lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-42000/57

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-42000/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3631
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-42000

Tsiviilasi

Valter Malm ja Roland Põder hagi AS DNB Pank ja Airi Jansen-Uueda vastu avaldatud andmete ümberlükkamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. mai 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valter Malm ja Roland Põder määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitajad (hagejad):

esindajad

1) Valter Malm (IK: XXX), e-post XXX; 2) Roland Põder (IK: XXX). Vastustaja (kostja): AS Bank DNB (RK: 1131593) (Bank DNB Nord AS Eesti filiaali õigusjärglane); lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja 2 maakohtu menetluses: Airi Jansen-Uueda (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Valter Malmi ja Roland Põdra määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 20. mai 2013.a määrus osaliselt, s.o osas, milles maakohus rahuldas täielikult AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse, määras tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS Pank DNB-le hüvitatavate menetluskulude (õigusabikulude) suuruseks 2472 eurot ja mõistis nimetatud summa

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

hagejatelt V. Malmilt ja R. Põdralt solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja (kohtumääruse resolutsiooni p-d 1-3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt. Lugeda AS DNB Pank vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 1764 eurot, milline summa kuulub Valter Malmilt ja Roland Põdralt solidaarselt AS-i DNB Pank kasuks väljamõistmisele.

3.Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p-d 1-3 sõnastatuks järgnevalt: „1. Rahuldada AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.
2.Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS-le Pank DNB hüvitatavate menetluskulude suurus kogusummas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot, mis koosneb õigusabikuludest.
3.Välja mõista hagejatelt Valter Malmilt ja Roland Põdralt kostja AS Bank DNB kasuks menetluskuluna õigusabikulud solidaarselt summas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot. Välja mõistetud summad tuleb hagejatel kanda AS DNB Pank arveldusarvele nr 9670000007803.“ Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Valter Malm ja Roland Põder (hagejad) esitasid hagi Bank DNB Nord AS Eesti filiaali (õigusjärglane AS Bank DNB) (kostja 1, vastustaja) ja Airi Jansen-Uueda (kostja 2) vastu avaldatud andmete ümberlükkamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu
24.augusti 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-42000 jäeti hagi läbi vaatamata ning menetluskulud jäeti hagejate kanda. Määrus jõustus 22. oktoobril 2012 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Kostja 1 esitas 9. novembril 2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks õigusabi kulud summas 2 472 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lisas avalduse ka arved. Arvete lisaks olevates spetsifikatsioonides on toodud detailne ülevaade lepingulise esindaja poolt tehtud toimingutest ja toimingute tegemisele kulunud ajast. Kostja kinnitas, et kõik avaldusele lisatud arvetelt nähtuvad lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
2.Hagejad vaidlesid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hagejad pidasid kõiki kostja kohtuväliseid menetluskulusid põhjendamatuks ja palusid jätta kostja 1 menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Kui kohus ei rahulda eelnimetatud nõuet, siis palusid hagejad alternatiivselt määrata menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastuväidete kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada, et tegemist on krediidiasutusega. Airi Jansen-Uueda on kostja 1 töötaja, kel on õigusalane kõrgharidus ja keda kostja 1 on volitanud end kohtuvaidlustes esindama. Kostja 1 vastu esitati hagi seoses tema majandustegevusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha.

Kui kostja 1 suutis esitada seoses oma majandustegevusega pankrotiavalduse välist õigusabi kasutamata, pidi ta suutma ka pankrotiavalduses sisalduvaid väiteid vajadusel tõendada ja kaitsta. Advokaadi abi peab olema põhjendatud ning advokaadi abi kasutamise mõtteks ei saa olla vastaspoole kulutuste suurendamine. Kostja 1 kantud õigusabi kulu on tegelikkuses tehtud ka kostja 2 huvides. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei saa esitada kolmas isik tema eest. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. Kostja 1 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulutatud aeg on põhjendamatu. Põhjendamatud on arve nr 1206015 lisaks olevas tööaruandes märgitud tööd (e-kirjade saatmine kohtusse ja edastamine klientidele), kuna neid toiminguid oleks kostja 1 saanud teha iseseisvalt. Samuti on põhjendamatu ning arve nr 1206011 (taotluse esitamine hagi läbivaatamata jätmiseks). TsMS § 196, § 197 ja § 423 lg 1 p 12 on kohtul kohustus tagatise andmata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata ning selleks pole vaja esitada eraldi taotlust. Samuti on põhjendamatu arvel nr 1210006 märgitud kulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Kohtupraktikast tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega seotud lepingulise esindaja kulusid ei hüvitata.

