XXXhagi XXXOÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste saamiseks
Tsiviilasja hind
3995,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (TVK poole pöördunud isik) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja (kohtule taotluse esitanud isik) XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tiiu X (Roosson Tööõigus ja Lepitus OÜ, Turu plats 5, 44310 Rakvere, e-post [email protected]) ja nõustaja XXX(e-post [email protected])
Kohtuistung
30.08.2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XXX Kostja lepinguline esindaja Tiiu X Kostja nõustaja Margus Laar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et XXX töölepingu ülesütlemine XXXOÜ poolt 29.06.2012 on tühine ja lugeda, et XXX tööleping XXXOÜ-ga ei lõppenud 29.06.2012 ülesütlemisega.
Lõpetada XXX ja XXXOÜ vaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.07.2012.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1156,47 (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus eurot ja 47 senti) eurot bruto XXX.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 525,67 (viissada kakskümmend viis eurot ja 67 senti) eurot bruto XXX Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-12-39991 Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja/avaldaja XXX esitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja/vastustaja XXXOÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks.
2.TVK 06.09.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1693 rahuldas XXX avalduse osaliselt ja tunnistas XXX töölepingu ülesütlemise XXXOÜ poolt 29.06.2012 tühiseks ja luges, et XXX tööleping XXXOÜ-ga ei lõppenud 29.06.2012 ülesütlemisega, lõpetas XXX töölepingu XXXOÜga TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.07.2012, mõistis XXXOÜ-lt XXX kasuks välja tühise ülesütlemise hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 2312,94 eurot ja ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise 525,67 eurot.
3.XXXOÜ ei nõustunud TVK 06.09.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1693 ja esitas kohtule 04.10.2012 taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lugeda, et tööleping ei ole kostjapoolse ülesütlemisega lõppenud 29.06.2012, välja mõista kostjalt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mitte järgimise eest hüvitis 526,67 eurot ja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3469,41 eurot.
5.Hageja asus kostja juurde tööle, peale tööle kandideerimist 2012jaanuaris ja töövestluse läbimist 20.03.2012, alates 26.03.2012 juristi ametikohal suulise töölepingu alusel. Hagejale on tasutud töötasu 1156,47 eurot kuus. Oma tehtud töödest esitas hageja kostjale 23.04.2012 ja mais 2012 vahekokkuvõtted, millede osas kostja hagejale pretensioone ei esitanud.
6.Juunis 2012 otsustas XXX(kostja juhatuse liige ja ainuosanik) äriühingu müüa ning enne müügi lõplikku vormistamist hageja mingil põhjusel töölt lahti lasta, millest teavitas hagejat 28.06.2012 teatega, et hageja teenuseid enam ei vajata ning paluti pooleliolevad tööd üle anda, mida hageja ka tegi. Töölepingu ülesütlemise põhjused sai hageja teada alles ülesütlemise avalduse kättesaamisel 29.06.2012 kell 11:15. Lõpparve maksti hagejale 29.06.2012.
