid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neis lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 11 200 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.