3.Kostja ei nõustunud hagejate vastuväites toodud seisukohtadega. Õigus menetluses lepingulise esindaja kaudu osaleda on kõikidel menetlusosalistel, sõltumata sellest millised on menetlusosalise enda või tema töötajate teadmised ja oskused. Juhul kui hagi jääb läbi vaatamata, jäävad lepingulise esindaja kulud piirmäära ulatuses hagejate kanda, seega ei saanud hageja eeldada, et menetluskulusid ei teki või need jäävad kostja enda kanda. Hageja väide, et kostja avalduses ei kajastu üksnes kostja poolt kantud lepingulise esindaja kulud, on vale. Airi Jansen-Uueda osales kohtumenetluses isiklikult, mitte esindaja kaudu. Kostja 1 nõuab hagejatelt ainult vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. TsMS § 178 lg 3 välistab üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulude hüvitamise. Seega võimaldab TsMS menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulude hüvitamist. See tuleneb ka kohtupraktikast (nt Harju Maakohtu 3. novembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-066060). Samuti on menetlusosalisel lepingulise esindaja kasutamisel õigus teha kõiki toiminguid esindaja kaudu ning see, et kostja 1 oleks saanud päringuid ise teha, ei välista nimetatud kulutuste hüvitamist. TsMS §-st 197 tuleneb, et kohus jätab hagi läbi vaatamata üksnes kostjate vastava taotluse alusel. Seega jääb arusaamatuks määruskaebuse esitajate väide, mille kohaselt ei olnud taotluse esitamine hagi läbi vaatamata jätmiseks vajalik

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 20. mai 2013 määrusega AS-i DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse ja määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS-le Pank DNB hüvitatava menetluskulude suurus kogusummas 2 472 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määruse põhjendustes märkis kohus, et Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 kr (12 782,33 eurot). Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on õigusabiks teostatud toimingud: hagiavaldusega tutvumine, taotluse koostamine (arve nr 1110027), hagejate

arvamusega tutvumine, kostjate seisukoha koostamine hagejatele (arve nr 1201010), vastuse koostamine määruskaebusele (arve nr 1203034), ringkonnakohtu määrusega tutvumine (arve nr 1204007), päringu koostamine Riigikohtule hagejate määruskaebuse menetlemise kohta, e-kiri kliendile seoses hagejate määruskaebuse menetlemisega riigikohtus (arve nr 1206015), taotluse koostamine hagi läbi vaatamata jätmiseks (arve nr 1207011), vastuse koostamine määruskaebusele (arve nr 1210006), õigusabi kulu kokku: 2472 eurot. Tulenevalt eeltoodust, ei ületa kostja õigusabi kulud lubatud sissenõudmise piirmäära ega menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluses esitatud prognoosi. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kindlaksmääramisel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja põhiseisukoht kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele on, et kostja 1 menetluskulud on põhjendamatud ja ebavajalikud, kuna kostja 1 on põhjendamatult kasutanud advokaadi abi. Riigikohus on oma 20. juuni 2006 lahendis nr 3-2-1-78-05 selgitanud, et asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, ei võta temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus advokaadi abi. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollides hinnata, kas lepingulise esindaja kasutamine on üldse põhjendatud. Juhul, kui kohus võtaks seisukoha lepingulise esindaja kasutamise osas ning jätaks avalduse rahuldamata põhjusel, et lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendamatu, tekitaks see olukorra, kus kostja menetluskulud jääksid vaatamata kohtumääruses märgitud jaotusele kostja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hagejad esitasid Tartu Maakohtu 20. mai 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue määrus, millega jätta AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata või alternatiivselt mõista menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus hinnanud, kas iga arvel näidatud õigusabikulu on eraldiseisvalt põhjendatud ja vajalik. Maakohus on üksnes üldistavalt nentinud, et vastustaja poolt tasutud õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad asja keerukusastmele ning mahukusele. Kohtumäärusest ei nähtu, milliseid asjaolusid analüüsides on kohtus vastavale järeldusele jõudnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitajate vastuväited konkreetsete kulutuste põhjendamatuse osas; 2) ei ole maakohus kuidagi põhjendanud, milles seisneb vastustaja õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 teise lause tähenduses. Üksnes asjaolu, et lepingulise esindaja kulud jäävad allapoole õigusaktiga kehtestatud piirmäära ei tähenda, et kulud oleksid ka otstarbekad ning proportsionaalsed; 3) ei oma tähendust maakohtu seisukoht, et kostja 1 on võrreldes menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluses prognoositava õigusabi mahuga kandnud kulusid mitu korda väiksemas mahus. Nimetatud taotluses lähtuti menetluskulude prognoosimisel asjaolust, et eelduslikult on vajalik kahe tunnistaja ülekuulamine ning toimub vähemalt kaks kohtuistungit (eelistung ja kohtuistung). Kuivõrd kohus pole hagiavaldust käesoleval juhul menetlusse võtnud, oleks äärmiselt ebaõiglane mõista määruskaebuse esitajatelt välja lepingulise esindaja kulu, mis moodustab koguni 35.5% kogu esimese kohtuastme menetluskulude katteks kohtu poolt määratud tagatisest;

