OÜ XXXhagi XXXvastu lõpetamiseks ja keelatud üleandmiseks
Menetlustoiming
asja läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
keelatud tegevuse tegevusest saadu
nende Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ XXXhagi XXXvastu keelatud tegevuse lõpetamiseks ja keelatud tegevusest saadu üleandmiseks läbi vaatamata.
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel veebikeskkonna www.e-toimik.ee kaudu 25 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXXhagi XXXvastu keelatud tegevuse lõpetamiseks ja keelatud tegevusest saadu üleandmiseks. Hageja nimel esitas kohtule hagiavalduse vandeadvokaat Kaarel Kais.
2.06.06.2013 esitas kostja seisukoha, millest nähtuvalt kostja leiab, et hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Hageja nimel esitas hagiavalduse hageja lepinguline esindaja
2-13-15297 vandeadvokaat Kaarel Kais. Kostjal on põhjust kahelda esindusõiguse olemasolus hageja lepingulisel esindajal. Kostja pöördus 17.05.2013 hageja seadusjärgse esindajana hageja lepingulise esindaja poole ning palus viimasel esitada AdvS §-is 55 sätestatud kliendileping. Vandeadvokaat Kaarel Kais keeldus alusetult nimetatud kliendilepingut esitamast. Kostja palub kontrollida hageja lepingulise esindaja esindusõigust ning kohustada hageja lepingulist esindajat esitama kohtule hagejaga sõlmitud kliendilepingu koopia ja tema volitust tõendava volikirja. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osaühingu osanike pädevusse muuhulgas juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kostja kui hageja osanikule teadaolevalt ei ole hageja osanikud otsustanud kostja vastu hagi esitamist ega määranud selles vaidluses hageja esindajat. Hagi kohaselt andis hageja nimel väidetavalt hageja lepingulisele esindajale volituse hageja juhatuse liige XXX. Hageja juhatuse liikmetel, sealhulgas ka XXX , ei olnud õigust esindada hagejat lepingulise esindajaga tehingute tegemisel. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sellest tulenevalt isegi, kui hageja lepinguline esindaja esitab kohtule hagejaga sõlmitud kliendilepingu koopia ja tema volitust tõendava volikirja, siis on need tühised. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt palub kostja jätta hagi läbivaatamata.
3.Hageja esitas 01.07.2013 kostja vastuväidetele vastuse, milles kinnitab, et hagi esitamise hetkel ja ka 01.07.2013 on hageja ja Rödl & Partner Advokaadibüroo vahel kehtiv õigusteenuse osutamise leping, mille alusel hageja on volitatud Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-d esitama hageja nimel konkurentsikeelu rikkumisest tulenevaid nõudeid hageja juhatuse liikme XXX vastu. Hageja nimel on lepingu allkirjastanud hageja juhatuse liige ja osanik XXX, kes on ka vastavate nõuete esitamise ja vastavas õigusvaidluses hageja esindaja määramise otsustanud kui nimetatud küsimuses ainus hääleõiguslik hageja osanik. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kostja arusaam, nagu ei saaks XXX sõlmida hageja esindamiseks antud õigusvaidluses kehtivat kliendilepingut advokaadibürooga, on ekslik. Esiteks on XXX hageja juhatuse liige, kelle esindusõigust hageja esindamiseks ei ole mistahes viisil piiratud. Seega on õigusteenuse osutamise leping sõlmitud hageja poolt selleks esindusõigust omanud isiku poolt. ÄS § 181 lõikes 4 sätestatud piirang ei too kaasa juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingu tühisust, nagu kostja ekslikult arvab. Ka mõeldakse ÄS §-s 181 lõikes 4 konkreetselt selle juhatuse liikme esindusõiguse piiramist, kelle vastu osaühing õigusvaidlust pidama hakkab. Teiseks on XXX otsustanud õigusvaidluse pidamise kostjaga ka hageja osanikuna. Ilmselgelt ei ole olukorras, kus osaühingul on kaks osanikku ja teisel osanikul selles küsimuses niikuinii hääleõigust ei ole (ÄS § 177 lg 1), vajalik juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamiseks ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramiseks vajalik kokku kutsuda osanike koosolekut. Vastupidisel juhul koosoleku kokkukutsumisega sisuliselt hoiatataks teist osanikku, kes on ühtlasi osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige, algatatava õigusvaidluse eest, samas kui tema osalemine või mitteosalemine nimetatud osanike koosolekul ei saaks kuidagi mõjutada vastuvõetavate otsuste sisu, kuna hääleõigust tal ei ole. Selline ei ole ega saa olla seaduse mõte. Muuhulgas muutuks sellega antud juhul sisutuks hagi tagamise instituut, kuna hageja peaks sisuliselt ise kostjat tema vastu kavandatavast õigusvaidlusest ette teavitama.