7.Hageja on seisukohal, et töösuhte lõpetamise põhjused on kostjal otsitud. Hagejale tuli töölepingu ülesütlemine üllatusena, kuna varasemalt oli kostja hagejat korduvalt kiitnud ning töötulemuste või töökvaliteedi osas hagejale etteheiteid ei tehtud. Kostja veel 26.06.2012 ja 28.06.2012 edastas hagejale täitmiseks tööülesandeid, mis näitab, et kostja oli veendunud hageja töö kvaliteedis ja usaldas hageja võimet tööülesandeid täita. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja pikaajaline töövõimetus. Kostja väited, et hageja eiras kostja korraldusi ja kohustusi, ei täitnud juhiseid tööaja registreerimisel ning teavitas 28.06.2012 kostja klienti, et ei tegele enam kostja poolt ülesandeks pandud küsimuste lahendamisega, on väärad. Kostja ise 28.06.2012 nõupidamisel teavitas hagejat, et hageja teenuseid enam ei vajata, hageja on vallandatud ja paluti pooleliolevad tööd üle anda. Hageja ootas 28.06.2012 tööpostil ülesütlemisavaldust, pakkis asju kokku ja tulenevalt kostja korraldusest hakkas ette valmistama pooleliolevate tööde üle andmist, millest teavitas ka enda poolt hallatavaid kostja kliente, et hageja töösuhe kostjaga on lõpetatud ja hageja ei tohi enam kliendi küsimustega tegeleda. Hageja täitis kostja korraldust. Tööaja registreerimise osas märgib hageja, et ta on edastanud kostjale mitmeid e-kirju,
2-12-39991 kus palub kostjal täpsustada, kuidas hageja oma tööaega täidaks. Hageja viibis oma töökohal, tegi tööd ja täitis oma kalendrit alates hetkest, mil selle täitmine võimalikuks tehti. Hageja ei ole fabritseerinud töötunde. Hageja ei teadnud ega saanudki teada, mis ajaks hagejalt tulemust oodatakse. Hageja tööülesandena oli öeldud, et tuleb koostada kõikehõlmavad põhjad, siis hageja hakkas tegelema informatsiooni koondamisega. Hagejale ei antud tähtaega või suunist, mis ajaks mingi projekt peab olema tehtud. Kuna kostja põhitegevuseks ei olnud lepingute koostamine või selle teenuse müümine, siis tegeles hageja esmalt kiirete ja prioriteetsete ülesannetega ja koostas kõikehõlmavaid projekte. Hageja on teenistussuhte algusest peale olnud tööpostil ning alati olnud valmis tööülesandeid täitma. Hageja on korduvalt küsinud kostjalt suuniseid ja viidanud oma soovile olla hea töötaja ja mõista kostja vajadusi. Kostja ei teinud hageja töö osas etteheiteid.
8.Hageja ei ole kostjale andnud põhjust lõpetada tööleping päeva pealt. Kostja teadis, et hageja kasvatab mõnekuust last ning töösuhte üllatuslik lõpetamine tuli seetõttu eriti raskel ajal, kuna hageja kaotas sissetuleku päevapealt, ilma etteteatamata. Lisaks puudus töölepingu ülesütlemiseks oluline ja mõjuv põhjus. Seega palub hageja töölepingu lõpetada tulenevalt TLS § 107 lg 2 ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 526,67 eurot ja TLS § 109 lg 1 alusel 3469,41 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja esitas 2012 aasta jaanuaris vastuseks kostja poolt CV Keskuse tööportaalis avaldatud töökuulutusele sooviavalduse kandideerida juristi ametikohale. 2012 märtsis toimunud töövestluse tulemusena leppisid pooled kokku töölepingu olulistes tingimustes ja hageja tööle asumises kostja juurde 26.03.2012 juristina. Hageja kinnitas endal juristi ametikohale esitatavate, töökuulutuses kirjeldatud kvalifikatsiooninõuete olemasolu ja kohustus täitma töökuulutuses loetletud ning vestluse käigus kostja poolt täpsustatud tööülesandeid. Hageja oli teadlik, et kostja ettevõttel on rahvusvahelise ISO 9001:2008 standardile vastav kvaliteedijuhtimise süsteem, mille kohta on XXX väljastanud sertifikaadi ehk kostja juures on kõik protseduurid standardi-seeritud ja kehtivad kindlad protseduurireeglid. Pooled leppisid kokku, et hageja koostab koos-kõlas töölepingu seadusega ise töölepingu kirjaliku dokumendi, esitab selle kostjale üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks. 26.03.2012 esitas hageja kostjale töölepingu kirjaliku dokumendi projekti, kuid kuna ärisaladuse ja konkurentsikeelu sätestamise osas töölepingus oli kostjal täiendavaid küsimusi, siis lepiti kokku projekti hilisem läbivaatamine. Ühtlasi oli töölepingu projektis juriidiliselt ebakorrektseid sätteid, millele kostja kohe ei osanudki tähelepanu pöörata.
11.29.06.2012 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töösuhte lõpetamiseks töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p-de 2, 3 ja 5 alusel alates 29.06.2012. Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et ülesütlemise põhjused sai hageja teada alles ülesütlemise avalduse kättesaamisel.
