2-13-37875
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
20. september 2013 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-37875
Menetluse ese
avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 170/2002/5400 ja 170/2002/5401
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Pooled ja nende esindajad
Avaldaja M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; email [email protected]
täitmisele võlgnevus 27,65 eurot, kohtukulu 2,77 eurot, kohtutäituri tasud ja täitekulud. Täitetoimiku andmete alusel on täitmistoimikud avatud 26.10.1994 (tl 6, 8).
ei ole esitatud avalduses täpsustanud, millistel asjaoludel ta taotleb täitemenetluse lõpetamist. Kui võlgnik leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud ning täitemenetlus tuleks lõpetada, on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sel juhul on võlgnik ebaõigesti esitanud kohtule avalduse, mitte aga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-10 leidnud, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks ning see on võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. TMS § 2 lg 1 p-de 1 ja 16 kohaselt on täitedokumentideks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas ning kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. 2.2 Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 205 lg 2 kohaselt on hageja isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1 märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed ning lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Avalduses ei ole märgitud andmeid kostja kohta (nimi, isiku/registrikood, aadress, sidevahendite andmed). Kohus juhib M. Tammingu tähelepanu asjaolule, et kui täitedokumendiks on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta, on selles osas sissenõudjaks kohtutäitur. 2.3 TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Vastavalt TsMS § 339 lg-le 2 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-07 p-s 14 asunud seisukohale, et hagi ese on kolleegiumi arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Kohus leiab, et M. Tamming ei ole hagis esitanud selget nõuet. M. Tammingul tuleb esitada hagiavalduse resolutsioonis konkreetne taotlus, et kohus saaks avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise korral kohtulahendi resolutsioonis võtta seisukoha. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-113-05 asunud seisukohale, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena tuleb käsitada nõudega seotud faktilist asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Avalduses ei ole märgitud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole märgitud ega esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
2 (4)
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 2 kohaselt algab jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega tuleb hagejal välja tuua andmed vaidlusaluste täitedokumentide kohta (mh millal on täitedokument välja antud ja nõue sissenõutavaks muutunud). 2.4 Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt TsMS § 339 lg 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Avaldaja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist elektroonilisel teel. Seega puuduvad kohtul andmed avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohta. TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele ning tulenevalt TsMS § 135 nimetab hagihinna hageja. TsMS § 132 lg 1, 5 kohaselt loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 2 võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sisetulekut. Seega tuleb avaldajal hagis nimetada hagihind ja tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale RLS Lisa 1 järgi. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 139 lg 21 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär ning menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaldust või kaebust elektrooniliselt nimetatud veebilehe kaudu esitada, võimaldab kohus põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu tegemist madalama riigilõivumääraga.
3 (4)
määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda hagi TsMS § 371 lg 1 p 9, 10; § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.