4) on vastustaja krediidiasutus, kelle vastu esitati hagi viimase majandustegevusega seonduvalt ja kellel on olemas vajaliku pädevusega töötajad (juristid), mistõttu ei saanud määruskaebuse esitajad mõistlikult eeldada, et vastustaja peab niivõrd lihtsa vaidluse lahendamisel kasutama advokaadi abi. Kuna vastustaja suutis välist õigusabi kasutamata esitada pankrotiavalduse, pidi vastustaja olema võimeline ilma välise õigusabita ka esitatud pankrotiavalduses sisalduvaid väiteid vajadusel tõendama ja kaitsma; 5) on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollides hinnata, kas lepingulise esindaja kasutamine on üldse põhjendatud. Kohus saab anda hinnangu sellele, kas selliste menetluskulude väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja § 175 lg-ga 1; 6) on AS DNB Pank menetluskulud kantud nii vastustaja enda kui ka kostja II eest. Kostja II ei ole iseseisvalt ühtegi menetlustoimingut teinud. Menetluskulude kindlakmsääramise avaldusele lisatud tööaruandes nr 1201010 on õigusteenuse sisuna märgitud „Kostjate seisukoha koostamine hageja 29. detsembri 2011.a arvamuse kohta.” Seega tuleb TsMS § 174 lg-ga 1 alusel kostja 1 poolt Avalduses esitatud menetluskulu jagada kahega, s.t kostja 1 saab nõuda käesolevas menetluses maksimaalselt 1 236 euro hüvitamist. Kindlasti ei saa vastustaja nõuda arve nr 1201010 alusel 367.20 euro hüvitamist, kuivõrd poole nimetatud summast moodustab kostja 2 menetluskulu,

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5.AS DNB Pank vaidles määruskaebusele vastu Vastustaja astuväidete kohaselt: 1) jääb vastustaja kõigi maakohtus esitatud väidete juurde ega hakka neid siinkohal üle kordama; 2) kontrollis maakohus vastustaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohase põhjalikkusega ning jõudis õigele järeldusele, mille kohaselt on vastustaja poolt kantud lepingulise esindaja kulud mõistlikud. Määruskaebuse vaidlustasid esitajad sõnaselgelt üksnes menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu (84 eurot), kohtule esitatud päringu kulu (40,80 eurot) ja 9. juuli 2012 taotluse kulu (187,20 eurot). Kohus ei pidanud menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruses iga lepingulise esindaja poolt tehtud toimingut ja toimingu tegemiseks kulutatud aega detailselt käsitlema, kuna kohus ei pea kontrollima nende kulude vajalikkust ja põhjendatust, mille osas vastaspool ei ole vastuväidet esitanud; 3) ei nähtu kohtumääruse põhjendavast osast, et maakohus oleks ainuüksi sellest, et lepingulise esindaja kulud on piirmäärast väiksemad, teinud järelduse, et kulud on automaatselt vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, et maakohtu järeldus, mille kohaselt on vastustaja lepingulise esindaja kulud tervikuna vajalikud ja põhjendatud, rajaneks üksnes vastustaja poolt prognoositud menetluskulude ja tegelike menetluskulude võrdlusel; 4) on vastustaja poolt kantud menetluskulud valdavalt tingitud määruskaebuse esitajate poolt tehtud põhjendamatutest menetlustoimingutest. Määruskaebuse esitajate tegevuse tulemusena on kohtumenetlus kestnud kokku ca 3 aastat. Seda arvestades ei ole midagi tavapäratut selles,