12.Kostja on seisukohal, et esinesid mõjuvad põhjused hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus oli seadusekohane. Arvestades hageja haridust ja teadmisi ning hageja kinnitust esitatud kvalifikatsiooninõuetele vastavusele, pidi hageja aru saama juristile kui spetsialistile esitatavatest nõuetest ja tööülesannete täitmisel olema täpne ning järgima õigusaktide nõudeid. Hageja mittevastavus ilmnes töö käigus mitmete juriidiliselt ebakorrektselt koostatud dokumentide ja hageja poolt antud hinnangute ja arvamuste koostamisel. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu hageja eksimustele töös. Väide, nagu kostja palve hagejale täita tööülesandeid ka 26.06.2012 ja 28.06.2012 tõendaks kostja veendumust hageja heas töö kvaliteedis, on hinnanguline ja spekulatiivne. Töösuhe hageja kestis kuni 29.06.2012, mil hagejal lasus kohustus täita oma tavapäraseid tööülesandeid. Töötaja esmane
2-12-39991 kohustus on kokkulepitud tööülesannete täitmine. Töötaja tööülesanded ei seisne ainult kokkulepitud ajal ja nõutava kvaliteediga tööülesannete täitmises, vaid töösuhtest tulenevateks kohustusteks on ka kinnipidamine tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, muu hulgas tööaja ja täidetud tööülesannete registreerimisest, kui seda on nõutud. Kui töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud kokkulepitud töökohustusi, esineb mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ettevõttes välja töötatud ja kinnitatud protseduurireeglitena on sätestatud teeninduskorralduse ohje, milles on muu hulgas sätestatud kohustus koostada ülevaade teenuse osutamise protsessi kohta. Hageja kohustus registreerima tehtud tööd ja selleks kasutatud aja, mida hageja vaatamata korraldustele eiras, leides selleks erinevaid vabandusi. Asjakohatud on hageja väited, et hagejale ei antud selgitusi ja täpsustusi kalendri täitmisel. Kostja leiab, et töökohustuse rikkumisena on käsitletav ka asjaolu, et hageja on 28.06.2012 infot moonutatud ja omavoliliselt edastanud klientidele teavet töösuhte lõpetamise kohta, kuigi hageja töösuhe kestis veel 29.06.2012. Ebatõene on hageja väide, et hagejale ei olnud teada tööülesanne koostada õigusuudiste ja ajalehe Äripäev kokkuvõtteid. Hageja on juba varasemalt, so 25.05.2012 e-kirjaga esitanud vastavasisulise ülevaate. Eelpool viidatust nähtub, et kostja on korduvalt hoiatanud hagejat, juhtides hageja tähelepanu töökohustuste mittenõuetekohasele täitmisele või täitmata jätmisele, kuid hageja ei ole sellest teinud vajalikke järeldusi.
13.Juristina lasus hagejal ka kõrge hoolsuskohustus oma vastutusvaldkonna ja tööülesannete korraldamisel ettevõttes. Asjassepuutumatu on hageja väide, et kostja põhitegevus ei olnud lepingute koostamine või selle teenuse müümine. Hagejalt eeldati temaga kokkulepitud tööülesannete resultatiivset täitmist ning asjaolu, et hageja lihtsalt viibis nn „tööpostil“ on tähtsusetu. Hageja pidi aru saama, et hagejalt oodatakse töö tulemusi, mitte aja täitmist. Kalendri sissekannetest ilmneb, et hageja oli 2012 mai ja juuni kuus ca 100 töötunni ulatuses ajakohastanud äriühingu standardpõhikirja. Vastuseks kostja 28.06.2012 päringule ei olnud hagejal esitada koondatud ja korrastatud põhjasid, skeeme jms, mida hageja oli tabelis etappidena kajastanud. Kostja nõudmisel oli hagejal valminud tööna reaalselt ette näidata 3-leheküljeline põhikirja projekt, milles esinesid juriidilised ebatäpsused. Kostjal ei lasunud kohustust hageja tööd igapäevaselt kontrollida. Seega käitus hageja ebaausalt ja ebaväärikalt, kajastades tegemata töid ja luues kostjale eksitava arusaama valminud töödest, tekitades seeläbi kostja usaldamatuse enda vastu. Ebaõige on hageja väide, et hagejal oli prioriteetsemaid küsimusi, millega oli vaja jooksvalt tegeleda. Esitatud kalendri andmetele tuginedes on näha, et kogu prioriteetsematele ülesannetele kulunud aeg on tööajatabelis registreeritud eraldi vastavalt ülesannete sisule ning selliste tööde osakaal oli marginaalne. Lisaks on hageja andnud ebapädevad arvamusi ja hinnanguid, millega on kahjustanud kostja mainet, tekitanud kostja klientides usaldamatust kostja vastu ning loonud varalise kahju tekkimise ohu.