4.20.09.2013 esitas hageja kohtule kohtunõudmisel 02.04.2013 õigusteenuse osutamise lepingu, mille poolteks on Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ ja XXXOÜ. Õigusteenuse osutamise
2-13-15297 lepingust nähtuvalt on hageja volitanud Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-d esitama hageja nimel kahjuhüvitamise nõuet (sealhulgas vastavasisulist hagiavaldust) hageja juhatuse liikme XXX vastu. Hageja nimel on lepingu allkirjastanud hageja juhatuse liige ja osanik XXX. Hageja esitab kohtule ka XXX poolt 02.04.2013 vastu võetud otsuse, mille kohaselt XXX otsustab ainsa nimetatud küsimuses hääleõigusliku XXXOÜ osanikuna kahju hüvitamise nõude esitamise XXX vastu ning vastavas õigusvaidluses osaühingu esindaja määramise.
5.Kostjas esitas 25.09.2013 vastuse, milles leiab jätkuvalt, et hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Kostjale jääb arusaamatuks, mis dokumendiga on XXX poolt 02.04.2013 vastu võetud osaniku otsuse näol tegemist. Enama kui ühe osanikuga osaühingu puhul ei näe ükski õigusakt ette sellist dokumenti nagu osaniku otsus. ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Osanike koosolekuga seonduv on reguleeritud ÄS §-des 171, 1711, 1712, ja 172. Eelkõige omavad tähtsust antud asjas ÄS § 172 lg 1 ja 2, kuid ka ÄS § 171 lg 5 , mille kohaselt osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt ÄS § 304 1.–6. lõikes sätestatut. Otsus aga ei vasta sisuliselt üheski aspektis ÄS § 304 lg-tes 1-6 sätestatud tingimustele. ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osaniku õigus osaleda osaühingu juhtimises on fundamentaalne põhimõte. ÄS § 148 lg 5, § 170 lg 1 ning § 172 lg 1 ja 2 koosmõjus sätestavad põhimõtte, et osanikule on alati tagatud õigus osaleda osanike koosolekul ja seda isegi juhul, kui osanike koosolekul otsustatakse küsimusi, kus tal ei ole õigust hääletada, Osanikul on alati õigus olla teadlik osanike koosoleku toimumisest, otsustamisele tulevatest küsimustest, vastu võetud otsustest ja viibida nende otsuste tegemise juures. Seda seisukohta ning kirjeldatud põhimõtte olulisust kinnitab ÄS § 172l, mille kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 08.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-65-08, p 31, kus leidis, et ÄS § 177 lg 1 sätestatu ei tähenda, nagu ei tuleks selles sättes nimetatud küsimuste otsustamiseks osanike koosoleku kokkukutsumisel järgida seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda, mh teatada osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja päevakorrast (ÄS § 172 lg 2). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et otsus võeti vastu hageja osanike koosolekul ning, et selle toimumisest oleks kostjat teavitatud. Hageja kinnitab 28.06.2013 vastuses, et otsust ei võetudki vastu osanike koosolekul ning, et otsuse vastu võtmiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutudki. Seetõttu on ilmselge, et otsuse vastuvõtmisel on olulisel rikutud ÄS § 172 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ning lähtudes ÄS § 1721 ja 1771 lg 1 on otsus tühine. Eelnevast lähtudes tugineb kostja otsuse tühisusele ja palub kohtul otsuse tühisus tuvastada. Kuna hagi ja selgituse kohaselt on hageja poolt kohtule esitatud 02.04.2013 õigusteenuse osutamise lepingu hageja nimel sõlminud esindusõiguseta isik (XXX), siis on nimetatud leping tühine. Samuti on tühine otsus, millega hageja poolt otsustati kostjaga õigusvaidluse pidamine ja määrati vaidluses hageja esindajaks vandeadvokaat Kaarel Kais (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ). Seega ei olnud hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul hagi esitamisel esindusõigust. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt palub kostja jätta hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda kohtumenetluses nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
8.Antud juhul on hagejaks oleva osaühingu esindajana esitanud hagiavalduse vandeadvokaat Kaarel Kais. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-st 10 kuulub osanike pädevusse nõukogu
2-13-15297 liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seega tulenevalt eelnimetatud sättest saab osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ning selles vaidluses esindaja määramise küsimuse lahendada üksnes osanike otsusega.