et vastustaja tegelikud menetluskulud moodustavad 35,5% kohtu poolt määratud menetluskulude tagatisest; 5) on kohtud käesolevas tsiviilasjas juba aktsepteerinud vastustaja õigust kasutada advokaadi abi. Maakohus (24. jaanuari 2012 kohtumäärus) ja ringkonnakohus (4. aprilli 2012.a kohtumäärus) leidsid vastustajate poolt esitatud eeldatavate menetluskulude tagatise taotluse lahendamisel, et määruskaebuse esitajate poolt esitatud hagi menetlemisel saavad ja võivad vastustajal tekkida hüvitamisele kuuluvad lepingulise esindaja kulud.

6.Kostja 2 esimeses kohtuastmes Airi Jansen-Uueda vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja kandnud tsiviilasjaga 2-11-42000 seotud menetluskulu kostja 2 eest. Vastustaja lepinguline esindaja ei ole tsiviilasjas 2-11-42000 kostja 2 esindaja, kostja 2 on isiklikult allkirjastanud kõik vastavad menetlusdokumendid ning ka menetlusdokumentide päisest ei nähtu advokaadi esindusõigust; 2) ei tulene TsMS regulatsioonist, et menetlusosalised peaksid esitama kohtule oma seisukohad erinevatel infokandjatel. Menetluse efektiivsuse huivides oli põhjendatud ühtsete vastuste esitamine kohtule. Kostjal 2 on kõrgem juriidiline haridus, mistõttu ta esindas end ise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 20. mai 2013.a määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas täielikult AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse, määras tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS Pank DNB-le hüvitatavate menetluskulude (õigusabikulude) suuruseks 2472 eurot ja mõistis nimetatud summa hagejatelt V. Malmilt ja R. Põdralt solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 juhindudes uue määruse, millega rahuldada AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt ning lugeda kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 1764 eurot, milline summa kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 - 3 tuleb lugeda sõnastatuks järgnevalt: „1. Rahuldada AS DNB väljamõistmise avaldus osaliselt.