14.Olukorras, kus hageja poolt töökohustuste rikkumine on oluliselt häirinud kostja majandustegevust ja hageja on oma tegudega põhjustanud kostja usalduse kaotuse enda vastu, ei saa eeldada, et kostja enne töölepingu erakorralist ülesütlemist piirduks hoiatamisega ja annaks hagejale tähtaja oma käitumise muutmiseks või peaks kinni etteteatamistähtaegadest. Hinnates asjaolusid kogumis ja võttes arvesse eelpool viidatud põhjendused ja tõendid, muu hulgas ekirjavahetusest ilmnevad kostjapoolsed tähelepanu juhtimised puudustele hageja töös, mis ei toonud kaasa soovitud tulemusi, oli kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja võib oma töökohustusi rikkuda ka edaspidi. Seega on kostja hinnangul hageja eksinud töölepingu täitmisel sellisel määral, mis ei võimaldanud kostjal mõlemapoolseid huve arvestades enam hagejaga töösuhet jätkata. Maakohtu otsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
2-12-39991
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 26.03.2012 kostja juures suulise töölepingu alusel juristina. 29.06.2012 ütles kostja töölepingu üles Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 2, 3 ja 5 alusel alates 29.06.2012 (tl 71). Töölepingu ülesütlemise avalduse põhjenduste kohaselt ei võimalda hageja tööoskused, hoolimata korduvatest tähelepanekutest, teha juristi tööd juristile eeldataval tasemel, mitmed koostatud dokumendid ja saadud vastused on olnud valed ja ka juriidiliselt ebakorrektsed. Hageja on eiranud kostja mõistlikke korraldusi ja kohustusi. Hageja ei ole registreerinud enda tööaega ning on 28.06.2012 teavitanud kostja klienti, et hageja töösuhe kostjaga on lõppenud. Hageja on fabritseerinud töötunde, mille alusel on hagejale makstud töötasu. Eeltooduga on kostja kaotanud hageja osas usalduse.
18.TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja, kui ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). TLS § 88 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorralisel üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
19.Kostja juristi töökuulutusest (tl 67) nähtuvalt otsis kostja enda kollektiivi juristi, kes suudab mõelda, kuidas lepingud, dokumendid jms võiks olla võimalikud lühikesed ja lihtsad, mitte pikad ja keerulised. Juristi tööülesanded olid raamatupidajate aitamine maksuõiguste küsimuses, klientide aitamine lepinguõiguse küsimustes (asjaõigus, tööõigus) ja lepingute koostamine, äriseadustiku raames tehtavate tehingute ettevalmistamine (registri muudatused, jagunemised, ühinemised, likvideerimised jne). Täpsemaid tööülesandeid, mis pooled töövestlusel 23.03.2012 kokku leppisid ning tööde valmimise tähtaegu, kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud kohtule juristi ametijuhendit. Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud, vaid kostja lasi hagejal koostada töölepingu projekti, kuid vastavat dokumenti ei allkirjastatud.