9.ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 172 lg-st 1 tulenevalt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
10.Käesoleval juhul on hageja esitanud 02.04.2013 osaniku otsuse, millest nähtuvalt on hageja osanik XXX ainsa osanikuna, kes saab antud küsimuses hääletada, võtnud vastu otsuse, mille kohaselt hageja otsustab pöörduda kostja, kes on hageja juhatuse liige, vastu kohtusse nõudega keelatud tegevuse lõpetamiseks ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmiseks ning määranud hageja esindajaks vandeadvokaat Kaarel Kaisi.
11.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 02.04.2013 otsus võeti vastu osanike koosolekul, mille toimumisest oleks teavitatud ka hageja teist osanikku, s.t kostjat. Samuti ei eita hageja asjaolu, et kostjat kõnealuse otsuse vastuvõtmisele ei kutsutudki, vaid on märkinud 01.07.2013 seisukoha punktis 2.3, et olukorras, kus osaühingul on kaks osanikku ja teisel osanikul selles küsimuses niikuinii hääleõigust ei ole, ei ole vajalik juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramiseks kokku kutsuda osanike koosolekut. Koosoleku kokku kutsumisega hoopis hoiatatakse sisuliselt teist osanikku algatatavast õigusvaidlusest. ÄS § 172l kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Antud juhul on leidnud tuvastamist, et 02.04.2013 otsuse vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna hageja osanikuks olevat kostjat ei kutsutud osanike koosolekule. Samuti ei ole kostja kõnealust otsust heaks kiitnud, mis tähendab, et hageja 02.04.2013 osaniku otsus on ÄS § 172l alusel tühine.
12.Hageja on esitanud selgituse, mille kohaselt ei pidanudki kostjat 02.04.2013 otsuse vastuvõtmisele kutsuma, kuna tulenevalt ÄS § 177 lg-st 1 ei olnud kostjal antud küsimuses õigust hääletamiseks. ÄS § 177 lg-st 1 tulenevalt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Kohus on seisukohal, et kõnealune säte piirab üksnes osaniku õigust teatud küsimuste puhul kaasa hääletada, kuid ei välista ühelgi moel osaniku õigust kõigil osaühingu osanike koosolekutel osaleda. Samuti on Riigikohus asunud lahendi nr 3-2-1-65-08 p-s 31 seisukohale, et ÄS § 177 lg-s 1 sätestatu ei tähenda, et selles nimetatud küsimuste otsustamiseks osanike koosoleku kokkukutsumisel ei tuleks järgida seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda, mh teatada osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja päevakorrast (ÄS § 172 lg 2).
13.Seoses hageja selgitusega, et hageja osanikul XXX , kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, on õigus ka üksinda hageja nimel kõiki toiminguid ja tehinguid teha, sealhulgas esindajale volitusi anda, märgib kohus, et ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi
2-13-15297 osanikud või nõukogu. Eelnevalt leidis tuvastamist, et tulenevalt ÄS § 168 lg 1 p-st 10 kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise küsimuse otsustamine ja esindaja volitamine üksnes osanike pädevusse, seega puudus XXXl kui hageja juhatuse liikmel ainuisikuliselt õigus hageja esindaja volitamiseks.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja nimel hagi esitanud vandeadvokaat tõendanud, et tal oli hagi esitamise õigus, kuna leidis tuvastamist, et hageja osaniku otsus, millega otsustati kostja vastu kohtusse pöördumine ja vandeadvokaadile volituste andmine, on tühine. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel hagi läbi vaatamata.
15.Tulenevalt TsMS § 425 lg-st 1 on kohtul kohustus selgitada, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal korraldada osanike koosolek, kuhu on kõiki seadusest tulenevaid nõudeid järgides kutsutud ka kostja. Kõnealusel koosolekul on hagejal võimalik võtta vastu otsus kostja suhtes uue hagiga kohtusse pöördumise ja hageja esindajale volituste andmise küsimuses.
16.Kohus selgitab pooltele hagi läbi vaatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.