Pank

menetluskulude

kindlaksmääramise

ja

2.Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS-le Pank DNB hüvitatavate menetluskulude suurus kogusummas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot, mis koosneb õigusabikuludest.
3.Välja mõista hagejatelt Valter Malmilt ja Roland Põdralt kostja AS Bank DNB kasuks menetluskuluna õigusabikulud solidaarselt summas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot. Välja mõistetud summad tuleb hagejatel kanda AS DNB Pank arveldusarvele nr 9670000007803.“ Ringkonnakohus ei muuda maakohtu määrust resolutsiooni p 4 osas, mille kohaselt tuleb Valter Malmil ja Roland Põdral alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.
2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei oleks käesolevas asjas hagejatelt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine üldse põhjendatud tulenevalt sellest, et kostja 1 näol oli tegemist krediidiasutusega, kellel on endal olemas vajaliku pädevusega töötajad (juristid) ning puudus vajadus advokaadi õigusteenuse kasutamiseks. Õige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ka vastavalt Riigikohtu praktikale ei võta asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, temalt õigust kasutada kohtus asja ajamisel advokaadi abi. Käesoleva asja materjalide põhjal puudub alus väita, et kostja 1 kasutas advokaadi abi põhjendamatult ning oleks suutnud oma õigusi vajalikul määral kaitsta ka üksnes oma õigusharidust omavate töötajate abiga. Äriühingu vastu kohtule hagi esitamisel saab ja peab hageja ette nägema võimalust, et äriühing osaleb kohtumenetluses advokaadi vahendusel, mistõttu ka sellega kaasnev kulu on hagejale mõistlikult ettenähtav.
3.Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hagiavalduse esitamise tingis täielikult kostjate õigusvastane käitumine hagejate suhtes. Hagiavalduse läbivaatamata jätmine tulenes hagejate endi käitumisest (tegevusetusest, s.o menetluskulude katteks tagatise andmata jätmisest), mistõttu tuleb hagejatel kanda ka sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, mh menetluskulude jaotamisega seonduvalt. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuses toodud väited, nagu oleksid kostja 1 menetluskulud õigusabikulude näol kantud ühtlasi ka kostja 2 eest. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest õigusteenuse osutamise mahu ja sisu kohta ei nähtu, et õigusteenust oleks osutatud mitmele isikule ning et see oleks kaasa toonud õigusabiteenuse mahu suurenemise.
4.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on olulises osas põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse teostamisel mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega otsustuste põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul kontrollida, missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse esitajate seisukohaga, et väljamõistetud menetluskulude suurus ei ole mõistlik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem.
5.Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole kohtus toimunud tsiviilasja sisulist arutamist. Kogu menetlus piirdus põhiliselt vaidlusega selle üle, kas ja missuguses summas tuleb hagejaid kohustada TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Seega ei ole asjakohane lähtuda menetluskulude põhjendatuse hindamisel kostja prognoosist selle kohta, milliseks ta arvas kujunevat oma õigusabile tehtavaid kulutusi asja arutamisel maakohtus. Menetluskulude katteks tagatise taotlemisel pidi kostja lähtuma sellest, missuguseks kujuneksid tema eeldatavad kulutused asja sisulise läbivaatamise korral.
6.Ringkonnakohtu arvates on osaliselt põhjendatud määruskaebuse esitajate seisukohad, et arvestades menetluse käiku ja selle keerukusastet, samuti kostja 1 esindaja poolt tehtud menetlustoimingute hulka ja sisu, puudus alus rahuldada kostja 1 menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlust täies ulatuses. Kostja 1 (AS DNB Pank) on esitanud tõendid, mille kohaselt on ta kandnud kulutusi õigusabile järgmiselt: 1) arve nr 1110027 (31.10.2011) õigusabi kogumahus 4 h 34 min, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on hagiavaldusega tutvumisele kulunud 6 minutit ja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele (11 lk) 4 h 28 minutit. Kostjate poolt 19.10.2011.a maakohtule esitatud taotlusest nähtuvalt on taotluses käsitletud ka asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suurust leides, et hagejatel tuleb tasuda täiendavat riigilõivu summas 159,78 eurot, millega maakohus hilisema menetluse käigus nõustus. Taotlusele on lisatud hulk hagejate varalist seisundit puudutavaid dokumente – kinnistusraamatu väljavõtted, Maa-ameti kinnisvaratehingute statistika väljavõtted, hagejatega seotud äriühingute majandusaasta aruanded ning ka äriühingute üld- ja isikuandmete ajaloo väljavõtted äriregistrist. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 4 tundi ja 28 minutit vaatamata sellele, et taotlusele lisati dokumente 68-l lehel. Tegemist on elektroonilistest registritest kättesaadavate andmetega, mille hankimine ei ole eriliselt keerukas ega ajamahukas. Ringkonnakohtu arvates tuleb lugeda arve nr 1110027 alusel hüvitamisele kuuluva õigusabiteenuse mõistlikuks ja põhjendatud mahuks kokku 3 tundi, s.o 360 eurot; 2) arve nr 1201010 (31.01.2012) õigusabi kogumahus 2 h 33 min, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on kulunud hagejate 29.12.2011.a arvamusega tutvumisele 17 minutit ning kostjate seisukoha koostamisele (6 lk) selle arvamuse kohta 2 h 16 minutit. Taotluses selgitas kostja täiendavalt oma kohtule juba varem esitatud seisukohti asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse ning menetluskulude katteks määratava tagatise osas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et riigilõivu ja menetluskulude katteks tagatise andmise osas oli kostja maakohtule juba eelnevalt oma seisukohad esitanud, ei ole põhjendatud selles osas täiendava õigusteenuse osutamine arvel nr 1201010 näidatud mahus. Mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks hagejate vastuväidetega tutvumisel ja kostjate omapoolse seisukoha koostamisel tuleb lugeda 1 h 45 min ning arve nr 1201010 alusel kuulub seega hüvitamisele 210 eurot; 3) arve nr 1203034 (31.03.2012) õigusabi kogumahus 3 h 47 min, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus 3 h ja 47 minutit vastuse koostamisele (8 lk) hagejate poolt esitatud määruskaebusele, milles hagejad vaidlustasid maakohtu 24.01.2012.a määruse, millega maakohus kohustas hagejaid andma tagatise kostjate eeldatavate menetluskulude katteks summas 10 320 eurot. Kolleegium on seisukohal, et kuna ka määruskaebusele vastamisel tuli käsitleda põhiosas menetluskulude katteks tagatise andmise põhjendatust ja määratava tagatise suurust, mille kohta kostjad olid maakohtule oma seisukohti juba korduvalt avaldanud, ei ole alust lugeda põhjendatuks vastuse koostamisele kulunud aega 3 h ja 47 min. Ringkonnakohus loeb vastuse koostamisele kuluvaks mõistlikuks ja põhjendatud