20.Kohus ei ole tuvastanud töölepingu ülesütlemise vajadust töövõime vähenemise tõttu. Kostja selgituste kohaselt pidi hageja kui jurist aru saama temale esitatavatest nõuetest ja tööülesannete täitmisel olema täpne ja järgima õigusaktide nõudeid. Hageja on aga koostanud ebakorrektseid dokumente ja andnud ebapädevaid hinnanguid ja arvamusi. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu hageja eksimustele töös. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 52-53, TVK tl 21-22, TVK tl 51-55, 66-81) nähtub, et hageja ei saanud alati aru kostja juhataja korraldustest ning, et mõnedest töö organiseerimise küsimustest olid hagejal kostjast erinevad arusaamad, kuid ühelgi juhul ei hoiatatud hagejat aga erimeelsuste tõttu töölepingu ülesütlemise vajadusest. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejal on mõnel korral olnud erinevad tõlgendusviisid seadusest (akvatooriumi vanarauast puhastamiseks litsentsi vajamise kohta ja TLS § 14 tõlgendamise osas (TVK tl 57-59)) või on koostanud paar ebakorrektsed dokumendid (tl 79-90, TVK tl 56), ei näita, et hageja ei ole pikka aega oma tööga hakkama saanud. Lisaks on kostja ise märkinud, et hageja on dokumendid parandanud peale kostja tähelepanekuid. Kostja büroojuhi-sekretäri kirjas (tl 72) on samuti esile toodud üks eksimus ning esitatud on üksnes ühe kliendi hinnang hageja tööle (tl 90-91). Kui kostja
2-12-39991 ettevõttes on teeninduskorralduse ohje, mida kõik peavad järgima, siis peaks olema hageja töö kohta rohkem tagasiside lehti. Kohtule rohkem hinnanguid hageja tööle aga peale ühe esitatud ei ole. Asjaolu, et isik on omandanud juristi kvalifikatsiooni, ei tähenda, et ta peab koheselt uude töökohta tööle asudes oskama iseseisvalt tööandjale sobivad dokumente valmistada ja koostada, ilma, et selleks antaks mingeid juhiseid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks andnud hagejale täpsed juhised, mida ja kuidas teha ning, milliseks ajaks peab töö tehtud olema. Kohus leiab ka, et asjaolu, et töötaja on koostanud tööandjale sobimatu töölepingu projekti (tl 68-69), ei saa olla aluseks, et töötaja on koostanud ebapädeva dokumendi, mille alusel töötaja tuleks töölt vabastada. Kohus on seisukohal, et töölepingu seaduse eesmärk on siiski, et tööandja koostab töölepingu ja määrab tingimused, mitte töötaja.
21.Kohus ei ole ka tuvastanud, et hageja on hoiatustest hoolimata eiranud kostja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi selliselt, et see oleks aluseks töölepingu lõpetamiseks. Kostja selgituste kohaselt eiras hageja vaatamata korraldustele kalendri täitmise korraldust, leides selleks erinevaid vabandusi. Kostja ettevõttes välja töötatud ja kinnitatud protseduurireeglitena on sätestatud teeninduskorralduse ohje (tl 73-78), milles on muu hulgas sätestatud kohustus koostada ülevaadeteenuse osutamise protsessi kohta. Töötaja on kohustatud koostama tööaja ja teostatud tööde aruannet, millest nähtuvad täidetud tööülesanded ja neile kulunud aeg. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja tõesti ei täitnud algselt tööaja kalendrit, kuid samuti nähtub, et hageja on palunud kostjal täpsustada, kuidas ja mis aja täpsusega tuleb kalendrit täita ning on asunud ka kalendrit täitma. Lisaks on hageja kostjale esitanud 2012 aprillis (TVK tl 78) ja mais enda tööde loendi, millede osas ei ole kostjal pretensioone olnud. Kostja ei ole teinud hagejale ühtegi hoiatust, et kalendri mittetäitmisel hagejaga töösuhe lõpetatakse. Asjaolu, et hageja on 25.05.2012 edastanud kolleegidele olulisemad muudatused seadustes (TVK tl 60-63), ei tähenda, et see oli konkreetselt hageja ülesandeks, mida kostja hagejalt ootas ning mille ühekordne täitmata jätmine on aluseks töölepingu lõpetamisel. Kostja ei ole vastavasisulisi tõendeid esitanud, kust hagejale selline kohustus tuli ja milliseks tähtajaks kostja vastava ülesande täitmist ootas. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole eksitanud kostja kliente sellega, kui teavitas, et hageja töösuhe kostjaga on lõppemas. Kostjale oli 28.06.2012 teada, et kostja lõpetab hagejaga töösuhte, seega puudub alus kahelda, et kostja on sellest hagejat teavitanud 28.06.2012 ja palunud pooleli olevad tööd üle anda, kuna kostja on 29.06.2012 kell 11:15 esitanud hagejale ülesütlemisavalduse. Lisaks on hageja edastanud kostjale kirja 28.06.2012 ja palunud vormistada töölepingu lõpetamine (tl 54, TVK tl 23), seega ei ole kostja väide, et kostja üksnes hoiatas hagejat 28.06.2012 töösuhte lõpetamisest, usutav. Seega kostjale oli teada, et ta lõpetab hagejaga töösuhte, seega ei saanud hageja ka kostja klienti kuidagi eksitada.
22.Kohus ei ole tuvastanud ka, et hageja on toime pannud varguse, pettuse või muu samalaadse teo, millega hageja põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu selliselt, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Kostja selgituste kohaselt on hageja tööajaarvestuse märkinud, et dokumendi põhjadega seotud ülesannete täitmiseks on hagejal kulunud 100 töötundi (TVK tl 38-50), kuid 28.06.2012 selgus, et reaalne ajakulu ei saa olla rohkem kui paarkümmend tundi, kuna hagejal ei olnud põhjasid ette näidata. Kostja leiab, et hageja fabritseeris töötunde, mille alusel hagejale tasuti töötasu ning seoses millega ei saa kostja enam hagejat usaldada. Kostja töötasu tõendist (TVK tl 83) nähtuvalt tasuti hagejale muutumatu suurusega töötasu, seega ei olnud ülesannete täitmise ajakulu näitamise eesmärgiks hagejale töötasu suuruse kindlakstegemine. Lisaks oli kostjal kogu aeg võimalus kontrollida, mida hageja teeb ja kas hageja on täitnud temale pandud ülesanded ning juhendada hagejat töötabeli täitmisel. Alles 28.06.2012 ehk üks päev enne ülesütlemisavalduse esitamist, kontrollida, mida hageja on teinud ja esitada seejärel hagejale ülesütlemisavaldus ilma hagejat hoiatamata, ei ole hea usuga kooskõlas käitumine kostja poolt. Puudub vaidlus, et hageja oli kogu aeg tööl ja valmis täitma temale pandud kohustusi. Kostja ei ole teinud hagejale etteheited töö tegemata jätmise osas. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile
2-12-39991 toonud selliseid asjaolusid, mis põhjustaks kostja usalduse hageja vastu, et kostja peaks hagejaga päevapealt, ilma etteteatamise tähtaega järgimata töösuhte lõpetama.
23.TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kuna käesoleval juhul seadusest tulenev alus töölepingu ülesütlemiseks puudub, siis kohus tuvastab, et hageja töölepingu ülesütlemine kostja poolt 29.06.2012, ülesütlemiseks mõjuva põhjuse puudumise ja ülesütlemise seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, on tühine ning hageja tööleping kostjatega ei ole lõppenud ülesütlemisega.
24.Vastavalt TLS § 97 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Töötajale, kelle töösuhe on tööandja juures kestnud alla ühe aasta, peab tööandja ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Vastavalt TLS § 107 lg 2, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Lähtudes TLS § 107 lg 2, lõpetab kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu 13.07.2012.
25.TLS § 100 lg 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja igakuine töötasu oli 1156,47 eurot (TVK tl 83). Etteteatamistähtaja jooksul, alates 30.06.2012-13.07.2012 jäi hagejal välja teenimata juulikuu 10 tööpäeva töötasu 525,67 eurot (1156,47 eurot/22 tööpäeva * 10 tööpäeva), milline kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
26.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et hagejale kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Arvestades, et hageja töötas kostja juures üksnes kolm kuud ning kirjavahetusest nähtuvalt olid poolte töösuhted pooltevaheliste erimeelsuste tõttu korduvalt pingelised, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja töötasu oli 1156,47 eurot kuus, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1156,47 eurot TLS § 109 lg 1 alusel.
27.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta kohtu hinnangul menetlusosaliste endi kanda.
29.Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 3 alusel 3995,08 eurot (526,67 + 3469,41 (tl 51)). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom
2-12-39991 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.