ajakuluks 3 h, millest tulenevalt arve nr 1203034 alusel kuulub hüvitamisele 360 eurot; 4) arve nr 1204007 (30.04.2012) õigusabi kogumahus 14 minutit, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg Tartu Ringkonnakohtu määrusega tutvumisele; 5) arve nr 1206015 (30.06.2012) õigusabi kogumahus 17 minutit, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg e-kirjavahetusele Riigikohtuga (päring hagejate määruskaebuse menetlemise kohta) ja kliendiga. Ringkonnakohus loeb eelnimetatud kahe arve kohaselt osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks mahuks kokku 30 minutit. Kolleegium on seisukohal, et üldjuhul peaks kohtudokumentidega tutvumisele kuluv aeg, samuti päringute edastamine ja kliendiga suhtlemine, olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea ringkonnakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodust lähtudes kuulub arvete nr 1204007 ja 1206015 alusel kokku hüvitamisele 60 eurot; 6) arve nr 1207011 (31.07.2012) õigusabi kogumahus 1 h 18 min, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg taotluse koostamisele hagi läbivaatamata jätmiseks (3-l lk-l). Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks aja- ja töömahuks taotluse koostamisel 1 tund, kuna taotluse koostamine ei eeldanud keerukat õiguslike asjaolude analüüsi. Hüvitamisele kuulub seega 120 eurot; 7) arve nr 1210006 (31.10.2012) õigusabi kogumahus 4 h 27 min, tunnihinnaga 120 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus 3 h ja 52 minutit vastuse koostamisele (7 lk) hagejate poolt maakohtu 24.08.2012.a määrusele, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hagejate kanda. Lisaks kulus 35 minutit avalduse koostamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks määruskaebusele vastuse koostamisel tuleb lugeda 3 tundi. Maakohtule esitatud vastuses analüüsis vastustaja põhiosas TsMS §-de 168 ja 162 kohaldamist, s.o menetluskulude jaotamisega seonduvat, kusjuures tegemist ei olnud keeruka õigusliku analüüsiga. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud vastustaja taotlus hüvitada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega kaasnenud õigusabikulu, kuna TsMS § 178 lg 3 mõtte kohaselt jäävad menetluskulude kindlaksmääramisega kaasnevad kulutused menetlusosaliste endi kanda. Seega kuulub arve nr 1210006 alusel hüvitamisele 360 eurot.

7.Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et vastustaja (kostja) on oma lepingulise esindaja vahendusel esitanud menetluses ca 2 aasta vältel kohtule kokku 5 menetlusdokumenti mahuga vahemikus 3 lk kuni 11 lk. Asjas ei ole toimunud sisulist arutamist ning piirdutud on menetluslikku laadi küsimuste lahendamisega, sh esmajoones menetluskulude katteks tagatise andmise eelduste ning tagatise suurusega seonduvaga. Arvestades eeltoodud kaalutlusi leiab ringkonnakohus, et kostja 1 esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalikuks mahuks käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda 12 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millest järelduvalt hüvitamisele kuulub 1470 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20 % summas 294 eurot ning kokku kuulub hagejatelt kostja 1 kasuks menetluskulude katteks välja mõistmisele 1764 eurot.
8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja